Võru maakonna silti hoiavad noorte laulu-ja tantsupeo maakonna kuraator Kristi Vals ning Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Foto: Võrumaa Arenduskeskus

Seekordne noorte laulu-ja tantsupidu oli Võru maakonnale märgilise tähendusega. Nii laulu- kui ka tantsupeol võis kuulda võru keelt ja näha laval kohaliku kultuuri edasikandjaid. 

XIII noorte laulu- ja tantsupidu algas 30. juuni hommikul piduliku liputseremooniaga. Kahel Rõuge 2.-3. klassi rahvatantsurühma Präänikud tantsijal Oskar Hallopil ja Annika Mirkal oli austav ülesanne assisteerida riigilipu heiskamist Pika Hermanni tornis.

Kõige rohkem on aga kõneainet pakkunud laulupeol esitatud Mari Kalkuni võrokeelne lugu „Sata-sata!”, mida loo kordamisel autor ka ise dirigendipuldist kaasa laulis. Sama lugu kõlas kahel päeval enne laulupidu ka tantsupeol, kus segarühmade esituses võis näha Maido Saare loodud tantsu „Elotähti”. Lugu sai nõnda populaarseks, et ka Madis Hindrele Vikerraadios antud otseintervjuus kaks Tõrva neidu just seda laulu näidisena repertuaarist esitasid.

Tantsupeol oli kokkupuutepunkte Võru maakonna rohkemgi. Nii tantsupeo proloogis kui ka vahetult enne finaali kõlanud muusikapala „Tsillokese tähe” autor on Võrumaa pärimusmuusik Anu Taul. Muusik kandis loo ise peo alguses ette. Lisaks oli Taul 1.-2. klassi tantsijate tantsu „Vikerkaart otsman” muusika autor. 

Ka tantsupeo kunstilise juhi Matis Leima juured on Võru maakonnas ning 2021. aastal valiti ta isegi Setomaa noorsootskaks. 

Rahvamuusikapidu jättis osalejatele sügava mulje

Pillipidu on toimunud kõrvuti laulu- ja tantsupeoga alates 2009.aastast. Sel aastal toimus kontsert Vabaduse väljakul. Varem on pillipeo kontsert toimunud Raekoja platsil, Kalevi staadioni või laulukaare läheduses.

Võrumaa pillilapsed võtsid osa kandle- ja akordioniliigi kavast ja koondorkestrist. Vastseliina muusikakool osales koondorkestris. Laval oli 330 pillimeest ning kokku osales pillipeol 830 noort pillimeest. Meie maakonnast osales rahvamuusikapeol kuus kollektiivi.

Rahvamuusikapeo „Päriselt" loomingulise meeskonna toimkonda kuulusid Võru maakonna rahvamuusika kollektiivide juht, muusik ja õpetaja Kadri Lepasson kannelde liigijuhina ning muusikaõpetaja, koorijuht Cathlen Haugas akordionite liigijuhi assistendina. Muuhulgas oli rahvamuusikapeo noorim osaleja just liigijuht Kadri Lepassoni äsja sündinud poeg. 

Võrdselt laulu-ja tantsupeoga olid tunded ja rahvamuusikapeol ülevad. „Meid on üks väike seltsike, kui merevee sees saareke…Selleks korraks kõik palad siis mängitud. Nii ilus, et lausa valus. Ja süda rõõmustab! Suured tänud toimekale toimkonnale, et see pidu just selline tuli," väljendas Võru loovuskooli pilliringi juhendaja Mare Visnapuu mõtteid ja tundeid peale pidu.

Vastseliina muusikakooli pilliklubi juhendaja Kersti Kamberg oli sama meelt: „Mulle meeldis väga Raekoja platsi 2009. aasta kontsert, aga kõige rohkem selle aasta kontsert. Ma arvan, et sel aastal oli kindlasti publiku rekord! Pinke oli vähe, aga inimesed nautisid kolmetunnist kontserti seistes ja kaasa tantsides. See oli super vaatepilt!” Ta lisas, et repertuaaris oli nii arhailist rahvamuusikat, kui ka moodsamaid rahvamuusika seadeid.

Rongkäigus osaleti uue kujunduse ja saunavihtadega 

Võru maakond rongkäiguks hästi ettevalmistatud ning rahvatantsijate, muusikute, lauljate, juhendajate ning teiste maakonna esindajate vahel võis näha uhiuusi maakonna sümboolikaga elemente. Rongkäigu visuaalide looja on kunstnik Epp Margna. 

Visuaalide loomisel kasutati avalikul korjel saadud lühikesi võru- ja setokeelseid väljendeid. Looduse ja elukeskkonna väärtusi sümboliseerib rohelistes toonides kaheksakand. Tumepunane värv kaheksakanna südames ja mujal kujunduses viitab Setomaa kultuuriruumile Võru maakonna sees.  

Piirkonnale omaseid elemente võis leida aga rohkemgi. Näiteks oli Rõuge vald võtnud ühes värsked saunavihad tähistamaks käesolevat sauna-aastat. 

Kogu peo võib aga võtta kokku Silvi Jansonsi sõnadega: „Võru maakonna noor laulu- pilli- ja tantsuvägi pärit säält, kus Kuksina ja Munamägi. Seal põlised kultuurimaad: Setomaa ja Võromaa.”

Autor: Lota Vana, Võrumaa Arenduskeskuse kommunikatsioonispetsialist
Viimati muudetud: 05/07/2023 10:06:29