Foto: Kuuuurija

Riigikogus kulus läinud nädalal rohkem kui tund, et lahata EKRE saadikute arupärimist Värska Südamekodu OÜ teemal ja kuulata opositsioonisaadikute teravat kriitikat. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul ei leitud järelevalve käigus põhjust asutuselt tegevusluba ära võtta. LõunaLeht annab ülevaate parlamendisaalis kõlanud olulisematest punktidest.

Kert Kingo: 13. veebruaril sellel aastal jõudis avalikkusesse saate „Kuuuurija” vahendusel õõvastav juhtum, kus 2021. aasta veebruarikuus Värska südamekodusse paigutatud teotahteline, täies elujõus ja iseseisvalt liikuv meesterahvas oli 15. jaanuariks 2023. aastaks muutunud tundmatuseni. Tema kehast olid nälgimise tagajärjel alles ainult luu ja nahk, tema liigesed olid ebanormaalselt kõverdunud ehk moondunud ning ta ei olnud võimeline enam rääkima, iseseisvalt sööma-jooma ega liikuma. Hiljem on arst tuvastanud, et sellel meesterahval nimega Aavo oli murdunud parem puusaluu ja see oli tunginud vaagnaluusse. Luud olid valesti kokku kasvanud.

Juba 2019. aasta detsembrikuus tuvastasid õiguskantsleri nõunikud kontrolli käigus sellessamas Värska Südamekodus üldhooldusteenuse osutamisel mitmeid suuri puudusi ja nõueterikkumisi. Tolleaegne hooldekodu juht ja praegune riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Anti Haugas väitis hiljem, et hooldekodu parandas kõik nimetatud puudused. Seejärel vahetus hooldekodu juhataja. 13. veebruaril 2023. aastal avalikkusesse jõudnud videojäädvustuse põhjal selgus aga, et ette heidetud puuduseid Värska Südamekodus siiski likvideeritud ei olnud. Vastupidi, lisaks sellele, et hooldusasutuses polnud tagatud elanikele turvalist ja inimväärset elukeskkonda, leidis seal aset hoolealuse julm piinamine, millega tekitati talle raske tervisekahjustus. Tema suhtes pandi toime kehaline väärkohtlemine ning tema elu ja tervis asetati ohtu ehk tema suhtes pandi toime kuritegu, mille kohta käib praegu kriminaalmenetlus. Värska Südamekodu kuulub Südamekodude ASi kontserni, mille tegevusalaks on vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutuste tegevus. Nimetatud asutus reklaamib ennast kui professionaalse hooldusteenindusega eakate kodu, kus on heal tasemel hooldusteenus.

Kuna Värska Südamekodus hoolealuse suhtes toime pandud võigas tegu on pälvinud suurt avalikkuse tähelepanu ja riivab tugevalt paljude inimeste õiglustunnet, siis sellega seoses esitasimegi ministrile arupärimise, millega soovime vastuseid näiteks sellistele küsimustele. Olete 16. veebruaril 2023. aastal andnud meediale intervjuu, milles märgite, et kõnealune olukord oli teile teada juba varasemalt ehk siis enne „Kuuuurija" saadet ja sellega tegeleti. Selgitage palun, millistes tegevustes see tegelemine seisnes. Samuti soovime teada, et olete meedias 16. veebruaril sellel aastal öelnud, et igasugune inimestele, klientidele või nende lähedastele ebamugavuse tekitamine on lubamatu. Arvestades, et asutuses toimuva eest vastutab eelkõige asutuse juht ehk Värska Südamekodu puhul juhataja, kas teie hinnangul on õige, et Kati Arkman, kelle ametisoleku ajal kõnealune juhtum ja õõvastav tegu aset leidis, jätkab senini asutuse juhataja ametikohal töötamist? Samamoodi soovime teada asjaolu, et te olete ise Südamekodude ASi kontserni ja Värska Südamekodu juhtorganite liikmetega erakondlikult seotud, mistõttu see annab põhjuse seisukohaks, et olete sotsiaalkaitseministrina kallutatud ja jätnud isiklikust huvist lähtudes antud juhtumile asjakohaselt reageerimata. Kuidas teie tahtmatus tagajärgedega tegeleda sobitub õigusriigi kontseptsiooniga? Kuidas te hindate seda korruptsioonivastase seaduse raames? [---]

