Aasa 5 läbib põhjaliku renoveerimise. Foto: Vidrik Võsoberg

„Me tahame ilusat maja küll, aga me tahame ka odavat maja, mitte jääda võlgadesse. Vahid aknast välja, pingutad püksirihma ja lähed valda kerjama. Või kolid välja,” pahandab 81-aastane põlvalane Elmu Otsing, kelle kodumaja Aasa tänaval hakatakse 1,9 miljoni euro eest renoveerima. Sellest poole peavad panustama majaelanikud – sealhulgas pensionärid – ise.

Aasa 5 korteriomanikku Elmu Otsingut ajendas LõunaLehega ühendust võtma lehes aprilli lõpus ilmunud lugu „Tüli korteriühistus: miks valis juhatuse enamus kõige kallima teenusepakkuja?”. Otsing luges enda sõnul artiklit mitu korda, eeskätt seepärast, et tema kodumajas käib kaunis samasugune lugu ja osa tegelasigi on samad: nimelt veab renoveerimist nii siin kui seal Põlva haldusfirma Kinnistu Haldus.

Otsing elab 1992. aastal ehitatud 36 korteriga Aasa tänava majas seitsmendat aastat. Tema kolmetoalise korteri naabriteks on teiste seas kohtutäitur Aive Kolsari (kes on muide ka mitme korteri omanik ja korteriühistu juht) büroo ja veel kolm ettevõtet-asutust. Mullu maikuus, kui Ukraina sõda ja sellest tekkinud majandushädad olid veel algusjärgus, peeti korteriühistu koosolekut. Maja haldava Kinnistu Halduse esindaja Rene Kintsiraud esitles renoveerimisprojekti, mille alusel pidi esitatama toetusetaotlus KredExile.

Eelprojektiga tutvunud Otsing käis välja oma mured.

„Ütlesin niimoodi, et eelprojektis on asbestivaba eterniitkatus. Plekk-katuse viib tuul ära, kehv panna, eterniitkatus tuleb odavam jne. Et kus see rahapuu. Ja siis oligi, et võtame pangalaenu 2,5 eurot korteri ruutmeetri kohta,” pajatas eakas majaelanik. „See teeb kolmetoalise 65-ruutmeetrise korteri peale 160 eurot kuus pangalaenu 25 aasta peale. Ja see oli üle aasta tagasi. Hinnad olid siis teised. Ja näiteks Mäe tänaval tuli pangalaen 1,46 eurot ruudu kohta.”

Lühidalt soovis Otsing enda sõnul projekti odavamaks muutmist, kuid tema jutt jäi hüüdja hääleks kõrbes. Mitmed eakamadki inimesed polnud renoveerimisprojektiga eriti üldse tutvunud, kuid soovisid ilusat kodumaja ja andsid oma jah-sõna.

Elmu Otsing märkis, et tema on vana mees ning tal on olnud omajagu aega projektiga tutvuda.

„Meil on väljast keldrisse minek, aga on projekteeritud, et keldrisse minek tuleb koridorist. Sein maha lõhkuda, uued uksed, keldriboksid välja lõhkuda, teha ühesugused ja ajakohased. Keldrisse teha rattahoidja. Aga ma olen ainus, kes siin rattaga liigub, peenramaal käib ... ma pole näinudki mõnd teist jalgrattaga sõitjat,” imestab mees.

Projekt näeb tema sõnul veel ette iga trepikoja juurde kolme elektriauto laadimispunkti rajamise valmiduse. Lisaks tehakse selle järgi Otsingu teatel fassaad kallist ning hooldust nõudvast laudisest ning kasutatakse ka „sedasama kallist materjali, millest teilgi loos kirjas oli, seda kuradi krüptot või mis see oli”. Ta pidas silmas Marmoroc-fassaadisüsteemi.

Elmu Otsing konsulteeris enda sõnul nii juba renoveeritud kortermajade elanike kui ka ühe teise kinnisvara haldusfirmaga. Piiri tänaval sai ta teada, et kortermaja renoveerimisel jäeti keldrid puutumata, pandi vaid uued uksed, lisaks ei mõeldud seal elektriautode laadimise peale. Ka olla talle öeldud, et projektis toodud materjalid on kallid ning eeldatav renoveerimislaen kaunis suur.

