LõunaLehe küsitletud tootmis- ja turismitalude pererahvas, majaomanikud ja ka näiteks hooldekodude juhid on suuremalt jaolt ammu ostnud generaatori, akupanga, taskulampe, kuivaineid ja muid pikema säilivusega toiduaineid – et juhul, kui elekter mitmeks päevaks kaob, siis oleks võimalik see aeg suuremate tõrgeteta üle elada.

Mahevilja kasvatava Zerna ökotalu pererahval on kuivained, nagu erinevad helbed ja jahud, omast käest, mis tähendab, et neid nad varuma ei pea. Talu noorperenaine Merike Konsap lausus, et ka tomatid-kurgid on omast kasvuhoonest, kartul, porgandid-peedid on oma põllult. Talul on kelder kõige vajaliku säilitamiseks.

„Generaator ja akupank on meil olemas, kütust on samuti alati varuks,” ütles Konsap. Ta lisas, et kuigi talu asub metsa ääres, on neil vool õnneks harva ära ja kui ongi läinud, siis väga lühikeseks ajaks. Nagu enamikul maamajadel, on ka Räpina kandis Võukülas asuva Zerna talu elumajas puuküttega pliit ja ahi, mis tähendab, et sooja toitu saab alati teha ja külmal ajal ei pea majas lõdisema.

Rõuge vallas asuva Uue-Saaluse veinitalu peremees Mati Kivistik ütles, et neil generaatorit ei ole ning õnneks ei ole senini vool marjade pressimise ajal ära läinud. Voolukatkestustest on Uue-Saaluse talu säästetud peale seda, kui elekter hakkas tallu tulema korraliku kaabli kaudu. Veel viis-kuus aastat tagasi, kui vool tuli traatühendusega, oli katkestusi tihti.

„Kui ilm on väga tuuline ja sellel ajal on grupp veinitalu uudistamas, hoiame küll hinge kinni, et vool ära ei läheks, kuid siiani ei ole õnneks seda juhtunud,” sõnas Kivistik. Ta täpsustus, et Uue-Saaluse veinitalu ei paku huvilistele majutusteenust.

Vaskna turismitalus täitus külaliste vastuvõtu algusest juunikuus juba 30 aastat. Perenaine Margit Utsal sõnas, et majutusasutusena tegutsemise esimesel kümnendil ikka juhtus voolukatkestusi ka siis, kui külalised olid majas, kuid hiljem haruharva.

„Mõni aasta tagasi ostsime suure generaatori, meil on akupangad ja muu vajalik olemas, vett saame kaevust ämbriga ning oma majas on puuküttega pliit, mille peal saame vett keeta ja pannkooke küpsetada,” rääkis Utsal.

Ta lisas, et talu hooned on mõistagi kindlustatud, kuid senini ei ole pererahvas pidanud õnnetusjuhtumi tõttu kindlustusfirma poole abipalvega pöörduma.

Maaperedel kaev õues ja puud kuuris
Läti piiri lähedal Mõniste kandis elav Peeter Tamm meenutas kuue aasta tagust juhtumit: „Äike lõi maja õhksoojuspumba läbi, meil oli kindlustus tehtud PZU kindlustusfirmas, kuid sealt öeldi, et enam kui kuue aasta vanuse pumba eest ei kompenseerita sentigi. Peale seda lõpetasin selle firmaga lepingu.”

Ta lisas, et mõneks ajaks elektri kadumine muret ei tee, sest majas on kõik voolu ajutiseks saamiseks olemas.

Muret voolu mitmepäevase äramineku pärast ei tunne ka Tiina Niitvägi-Hellamaa, kes on Vastseliina lähedal asuva Kikkasepa talu perenaine. Metsa ääres asuva talu juurest on nii Läti kui ka Vene piirini üle kümne kilomeetri, naabertaluni mõnisada meetrit. Perenaine kinnitas siiski, et metsa ääres asuvas elamises peab alati kõigeks valmis olema.

„Meil on siiani vedanud, sest vool on tugevate tuulte ajal alles jäänud,” ütles Niitvägi-Hellamaa.

Kikkasepa talus on olemas generaator, akupank mobiiltelefoni laadimiseks, küünlaid, patareisid ja ostetud on veidi ka autokütust. „Erinevaid toiduaineid on samuti varuks juba sellepärast, et ei peaks iga päev poodi minema,” sõnas Niitvägi-Hellamaa. Ta lisas, et omast käest on ka aiasaadused.

Mõnel vaid soojal ajal kagunurgas oma maakodus viibival puhkajal on voolukatkestuse teemal kõnelemiseks teistsugune lähenemine. „Olen veidi ebausklik ja kardan ärasõnumist, kuna sõna jõud on vägev ja ärasõnumine tavaline. Elu on näidanud, et kui hakkad avalikult teatama, kuidas sa millegi vastu oled valmistunud, mängibki saatus sulle vingerpussi ja lajatab millegagi, milleks sa valmis ei olnud,” kõneles ühes Võrumaa külas asuvas maamajas puhkust ja puhkepäevi veetev pealinlane Tõnis (nimi muudetud – toim).

Hooldekodus on põhjalik ettevalmistus
tehtud, et kui vool lühemaltki ära on, siis hoolealused hätta ei jääks.

EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu tegevjuht Ene Mölder märkis, et hädaolukorraks on loomulikult olemas generaator ning kanistrites ka küte. „Hooldekodu on ostnud taskulampe, nii patareidega kasutatavaid kui ka elektriga laetavaid, eelkõige selliseid, mis valgustavad pikemat aega,” lisas ta.

Kuivainete varu on majas olemas, samuti toidu tegemiseks ja joomiseks pudelivesi. Kui viimane otsa lõpeb, saab üle tee asuvatest kaevudest vett võtta, WC-desse aga jõest vett tuua. Õues on häda korral abiks kuivkäimla.

Mölder ütles, et siiani on neil vool harva majast ära läinud. Talle meenus, et millalgi oli elekter majast ära alla nelja tunni. Tema sõnul võivad probleemid siis tekkida, kui elektrikatkestus kestab pikemalt ja kogu piirkonnas. Sel juhul ei saa hooldekodu valmistoitu ka kohalikest poodidest osta.

Mölder usub, et liine hooldav firma peab need niisuguses korras, et isegi tormid ei saa kurja teha.

Põlva vallas asuva SA Tilsi Perekodu juhataja Thea Kant ütles, et perekodu on esitanud sotsiaalkindlustusametile ülevaate sellest, kuidas nad kriisiolukorras toime tulevad, seega on neil plaan olemas, mida kriisi saabudes peab tegema.

„Meil on generaator, taskulambid, akupank ja muu vajalik olukorraks, kui vool ära läheb. Perekodul on alati olemas nädalane toiduvaru, kuivaineid ja konserve pikemakski ajaks,” sõnas ta.

Kant ütles, et viimati oli perekodus vool kaks päeva ära neli aastat tagasi tormi ajal.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 17/08/2023 09:00:25