Signe Riisalo: Kõigepealt, tõepoolest olen öelnud meedias avalikult ja jään selle juurde, et sündmused, mida avalikustas intervjuu televisioonis 16. veebruaril 2023. aastal, ma tõepoolest olin teadlik, et sellised sündmused olid aset leidnud, sest mind oli informeeritud sotsiaalkindlustusameti algatatud järelevalvest nende sündmuste valguses 2. veebruaril 2023. aastal. Esimene etteteatamata paikvaatlus Värska Südamekodus toimus 7. veebruaril 2023. aastal, seega enne 16. veebruari 2023. aastal, mil minu sõnad avalikuks said.

Sotsiaalkindlustusamet ei viinud pärast õiguskantsleri kontrollkäiku 2019. aasta detsembris läbi täiendavat järelevalvet Värska Südamekodus. Nagu esimese küsimuse vastuses märgitud, algatas sotsiaalkindlustusameti järelevalve 2. veebruaril 2023. aastal ning esimene paikvaatlus toimus 7. veebruaril, teine 1. märtsil 2023. aastal.

Sotsiaalkindlustusamet lähtub järelevalvatavate asutuste valimi moodustamisel olemasolevast ressursist ja ohuprognoosist. Ohuprognoosi üheks näitajaks on muu hulgas ka õiguskantselei kontrollkäikudel leitud asjaolud koos teiste asjaoludega. Lisaks arvestab sotsiaalkindlustusamet, kuidas kõige efektiivsemalt kasutada ära järelevalve ressursse. Sotsiaalkindlustusametil on järelevalvetalituses 11 järelevalvega tegelevat peaspetsialisti, tegevuslubasid menetlev nõunik ja talituse juhataja.

Olukorras, kus õiguskantsler on asutuses ohud ja rikkumised välja toonud, on asutusele teada kõik võimalused oma tööd parendada ja kvaliteetsemalt seda ka teha. Tänase seisuga on kohalikke omavalitsusi ja tegevusloaga sotsiaalhoolekande tegevuskohti kokku 1333, mille osas on sotsiaalkindlustusametil kohustus läbi viia riiklikku või haldusjärelevalvet. Lisaks on sotsiaalkindlustusametil kohustus teostada järelevalvet ka lastega töötavate isikute suhtes, ja seda ka haridus- või muude valdkondade asutustes, mitte ainult sotsiaalvaldkonnas. Riigina peame fookuse seadma rikkumiste ennetamisele. Piiratud ressursi tingimustes keskendume tegevustele, mis on suunatud teenuste kvaliteedi ühtlustamisele ja tõstmisele.

Kolmas küsimus, mis puudutab asutuse juhi Kati Arkmani ametisoleku ajal toimunud juhtumit ja asjaolu, et proua Kati Arkman jätkab senini juhataja ametikohal töötamist. Olgu öeldud, et ainult asutuse omanik saab vahetada juhte. Kindlasti ei tegele sellega sotsiaalkaitseminister ega ka mitte sotsiaalkindlustusamet, kuid Värska Südamekodu juhatuse liikmed on olnud varasemalt Anti Haugas, Ave Arens, Kati Arkman – tema alustas oma tegevust 2022. aasta novembris. Teenusel olnud inimese sugulaste märgukirjast selgub, et isiku tervislik olukord on oluliselt halvenenud kevadel ja suvel 2022. aastal, mil proua Arkman veel ei töötanud Värska Südamekodus. Proua Arkman on oma ametisoleku ajal võtnud tööle uue teenustejuhi, kelle eestvedamisel koostati järelevalve menetluse käigus kõigile klientidele hooldusplaanid. Samuti on tema juhtimisel välja vahetatud ja juurde värvatud hooldustöötajaid.