„Ja keda segavad need keldrid?” imestab Otsing. „Minu sektsioonist mina ja veel kaks mutti viime midagi keldrisse sügise poole, noortel on need kolakambrid.”

Tema sõnul on mitmed aastapäevad tagasi renoveerimisprojekti heaks kiitnud eakamad majaelanikud praeguseks kahetsema hakanud – eeskätt ei teatud toona, milliseid hinnatõuse elu lähitulevikus toob. Hääletuse ajal (20 poolt) aga Otsingu teatel „keegi ei tahtnud vaene ka olla”.

950 000 eurot laenu?
Juunis said majaelanikud haldusjuhilt ja tehniliselt konsultandilt Rene Kintsiraualt kirja, milles toodi välja renoveerimisprojekti kronoloogia. 10. aprillil esitas Kintsiraud Aasa 5 maja projekti kohe esimeste hulgas 50% toetuse taotlusesse. Mais esitas EASi ja KredExi ühendasutus info leitud puuduste kohta, juuni alguseks edastas projekteerija korrigeeritud dokumentatsiooni. Juhatus kiitis dokumendid heaks ja 6. juunil anti projekt uuesti menetlusse.

Konsultant hindas suve algul, et raha eraldamise otsuse tegemiseks kulub umbes kuu, seejärel kuu ehitushankeks ja siis toimub üldkoosolek.

„Siis on üldkoosolekul juba teada täpne hind, ruutmeetri maksumus, laenu tingimused, ehitaja, ehitusperiood jms oluline ning siis toimub lõplik hääletus ja arutelu,” teatas ta majaelanikele. „Hetkel ei ole laenuvõtmist ega ehitustegevuse alustamist otsustatud. [---] Kui toetuserahad olemas, siis alles asutakse arutama üldkoosolekul, et kas, kuna ja mis tingimustel ehitama asutakse.”

10. juulil edastas haldusfirma esindaja majaelanikele rõõmusõnumi: „Toetuse taotluse esmaotsus on olemas! Palju õnne! Üks etapp tehtud ja üle 945 000 € toetusraha on Teie majale broneeritud!”

Haldusfirma esindaja märkis, et nüüd on korteriühistul üks aasta aega, et teha rekonstrueerimise alustamise otsus. Kogumaksumuseks on planeeritud kuni 1 891 536 eurot. Toetust on saadud 50% ulatuses kulutustest ehk kuni 945 768 eurot. Ehitushanke järel tuleb võtta laenupakkumine, seejärel saab üldkoosolek teha lõpliku otsuse.

„Praktiliselt miljon eurot toetusraha broneeritud Teile, nüüd on juba edasine tegevus ja otsused, et kas ja kuidas seda realiseerida Aasa 5 kasuks soovitakse!” teatas Kintsiraud.

Pensionär ei jäta jonni
Kevadest saadik on Elmu Otsing (keda tema sõnul toetavad veel mitmed pensionärid) nõudnud uut koosolekut, arutelu ja projekti odavamaks muutmist. Põhjuseks nii hinnatõusud kui ka see, et KredEex ei nõudvat keldri lõhkumist ja autolaadijate valmidust.

„Ega me ei nõuagi renoveerimise peatamist, aga odavamaks muutmist,” selgitas eakas majaelanik. „25 aastat on see kuradi silmus kaelas. Hea küll, palju mina siin elan, aga mis noortega juhtub, perede ja kõigiga.”

Otsingu sõnul on renoveerimisprojekti kiituseks muu hulgas öeldud, et see tõstab korterite hindu. Mees märkis aga, et majas on juba mõnd aega 65 000 euroga müügil üks korter, ta on näinud üksikuid huvilisi seda vaatamas käivat, aga sellegi hinnaga pole tehinguks läinud. Ühistu esimees Kolsar aga öelnud tema pretensioonide peale, et maja renoveerimine on ühistu liikmete koosolekul tehtud otsus.

