„18-sendise viivise võlgnemise inkassosse andmine on sigadus kuubis, kauaaegsele kliendile näkku sülitamine!” kurjustab kagueestlane, kes tähelepanematusest jättis prügiveofirmale maksmata mõne toosi tikkude raha ning sai inkassofirmalt koos väljanõudmistasuga 167 korda suurema arve.

Margus (53) on enda sõnul olnud „lugematu arv aastaid” Eesti Keskkonnateenuste klient ning tal on prügikonteinereid rohkem kui ühes kohas. Arveid jookseb postkasti hulgim ja mõni võib jääda mõneks ajaks kahe silma vahele. Sel kuul sai ta tuntud võlgade väljanõudmise ettevõttelt Julianus Inkassolt korduva meeldetuletuse, mille sisu on järgmine: kuna Margus ei maksnud mullu 20. oktoobriks Keskkonnateenustele ära 18 sendi suurust viivist, siis andis prügifirma nõude inkassole üle ja nüüd tuleb mehel tasuda lisaks 18 sendile ka 30 eurot sissenõudmistasu.

„Mul pole õrna aimu kah, millise objekti millise arve pealt see 0,18 eurot ehk 18 senti viivise võlgnevust tekkis, aga selle inkassosse andmine on sigadus kuubis. See on ikka nagu kauaaegsele kliendile näkku sülitamine. Kurim, pane need mõned sendid siis järgmisele arvel lisaks, aga ära anna inkassosse!” pahandab mees. „Kas seal firmas ikka vaadatakse ka kliendi andmetele otsa, või pannaks lampi automaatselt? Kui inimene on juba aastaid ja aastaid maksnud, siis ju ei lasta inkassol röövida mitte millegi eest 30 eurot. Kujutage ette, intressivõlg on 0,18 aga sissenõudmine maksab tervelt 30 eurot!”

Pärast nõudekirja saamist vaatas mees oma postkastis Keskkonnateenuste kirjad ja arved üle, aga ühtki teadet 18-sendise viivise kohta ei tuvastanud, küll aga mõned meeldetuletused. Silma jäi hoopis info fikseeritud arve ettemaksu kohta.

„Üks monopoolne ettevõte ju peaks teadma, et kui ta on ainuke teenusepakkuja, siis ju inimesed ei pääse puu taha ka maksmisest! Kui tekibki mingi ajutine võlg, siis ega ilma prügiveota tänapäeval enam keegi elada saa, nii et olge ikka mõistlik, pidage oma klientidest veidikenegi lugu ja ärge andke sõna otseses mõttes sentide eest inimesi inkassosse – selline tagasihoidlik palve siis,” kutsus Margus üles tervet talupojamõistust säilitama.

Prügiveofirma klient juhtis samas tähelepanu sellele, et ettevõte edastas äsja kirja juulis arvete vallas toimunud paraja segaduse kohta: tehniliste probleemide tõttu ei toimunud juulikuus e-maksekorralduste edastamist panka ja kui firma on saatnud maksmata arve kohta meeldetuletuse, siis peaks arve käsitsi tasuma.

„Võib vaid ette kujutada, kui palju inkassonõudeid siit jälle võrsub, kuna paljudel vanakestel on nooremad sugulased aidanud teha otsekorralduse ja nad ei oskagi ise pangas ülekandeid teha,” vaatas Margus lähitulevikku. „Tekib võlgnevus, viivised, jälle inkassosse ja inkasso paneb oma masina mõnuga käima, jama kui palju ja jälle inimesed kannatavad prügifirma enda apsaka tõttu.”

Pisikesed arved inkassosse
Õigusbüroo HUGO.legal kaasasutaja Erki Pisuke ütles kevadel Postimehele, et nende juurde on jõudnud hulk prügiveoteenuse kliente, kes väikese arve mittemaksmise pärast kohe inkassosse antakse – Pisuke ütles, et Eesti Keskkonnateenused teeb seda „väga kergekäeliselt”. Mõnikord ka nii, et meeldetuletust tasumata arve kohta pole saadetud.

Pisukese sõnul on seadusega täpselt paika pandud, et lepingu kehtivusajal peab esimene meeldetuletus võla kohta olema tarbijale tasuta. Seejärel tohib tarbijalt nõuda maksimaalselt viis eurot iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta.

Õigusspetsialist julgustas inimesi suuremate sissenõudmiskulude puhul juristi poole pöörduma. Seda enam, et väike prügiveoteenuse arve võib lõpuks rikkuda inimese krediidivõime. Keskkonnateenustele soovitas ta aga vaadata üle oma võlgade sissenõudmise praktika.

Prügiveoarve nagu kurgi ost
Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude ütles Postimehele, et arve inkassosse andmisele eelnevad selged teated võla kohta. Tema sõnul peavad kliendid aru saama, et ka neil on lepingulises suhtes vastutus, ja üks nendest on hoolitseda, et arved saaks tasutud. Luude tõi kauplusenäite: kui lahkuda poest ostude eest maksmata, siis kutsutakse kohe politsei.

„Tekib küsimus, et miks näiteks kurgi eest peab tähtaegselt maksma, aga prügiveo eest justkui ei pea, seda enam, et teenus on üldjuhul juba ammu osutatud,” imestas ta.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 21/08/2023 08:24:12