Alates 1. juulist 2023. aastal on kavas kehtestada sotsiaalkaitseministri määrusega täpsemad nõuded ööpäevaringse üldhooldusteenuse sisule ja töötajate arvule. See määrus on hetkel kooskõlastusringil ja asjaomastel on võimalik teha praegu täiendusi ja muudatusettepanekuid määrusele. Nõuete kehtestamise eesmärk on tagada teenust saavatele inimestele ühetaolisem ja parem teenusekvaliteet üle Eesti. Nõuded annavad selgemad tegutsemisraamid nii teenuse osutajatele teenuse osutamiseks, kohalikele omavalitsustele teenuse korraldamiseks kui ka sotsiaalkindlustusametile järelevalve tegemiseks. Teenust saavatel inimestel ja nende lähedastel tekib parem arusaam sellest, milliseid toiminguid ja tegevusi peab ööpäevaringne üldhooldusteenus minimaalselt sisaldama.

Lisaks sisunõuetele kehtestatakse hooldustöötajate, abihooldustöötajate ning ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate suhtarv. Suhtarvu kehtestamine võimaldab tagada teenusesaajatele kvaliteetsemat teenust, sest hoolduspersonali arvu nõudega suureneb töötajate arv, mis võimaldab igal töötajal pühenduda senisest enam aega ja personaalsemat lähenemist igale teenusesaajale. Hoolduspersonali töökoormusele selgemate piiride seadmine loob eeldused, et hooldustöötaja või abihooldustöötaja ametikoht muutub atraktiivsemaks ja pidurdab üldhoolduskodudest tööjõu voolavust teistesse valdkondadesse.

Küsimus Värska Südamekodus seaduses sätestatu rikkumistest väidetavalt: miks pole seni tühistatud Värska Südamekodu tegevusluba? Sotsiaalkindlustusamet algatas järelevalve 2. veebruaril 2023. aastal, esimene ette teatamata paikvaatlus [tehti] 7. veebruaril ja järgmine 1. märtsil 2023. aastal. Järelevalveakti kavandati esitamiseks asutusele seisukoha andmiseks 17. märtsil, seejärel akt ja ettekirjutuste kavand esitati 29. märtsil. Ettekirjutuse kavandiga Värska Südamekodu ei nõustunud, kuna oli ettekirjutuses märgitud hooldusplaanidega seotud rikkumised juba kõrvaldanud. Et hinnata Värska Südamekodu rikkumiste kõrvaldamist, toimus uus paikvaatlus 19. aprillil käesoleval aastal, kus tuvastati, et Värska Südamekodu on järginud sotsiaalhoolekande seaduses sätestatut, hooldusplaanid on koostatud kõigile 58 kliendile ja hooldusplaanid on ka üle vaadatud. Sotsiaalkindlustusamet lõpetas järelevalvemenetluse 10. mail 2023. aastal.

Lisaks selgitame, et tegevusluba saab äärmise abinõuna kehtetuks tunnistada majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuste olulise rikkumise tõttu. Rikkumine on oluline, kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist ning on vaja vältida tekkida võivat ohtu või kahju töötajale, kliendile, kolmandale isikule. Antud juhul oli järelevalve tulemuslik ja asutus on asunud õigusakte täitma. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise pädevus on üksnes sotsiaalkindlustusametil.