„Nii oleme nüüd silmuses. See vana koosoleku otsus ... siis elu oli teine. Kes nägi ette, et tuleb selline toidu ja kõige hinnatõus,” ohkas pensionär. „Talvel meil pandi veel 50 eurot remondifond peale, küttehinnad tõusid, need olid meil üle Põlva. Arve tuli ligi 300 + elekter ja muu. Ja kui tuleb veel 160 juurde ... Nüüd sõda ja hinnad on ju teised ja laenule tulevad protsendid ka ju juurde. Lisaks kõik lõhutakse maha, sisetöö tuleb ju endal teha, kui torud vahetatakse, need kulud tulevad veel juurde.”

Uue koosoleku kokkukutsumist pole Otsingul enda sõnul õnnestunud saavutada. Muu hulgas on ta projekti muutmise kohta kuulnud, et see teeb lõppmaksumust veelgi kallimaks ja nii võib ka KredExi toetusest ilma jääda.

Aive Kolsar kinnitas Postimehele üldjoontes sama. „Kui nüüd projekti muutma minna, siis on selle koostamise raha maha visatud ja meil pole enam ka KredExi toetust. Peame tellima uue projekti, asi jääb aastateks venima ja pole selge, kas KredExist toetust enam üldse tuleb,” sõnas ta ning märkis, et mullusel üldkoosolekul kiideti projekt praegusel kujul heaks.

Elmu Otsing ei jäta jonni ja ohkab mõrult naerdes, et kogu asjaga seotud kirjavahetust arvestades peaks ta vist sekretäri palkama – niigi hea, et ta 81 eluaasta kiuste arvutiga hakkama saab.

„Ütlevad, et 2,5 eurot laenu ruutmeetri kohta pole palju, aga sinna tulevad ju protsendid juurde. Kõigil pangalaenud tõusnud märgatavalt. Ühistumees seletab: aga te saate ilusa maja. Me tahame ilusat maja küll, aga me tahame ilusat ja odavat maja, mitte jääda võlgadesse. Vahi aknast välja, pinguta rihma ja mine valda kerjama, aga mis arvad, kas vald annab, kui lähen kerjama,” ütleb mees.

Otsing pahandas, et Kintsiraud ei vasta tema küsimustele. Kirjavahetusest selgub, et haldur on omakorda märkinud: esitatagu siis konkreetsed küsimused, millele vastata. LõunaLehe juhendamise peale päris Elmu Otsing Kintsiraualt konkreetselt järgmist: „Kas KredExi nõue oli projekti koostamise ajal, toetuse taotlemise ajal või on nüüd, et Aasa 5 majal peab olema: 1. plekk-katus, 2. fassaad viimistletud kalli Marmoroc-kiviga ja osaliselt kaetud laudisega, 3. keldrisse sisenemine koridorist, 4. keldriboksid uued ehitada, 5. 12 elektriauto laadimise võimalus, jalgrattahoidla?”

Kinnistu Halduse esindaja vastus neile küsimustele oli lühike ja konkreetne: ei. LõunaLehe esitatud küsimustele ja kommentaaripalvele esitas ta aga väga põhjaliku vastuse, mida loe mõnevõrra lühendatud kujul juuresolevast loost.

Aasa 5 renoveerimisprojekti kommenteerib Kinnistu Halduse esindaja Rene Kintsiraud

Põlva Aasa 5 korteriomanik on pöördunud meie poole murega, mille põhiliseks sisuks on see, et tema arvates on kortermaja renoveerimiseks valitud ebamõistlikult kallis lahendus. Palume sellele murele halduri kommentaari.
Korterelamu rekonstrueerimise lähteülesanne on koostatud koostöös projekteerijaga. Arvestatud on hoone eripärasid. Eesmärk on tagada korterelamu säilimine mitmekümneteks aastateks, sealjuures tagada energia kokkuhoid. Projekteeritud lähteülesanne on liikmetele edastatud juba 5. juulil 2021. Olulisi muutusi tollase lähteülesandega ei ole.

