Foto: Pixabay

Nii mõnedki Kagu-Eesti omavalitsused jäävad uue hooldereformiga saadud kohustuste täitmisel hätta, sest riigi arvutused ei klapi tegelikkusega ehk hooldekodu elanikke on lihtsalt rohkem. Näiteks Räpina vald hindab, et neil jääb tänavu puudu ligi 200 000 eurot ja Kanepi vallal 100 000.

Eakad inimesed ja nende lähedased võidavad 1. juulist käivituvast hooldereformist: seni tuli keskmisest vanaduspensionist kohatasu maksmisel puudu, edaspidi enam mitte. Seevastu kohalike omavalitsuste rahastamisse tekkis suur ebaõiglus, märkis Õhtuleht: mõni võib hooldust vajavad elanikud riigilt saadava rahaga üle kullata, teised peavad aga hakkama sente kokku kraapima.

Andmetest nähtub, et võitjate seas on Tallinn ja selle lähiümbruse rikkad vallad, kaotajate seas aga ääremaad, kus rahaga niigi kitsas. Näiteks kõige äärmuslikumal juhul saab Maardu linn kulutada iga hooldekodus elava inimese kohta 1122 eurot, Kanepi vald aga vaid 308 eurot.

Probleem on väljaande teatel selles, et hooldekodudes elavate vanurite statistika ei klapi vanurite arvuga, mille alusel riik eraldab kohalikele omavalitsustele (KOV) raha. Nimelt iga 65‒84-aastase inimese eest saavad linnad ja vallad 93,6 eurot ning iga 85-aastase või vanema eest 449,1 eurot. Rahastusel ei arvestata sotsiaalministeeriumi teatel, kui mitu inimest konkreetsest omavalitsusest on hooldekodudes, nende osakaal peaks samas vanuserühmas olema kõikjal ühesugune. Paraku ei pea see eeldus paika.

Näiteks Raasiku vald sai hooldereformi jaoks riigilt 114 280 eurot ning Setomaa vald 104 400 eurot. Esimesel elab hooldekodudes 25, teisel aga 42 inimest. Raasiku vald saab maksta inimese kohta 828 eurot, Setomaa aga vaid 405. Kui võrrelda Keila linna ja Räpina valda, siis on riigilt laekuvad summad peaaegu võrdsed, vastavalt 247 872 ja 237 093 eurot. Ainult et Keilast elab hooldekodudes 39 vanurit, Räpinast 102 ehk 2,6 korda rohkem.

Hooldekodu ühe kuu keskmine kohatasu on 1000 euro ringis.

Räpina (riigi väikseimaid nimetatud toetuse saajaid hooldekodu elaniku kohta) vallavolikogu esimees Peeter Sibul ja vallavanem Enel Liin pöördusid sel kuul seoses hooldereformiga õiguskantsler Ülle Madise poole, koopia pöördumisest said ka linnade-valdade liit, rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium.

„2023. a riigieelarve toetusfondist on kohalikele omavalitsustele eraldatud rahalised vahendid eelnevalt nimetatud kohustuse täitmiseks, kuid eraldatud vahendite hulka arvestades jääb meile suuresti arusaamatuks, millest lähtudes ja millistele alustele toetudes vahendeid eraldati,” märgivad Räpina valla juhid.

Sibul ja Liin tõstavad esile, et kui jagada toetussumma hooldekodudes olevate inimeste arvuga, saab Räpina vald toetust inimese kohta kuus 379,96 eurot (tänase seisuga on üldhooldusteenusel 104 Räpina valla elanikku ja eraldatud toetus on 237 093 eurot). Samas on nende sõnul omavalitsusi, kellele eraldatud toetus inimese kohta kuus on üle 1000 euro, ning ka omavalitsusi, kellele on eraldatud raha, kuid kellel ei ole üldhooldusteenusel viibivaid inimesi.

Räpina juhtide sõnul on mingil põhjusel teise poolaasta tuluks arvestatud ka kogu 2022. aasta valla eelarvest tasutud üldhooldusteenusele kulunud summa. 2022. aastal toetas vald 59 inimese üldhooldusteenuse kulusid keskmiselt 236 euroga inimese kohta kuus. Samas on hooldusasutused tõstnud oma teenuste tasusid juba käesoleva aasta jaanuarist. Räpina vallas on nelja kuuga kulunud üldhooldusteenusele 1,25 korda enam raha kui mullu nelja kuuga.

„Arvestades valla eelarves planeeritut, jääb teise poolaasta kulude katmiseks vahendeid ligikaudselt 45 000 eurot. Seega on ilmselge, et riigi poolt eraldatud vahenditest, samuti ka meie endi rahalistest vahenditest, ei piisa nimetatud kohustuse täitmiseks,” teatasid Sibul ja Liin.

Nad viitavad ka, et seadusemuudatus paneb omavalitsustele kohustuse katta hooldekodu kliendi makstava summa ja sissetuleku vahe, kui kliendi pension on keskmisest madalam. Räpina sotsiaalosakond on arvutanud, et see kohustus maksab vallale ca 20 000 eurot poolaastas. Lisaks peab KOV hoolitsema hooldekodu patsientide eest, kel pole lähedasi või piisavat sissetulekut. Selleks kulub täiendavalt ca 82 000 eurot poolaastas.

„Kogukulu poolaasta kohta on 475 470 eurot. Teenuse eest tasumiseks on toetusfondi vahendid 237 093 eurot ja valla eelarve 45 000 eurot. Seega minimaalselt 193 000 eurot on puudu,” teatavad Räpina juhid. „Ja siia hulka pole arvestatud võimalikku kulu abivajajate „taskurahale“, transpordile, ravimitele jne, mis samuti finantseeritakse omavalitsuse eelarvest.”