Viies küsimus: „Kuidas teie tahtmatus tagajärgedega tegeleda sobitub õigusriigi kontseptsiooni? Kuidas hindate seda korruptsioonivastase seaduse raames?” Korruptsiooniga oleks tegemist olukorras, kui minister annaks otsekorraldusi. Minister ei anna sotsiaalkindlustusametile korraldusi oma ülesannete täitmiseks. Amet on selles ise pädev ja oma ülesanded saab sotsiaalkindlustusamet seadusest tulenevalt. Ei riiklikku ega haldusjärelevalvet ei ole võimalik teha ministri korralduse alusel. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest teostab järelevalvet sotsiaalkindlustusamet, juhindudes kehtivast õigusest. Järelevalve algatatakse üldises korras vastavalt varem koostatud järelevalvekavale või siis, nagu varem öeldud, sõltuvalt olukorra ohuprognoosist ilma ministri suunisteta.

Minister saab vajadusel anda sotsiaalkindlustusameti juhile ülesande, et sotsiaalkindlustusamet mõne olulise järelevalve algatataks. Näitena võin tuua Lille Kodu juhtumi, milles tõepoolest 2020. aasta kevadel kohe pärast ametisse astumist ma säärase suunise sotsiaalkindlustusameti juhile andsin. [---]

Varro Vooglaid: Väga austatud minister! Te rääkisite pikalt sellist suhteliselt bürokraatlikku juttu siin, aga mina tahaksin ausalt öeldes küsida hästi lihtsalt ja inimlikult mõistetavas keeles. Kuidas on lihtsalt võimalik, et selline asutus, kus dokumenteeritult on inimene sisuliselt surnuks piinatud, saab Eesti Vabariigis edasi tegutseda? Need pildid, mida me nägime, need on midagi sellist, mida me oleme näinud ajaloolistelt piltidelt, ma ei tea, Auschwitzist, Buchenwaldist, kuskilt Gulagi laagritest. No see on ju täiesti uskumatu! Ja mu küsimus seisneb selles, et mis peaks ilmnema selleks, et ühelt selliselt vanadekodult võetaks tegevusluba ära. Mis peaks juhtuma, kui see kvalifitseerub? Kas on vaja reaalselt surnuks piinata inimesed enne, kui me jõuame sinna punkti, et öelda, et nüüd aitab, inimesi ei saa rohkem selle asutuse hoole alla jätta.

Signe Riisalo: Suur aitäh emotsionaalse küsimuse eest! Ja vastus on selles mõttes üsna lihtne. Nii nagu ma olen varasemalt öelnud, mitte ükski inimene ei tohi kannatada ei kliendina, ei lähedasena ega tegelikult ka töötajad ei tohi olla kannataja rollis. Juhtub selliseid olukordi, aga selleks on omad reeglid, mismoodi nendest olukordadest välja tullakse. Punkt üks. See, millest mina siiamaani oma vastuses rääkisin, oli järelevalve, riiklik järelevalve, haldusjärelevalve, mida teostab minu valitsemisalas tõepoolest sotsiaalkindlustusamet. Hoopis teine lugu on, kui tõepoolest on aset leidnud tahtlik või ka hoolimatusest tingitud situatsioon, mis on viinud inimese tervise kahjustumiseni, ja sellisel juhul tegeleb sellega juba õiguskaitseorgan, nii nagu ka praegusel juhul. [---]

Martin Helme: No ma ei saa kuidagi uskuda neid krokodillipisaraid. Kvaliteedinõuded on olemas ka praegu, neid lihtsalt ei täidetud, jõhkralt ei täidetud, ja see jutt, et ootame uurimise ära ja siis vaatame, see ei ole ju mingi jutt. Vahepeal siis laseme inimesi edasi piinata rahumeeli, et Südamekodu saaks raha teenida või? See jutt, et mina ministrina ei saa sekkuda, on täiesti rumal jutt. See on teie haldusalas, järelevalve on teie käes ja te lausa peate sekkuma, mitte ei saa sekkuda. Mul on tunne, et kõik taandub väga lihtsale: Südamekodu ASi kontsern on reformierakondlaste pesa. Südamekodu kontserni tegevjuht, juhatuse liige on Meelis Mälberg, osanikud on Rain Rosimannus ja Martin Kukk, endine erakonna peasekretär. Värska Südamekodu juhatuse liikmed ja hooldekodu juhataja on Anti Haugas, meie hea kolleeg siin teie fraktsioonis – kõik Reformierakonna liikmed. Ja vot mulle tundub, et sellepärast te ei saa mitte midagi teha ja kogu aeg mõtleme heade sisendite peale. See ei lähe!