Projekti alusel ei ole läbi viidud ehitushanget. See on plaanis teha lähimate nädalate jooksul, et teada saada maksumus. Peale maksumuse selgumist on vastavalt juhatuse otsusele plaanis kokku kutsuda üldkoosolek. Üldkoosolekul saavad liikmed otsustada, et kas anda volitused ehituslepingu sõlmimiseks, kas laenutingimused on vastuvõetavad, kas ja mida tuleks projektis muuta.

Täiesti loomulik protsess, et korrektiivid tehakse vajadusel üldkoosolekul enamuse otsuse alusel, kui korrektiivide aluseks on reaalne rahaline mõõde. Praeguses etapis ei ole ühtegi alust väita, et projekt oleks ebamõistlikult kulukate lahendustega. Igasugune sellekohane väide on praeguses etapis agitatsioon ja ei tugine ühelegi reaalsele arvutusele.

Miks otsustati kasutada katusekattematerjaliks eterniidi asemel plekki?
Lähteülesandes on projekteerija näinud ette katusekattena tsingitud teraspleki. Teraskatuse kasuks räägib selle väike kaal. Katuse kandevkonstruktsioonid jäävad rekonstrueerimisel samad. Paigaldatakse uus aluskate, roovitus ja katusekate. Ehitusaegsed sarikad ilmselt tänavad, et neile asetatav koormus väheneb, mis teoorias tagab ka pikema kandevkonstruktsioonide eluea. Ütluste põhjal on ka roovitisekulu ning tööjõukulu väiksem just terasplekk-katuse korral. Konkreetse majatüübi katuse eripära on ka väljaeenduvad katuseosad. Teraskatuse korral on neid lihtsama vaevaga võimalik kvaliteetsemalt ja jätkusuutlikumalt teha. Terasplekk-katuse kohta öeldakse, et see ei sammaldu ka nii kiiresti ning raske lumi libiseb kergemini maha. Ehk siis plussid on ka pikas perspektiivis nii hoolduses kui katusekatte püsivuses.

Miks ehitatakse keldribokside asemele rattahoidla ja ehitatakse ümber keldri sissepääs?
Rattahoidlaid ei ehitata. Projekt näeb ette, et keldritesse paigaldatakse iga sektsiooni kohta hoidik, et jalgrattaid oleks võimalik paigutada nii, et need ei takistaks evakuatsiooniteid ehk keldri vahekäike. Ehitusaegsed puitkeldrid lammutatakse. Ehitatakse asemele kõigile võrdse suurusega uued keldriboksid. Korteriomanike kohtlemine saab keldribokside teemal võrdsemaks. Uued boksid tulevad juba tuletõkkevõõbaga üle tehtud. Vanade koli täis keldrite utiliseerimine võimaldab ka keldris vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja küttesüsteemid paigaldada korrektselt, mitte vingerdades olemasolevate bokside vahel.

Praegusel juhul on keldrisse ja trepikotta sissepääs lahendatud eraldi ustega. Kuivõrd tuulekojad on amortiseerunud, siis muudetakse ka tuulekoja lahendust. Välisuks saab olema üks. Kuna välisuks peab olema ka väga heade soojapidavuse omadustega, siis on mõistlik, et sellist ust paigaldatakse üks. Siis jõutakse eeskoridori, mida saab vaheseina eemaldamisega muuta pisut lahedamaks ja avaramaks. Ja seal siis kaks eraldi tavalist metallist tuletõkkeust, üks viib keldrisse, üks trepikotta. Saab korteriomanik sussiga jalutada keldrisse ning iga keldrisse käik ei pea käima läbi väliskeskkonna ehk siis ei lasta ka soojusenergiat iga kord välja, kui keldrisse asja.

Oluliselt ja väga lihtsa vaevaga paraneb keldri kasutusmugavus, paraneb energiatõhusus ja kvaliteetset ning pigem kulukamat soojapidavat välisust peab paigaldama ühe, mitte kaks, nagu praegune lahendus seda ette näeks.