Lühidalt leiavad vallajuhid, et seadusemuudatustega tekkivate kohustuste täitmiseks on „olemasolevad rahalised vahendid ilmselgelt ebapiisavad”. Ka hindavad nad, et uued ülesanded on riiklikud ülesanded ning nende täitmine tuleks rahastada täielikult riigieelarvest. Selles osas küsivad nad õiguskantsleri hinnangut. Lisaks paluvad Sibul ja Liin hinnata, kas omavalitsusi on koheldud võrdselt.

Räpina pole ainsana uute kulude katmisega hädas.

„Riigi poolt eraldatud rahast Kanepi vald välja ei tule. Hetkeseisuga jääb puudu sellel aastal arvestuslikult 100 000 eurot ja järgmisel aastal 200 000 eurot,” hindas lühidalt Kanepi vallavanem Mikk Järv.

Võru vallas asuvas Vastseliina hooldekodus on liikumisvõimelise patsiendi kohatasu 1100 eurot, 1. juulist maksab sellest 588 eurot elanik ise, 512 eurot aga Võru vald. Riigilt saab omavalitsus aga hooldekodu elaniku kohta toetust 476 eurot ehk 36 eurot vähem, kui kulub. Lihtne matemaatika näitab, et vallale tähendab see vähemasti tuhandete eurode suurust miinust.

Setomaa valla kommunikatsioonispetsialisti Rein Järvelille sõnul tähendab hooldereformi käivitumine Setomaa valla inimestele leevendust hooldekodu tasu maksmisel. Kui inimesed valivad hooldekodu soodsamate hindade järgi, siis üldjuhul ei pea keegi valla elanikest hooldekodu koha eest maksma rohkem, kui on nende pension. See vabastab kõik nende lähedased hooldekulude tasumisest. Vallavalitsusele tähendab see aga oluliselt kasvanud halduskoormust ning uute hoolduslepingute sõlmimist.

Kas ja kuidas suudate riigi eraldatava raha eest riigi pandud kohustused täita?

„Riigieelarves toetusfondis Setomaa vallale eraldatud reformi elluviimise vahendid ei kata teise poolaasta valla hooldusreformiga seotud kulusid. Riigi toetus katab 60‒70% kuludest,” tõdes valla esindaja. „Täpne number selgub aasta lõpuks. Kui riik on omavalitsusele kohustuse pannud, siis peaks omavalitsusele eraldama selleks ka piisavad vahendid. Hooldusreformi kulude katmine peaks toimuma samal põhimõttel, nagu toimub toimetulekutoetuse vahendite arvestamine omavalitsustele – tegeliku kulu järgi.”

Riigi toetused hooldereformi elluviimiseks Kagu-Eesti omavalitsustele

KOV
Riigi toetus
Inimesi hooldekodudes
Toetus ühe hooldekodu elaniku kohta
KOVi piirmäär
Rõuge
185 689
58
534

Võru linn
416 924
132
526

Valga
516 665
168
513

Võru vald
317 203
111
476

Otepää
210 296
78
449

Põlva
460 619
172
446
650
Tõrva
213 983
81
440
600
Setomaa
104 400
43
405
580
Antsla
148 225
63
392

Räpina
237 093
102
387
660
Kanepi
158 761
86
308
630
Allikas: ÕL

Väljavõtteid sotsiaalkindlustusameti peadirektori Maret Maripuu arvamusartiklist hooldereformi teemal

Reform nõuab nii omavalitsustelt kui ka hooldekodudelt suurt pingutust ja koostööd, kuid tänu sellele muutub hooldusteenus senisest kättesaadavamaks ja õiglasemaks.

Hooldekodu on üsna kallis – see pole ju üksnes koht, kuhu eakas nii-öelda eest ära panna, vaid seal kantakse tema eest hoolt ja talle pakutakse tegevusi, mis teda ärksana hoiavad. Seni on hooldekodu koht paljudele peredele üle jõu käinud, mistõttu on omastehooldajate küsimus olnud aastaid terava tähelepanu all. Üks olulisimaid reformiga kaasnevaid muudatusi ongi seotud kohamaksuga. Seni on inimesed pidanud oma lähedaste hooldamise eest hooldekodus ise tasuma, kuid see on nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt raske. Hooldereformiga tuleb riik kohamaksu tasumisel appi. See on väga kaalukas sotsiaalne muudatus, mis aitab leevendada perekondade rahalisi muresid ning tagab kõigile väärika vananemise võimaluse. Mitte ükski eakas ei soovi olla oma lähedastele koormaks.

Kandev roll reformi ettevalmistamisel ja elluviimisel on omavalitsustel. Viimased reformieelsed nädalad on neile eriti töömahukad. Nad on pidanud välja selgitama omakandi inimesed, kes juba on hooldekodus, ning hinnanud nende abivajadusi, mille põhjal teha rahastamisotsused ja neist inimestele teada anda.

Hooldekodude ülesanne selles protsessis on selgitada välja täpne hind, see avalikustada ning mõtelda läbi ööpäevaringse hooldusteenuse arveldamise protsess. See kõik on olnud ajamahukas ja pingutusrohke.

Sotsiaalkindlustusamet on andnud endast parima, et vastata nii omavalitsuste kui hooldekodude küsimustele, mis reformi ettevalmistuse käigus tekkinud. Meie roll ongi reformi ettevalmistusel nõuga toeks olla, et kõik sujuks võimalikult hästi. Sügisepoole saame juba järelevalve käigus vaadata, kuidas reform on käivitunud ning uute elanike vastuvõtt sujunud.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/06/2023 10:12:48