Signe Riisalo: Kvaliteedinõuded kõikidele hoolekandeteenustele on tõepoolest sotsiaalhoolekande seaduse üldosa seaduses olemas, aga nad on äärmiselt üldised, piirdudes vaid sellega, et me räägime inimesekesksest teenusest, kodukoha lähedusest, subsidiaarsuse põhimõttest, mis on üldised hoolekande põhimõtted, mida tuleb hoolekandeteenuste korraldamisel järgida. Üldhooldus … Ma vastaksin hea meelega. Üldhooldusteenus on üks 30st kohaliku omavalitsuse korraldatavast teenusest, millele me nüüd oleme ka eraldi kvaliteedinõudeid määrusega kehtestanud. Võib ka küsida, miks ei ole varasemalt neid kvaliteedinõudeid kehtestatud, siis vastus on üsna lihtne. Punkt üks ja selle taha ma ei varju: ministril on võimalus või õigus, mitte kohustus neid kvaliteedinõudeid kehtestada, aga põhjus on kokkuleppe saavutamine kohalike omavalitsustega. Ja vot nüüd, kui me anname kohalikele omavalitsustele reformi täisaastal 57 miljonit, on kohalikud omavalitsused valmis alla neelama ka selle, et riik kirjutab neile ette kvaliteedinõuded.

Mis puudutab minu personaalset seost Südamekoduga, siis kindlasti teie seda ei usu ja mina teid uskuma panna ei saa, minu jaoks ei ole mitte mingisugust vahet, kes on hoolekandeteenuse osutaja asutuse omanik. Minu jaoks kehtivad seadused ja seadustest tulenevalt ma juba varasemalt teile kirjeldasin, ma ei anna üldjuhul otsekorraldusi ja kõnealuse juhtumi puhul, kui info minuni jõudis, siis jõudis info minuni juba selles valguses, et järelevalvemenetlus sotsiaalkindlustusametis oli alustatud.

Rain Epler: Päris õõvastav on mõnesid teie vastuseid kuulata, aga teie seisukohti on olnud õõvastav siin viimastel nädalatel nii meediast lugeda kui kuulata ka enne. Te poete selle kvaliteedinõuete kehtestamise taha, aga ometi on ju ühiskonnas mingid sellised kokkulepped, mida ei pea kirja panema. Ja selle kaasuse puhul need kvaliteedinõuded ju tegelikult ei puutu asjasse, sest ei saa ju juhtuda olukord, et kehtestatakse sellised kvaliteedinõuded, mille kohane oleks olnud antud hooldekodus toimuv, eks ole. Ja sellest tulenevalt ma küsin, et sõltumata nendest kvaliteedinõuetest, ma loodan, et te nõustute, et selline asi oli lubamatu. Ja see ju ei puutu asjasse, et need tegevusload kehtestati paar aastat tagasi. Nüüd nad on olemas ja nüüd on võimalik see ka ära võtta, kui ilmneb mingi asjaolu, kus kvaliteedinõuded ei puutu asjasse. See oli ju räige käitumine.

Signe Riisalo: Kordan, riikliku järelevalve sanktsioneerivad meetmed on eeskätt ettekirjutuste tegemine ja äärmuslikul juhul tegevusloa äravõtmine ja seda olukorras, kus on põhjust eeldada, et puuduste likvideerimine ei ole võimalik ja tulevikus võib sarnane kahju uuesti korduda. Sotsiaalkindlustusameti järelevalveametnikud sellisele tulemusele ei ole jõudnud. Ja ma kordan veel, minister personaalselt ei sekku järelevalve menetlusse. Poliitilist järelevalvet me ei tee.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 19/06/2023 08:22:17