Miks kasutatakse viimistlusel osalist laudist ja Marmoroci, kas siin pole võimalik kasutada soodsamaid lahendusi?
Täpne fassaadilahendus on kinnitatud siin majas ühel kõige demokraatlikumal viisil. Arhitekt tegi kolm lahendust. Ühel oli ka see laudisega variant. Liikmed said edastada enda seisukoha, et missugust lahendust soovitakse. Kolmest variandist enim hääli sai just see lahendus, kus on fassaadi eenduvatel osadel kasutatud ka puitu. Juhin tähelepanu, et tegu on 2021. aasta oktoobriga, kodaniku poolt probleemiks tuuakse see praegu, suvel 2023.

Fassaadikivilahendus on samuti olnud projektis juba lähteülesandes. Loomulikult on alternatiiv, et asendada õhekrohvilahendusega. Õhekrohviga on meie haldusalas paljud majad. Samas on õhekrohvilahendustega ka palju kvaliteediprobleeme. Majadega, millel on meil fassaadikivilahendus, ei ole probleeme siiani olnud. Õhekrohvi puhul näen haldusjuhina murekohaks, et ehitustegevuse ajal on krohvimist keeruline ajastada – tingimused peavad olema ideaalsed. Vastasel juhul võib tekkida palju tülikaid probleeme, mis võivad päädida (ja ongi päädinud) tervete seinte uuesti üle tegemisega. Fassaadikivi paigalda või miinus kahekümnega, ilmastik seda otseselt ei mõjuta.

Kui õhekrohvil tekib hiljem kusagil suur kahjustus (näiteks kasvõi vandalism), siis tekib ülekrohvimisel selgelt eristatav laik. Fassaadikivi korral on meie praktika, et kui keegi ikka ongi soovinud kivi ära lõhkuda, siis võtame uue kivi ja mõningase ajakuluga on see vahetatud. Esmane investeering võib olla ühistu jaoks mõnikümmend tuhat kallim – rekonstrueerime mitmekümneks aastaks ja kas miljonit ületava eelarve juures on mõistlik asuda siit kokku hoidma? Usaldan selles küsimuses projekteerijaid, juhatusi ning üldkoosoleku korteriomanikke – minu roll selles etapis on plussid ja miinused lauale tuua ja lasta siiski valida neil, kellel on hääleõigus, ehk siis korteriomanikel. Samas enamuse otsuse peale ei tasu ka jonnida. Tegu on korteriühistuga, otsused tuginevad enamuse otsustele ja nii see õnneks või kahjuks ka on.

Miks on vaja rajada elektriautode laadimiskohad?
Elektriautode laadimiskohti konkreetses projektis ei rajata. Projekt näeb ette, et kui juba kaevetööd maja juures on, siis lahendatakse ära ka väliselt u 100 meetrit kaabeldustöid. Perspektiivselt pannakse see ära. Et ei peaks tulevikus uuesti läbi vundamendi tulema ja kaevetöid tegema. Tõsi, sinna kaabli otsa pannakse ka pistikupesad. Ehk siis tavalised pistikupesad, nagu igaühel korteris on. Just nimelt selleks, et see kaablipaneks ei seisaks niisama jõude. Nüüd tekib võimalus, et autoomanik saab seal enda autol plokisoojendust kasutada, mis senini nii mõnelgi läbi akna on välja veetud. Samuti saab vajadusel akut laadida autol, kui see peaks tühjaks minema. Elektriratta või tõukeratta laeb samuti sealt vajadusel ära. Samuti saab mugavalt võtta voolu näiteks kasvõi tolmuimejale, et auto maja ees puhtaks tõmmata.

Leidlikult vaadatakse tulevikku – kui maja ümber nagunii suured kaevetööd, pannakse voolukaabel maasse valmis, seniks tagatakse praegu levinud tavaline voolu kasutamine. Kui tulevikus peakski olema kohustuslik elektriautode laadimispunkti väljaehitamine, siis saab selle lihtsa vaevaga teha. Konkreetne projekt ei näe ette ühegi elektriauto laadimispunkti väljaehitamist. Tavaline nn 220 V pistikupesa ei ole elektriauto laadimispunkt.

Mida ütlete kodaniku mure peale, et laenumaksete poolest on tegu linna kalleima projektiga – et Mäe tänaval kujunes kodanike laenumaksuks ca 1,5 eurot ruutmeetri kohta, aga Aasa 5 puhul kujuneb 2,5 eurot?
Ehitushanget ei ole läbi viidud. Maksumuse osas hetkel üldse sõna ei võtaks. Kui võrrelda rekonstrueerimist majadega, millel garantiiperiood hakkab läbi saama, ehk siis viie aasta taguste ehitustega, siis kindlasti ruutmeetri maksumuse vahe tulebki. Samuti tasuks võrrelda ikka samu lahendusi ja majatüüpe. Kui võrrelda ilma rõdudeta risttahuka kujuga maja ning rõdude ja viilkatusega keerulise arhitektuurse lahendusega maja – see võrdlus ju ei viiks sisuliselt kuhugi. Usun, et viie aastaga 1 euro ruutmeetri kohta juurde on rekonstrueerimise valdkonnas täiesti reaalne. Kaldun arvama, et järgneva viie aastaga läheb veel vähemalt sama palju juurde.

Meie haldusalas on viieaastased rekonstrueerimised, mis toona maksid miljoni ringis, tänases eelarvestamises u 3 miljoni ringis. Näeme pidevalt, et hinnad tõusevad. Samas pean ka ütlema, et uute rekonstrueerimiste puhul näen ka arengut kvaliteedis ja uutes materjalides. Samuti tuleb üha rohkem juurde korteriomanike soovi, et rekonstrueerimisega saada ka ilusad ja korrastatud trepikojad või keldriboksid. Võrrelda viieaastast lahendust ja täiesti erinevaid maju – väga eksitav ja väär.

Vahemärkusena, 2,5 eurot ruutmeeter ei ole kindlasti kõige suurem maksumus, mille üldkoosolekud on kinnitanud. Kahe kuu tagune üldkoosolek kinnitas praktiliselt kogu häälte konsensusliku otsusega ühes kortermajas igaks juhuks 3,5 eurot ruutmeeter remondifondi. Saadi vägagi hästi aru, et teha tuleb, küll see euribor kah alla tuleb. Ja kui ära teha, siis teha juba kõik ja kvaliteetselt. Ehk siis väide, et 2,5 eurot oleks kõige suurem maksumus siinkandis, on väär. Juba 2022. aastal rekonstrueeritud majades näeme kohati kõrgemaid maksumusi.

Kodanik väidab ka seda, et tema ettepanekutega pole arvestatud, tema küsimustele pole vastatud ja KÜ juhatus on kalliks kujuneva otsuse juba ära teinud. Milline on teie kommentaar?
Kodanik alustas oma anonüümsete või varjunime all pöördumistega käesoleva aasta märtsis. See oli etapp, kus kohe-kohe oli avanemas KredExi toetusvooru taotluste esitamine. Selles etapis ei olnud kuidagi põhjendatud projekti muutmise arutelu algatamine. See oleks tähendanud, et juhatus oleks jätnud täitmata 2022. aastal üldkoosolekul juhatusele antud korralduse esitada üldkoosolekul kinnitatud kujul projekt toetuse taotlemiseks. Majahaldur ja juhatus vastas pöördumisele, selgitas protsessi etappe. Tihti on nii, et väide, et küsimustele pole vastatud, tähendab, et kodanik ei ole saanud temale meeldivat vastust.

Korteriühistus teeb otsuseid korteriomanike üldkoosolek. Üldkoosolek on 5. mail 2022 kinnitanud enamuse otsusega (kogu maja häälte mõistes samuti enamus) projekti ja andnud juhatusele volitused, et esitada toetusetaotlus. Toetus üle 900 000 euro on ka esmaotsusega korteriühistule eraldatud. Edasi on antud volitus, et teha ehitushange. Sealt selgubki reaalne olukord. Sealt selgub eelarve, eelarve alusel selguvad laenutingimused ja siis saavad korteriomanikud uuesti otsustada, kas minnakse ehituslepingut sõlmima või mitte. Kas projektis midagi muuta. Need asjad tuleb siis uuesti pulkadeks lahti võtta.

Ei saa nii, et üks (või ka kaks-kolm) ütleb, et tema tahaks poole peal isikliku arvamuse põhjal otsust muuta. See on etapiline protsess. Räägime ligemale miljonieurosest toetusrahast. On korteriomanikud, kes 2022. aasta üldkoosoleku otsusele tuginedes ootuspäraselt arvestavad, et tehaksegi selle plaani järgi, mis volitused ja korraldused anti. Mitte ei katkestata vahepeal protsessi ja ei asuta uuesti projekteerima. Nüüd, kus korterelamutele antav toetus on sellel majal tingimusliku otsusega olemas, saab aasta jooksul rahulikult asjad selgeks rääkida.

Tegu on korteriühistuga. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Aga seda saavad teha ka liikmed. Seaduses on täpselt kirjas, kuidas liikmed seda teha saavad. Korteriomanikule on see info ka korduvalt mitme kuu jooksul edastatud, et kirjutagu avaldus üldkoosoleku kokkukutsumiseks, nagu seadus ütleb. Korteriomanik seda vähemalt tänaseni teinud ei ole. Miks ta seda teinud ei ole, see jääb arusaamatuks. Samuti on korteriomanikule antud kõik vastused küsimustele. Iseasi, kas mõni vastus temale meeldib või mitte. Korteriomanik ei ole korduvate palvete peale toonud välja ühtegi küsimust, mis talle on vastamata jäänud.

Kui korteriomanik väidab, et juhatus on otsuse juba ära teinud, siis see on väär.

Kodanik tahtis ilma toetuse ja rahalise mõõtmeta enda isikliku arvamuse põhjal kokku tulla. Seda talle võimaldati, seletati ära, kuidas avaldus vormistada. Avaldust vormistatud ei ole. Selle asemel valis muud meetodid, et enda isiklik arvamus koosolekutevahelisel ajal seada kõrgemaks üldkoosolekul antud volitustest ja korraldustest, mis juhatus on saanud.

Mitte ühtegi rekonstrueerimisega seotud mõjukat otsust ei saa teha ilma üldkoosoleku otsuseta. Seadusandja on selle kirjutanud kenasti seadusesse. Ei kinnitata projekti, ei võeta laenu ega sõlmita ehitustööde lepinguid ilma, et üldkoosolek poleks selleks volitusi andnud. Probleemiks on kerkimas pigem suhtumine, et kui enamuse otsus mulle meele järgi ei ole, siis vähemus võib kõiki vahendeid kasutades seda torpedeerida.

Kui kogu probleemipüstitust tahta kokku võtta paari lausega: korteriomanikud tulid kokku, tegid otsuse ja volitasid juhatust, et see korraldaks rekonstrueerimise projekti. Projekt tehti, projekti tutvustati. Ühistu häälte enamus ütles, et selle projekti alusel taotleda toetust, siis teha ehitushange, et teada saada maksumus, ja siis kutsuda kokku üldkoosolek. Korteriomanik asus protsessi taotlemise etapis vahendeid valimata tegevust enda soovitud suunas mõjutama.

Juhatus ja tehniline konsultant säilitasid külma närvi ja tegid nii, nagu üldkoosolek ütles, said edukalt toetuseraha otsuse, nüüd planeeritakse teha ehitushange ning siis tullakse majarahvaga kokku ja otsustatakse, kas ehitustegevust on võimalik alustada või on vaja midagi muuta. Lõpuks tehakse ju täpselt nii, nagu maja enamus üldkoosolekul ütleb ja otsustab. Väide, et rekonstrueerimist saab vähemus otsustada – ei kehti. Seadusandja on välistanud selle, et väikene huvigrupp saaks sedavõrd olulisi otsuseid teha. Rekonstrueerimise ja laenuvõtmise temaatika on ainult ja veel kord ainult kogu maja häälte enamuse otsus.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 31/07/2023 08:32:47