Foto: Pixabay

Elus on hetki, mis ajavad südamest naerma, kuid vahel võib ka nutt peale tulla. Tunnete jagamine on ülioluline, et hoida vaimset tervist. Ka vanarahva tarkus kinnitab seda: jagatud rõõm on kahekordne rõõm, jagatud mure on pool muret.

Euroopa kultuuripealinna projekt „Peaasi ajab naerma!” innustab lõunaeestlasi mõtisklema oma vaimsest tervisest. Küsisime kolmelt lõunaeestlaselt, mis neid viimati naerma ajas ning mis põhjusel nad viimati nutsid.

Sandra Vabarna: muusik ja arengutreener

Mis sind viimati naerma ajas?
Viimati naersin nii, et pisarad voolasid siis, kui lõikasin oma suuremal pojal ise juukseid. Ma pole kunagi kellelgi juukseid lõiganud. Võtsin abikaasalt masina ja tahtsin ainult natuke kõrva juurest trimmida, aga kuna ma ei pannud ühte juppi vahele, siis lõikasin kohe suure osa juustest maha. See vaatepilt oli lihtsalt nii naljakas, aga samas sain aru, et nüüd enam tagasiteed ei ole. Seega tegin sellise kandilise potisoengu ja otsustasime koos pojaga, et see on Legomehe soeng.

Mis sind viimati nutma ajas?
Ühele inimesele ausalt ütlemine, kuidas ma tunnen. See endale ausalt tunnistamine, et ma olen vihane ja kurb, tekitas pisarate laviini.

Urmas Heinaste: õpetaja, sügisel alustab vaimset tervist toetavate improtundide läbiviimist

Mis sind viimati naerma ajas?
Minu selle aasta rõõmulugu oli, kui mind värvati koori laulma. Viimane kord puutusin muusikaga kokku koolis, mil mind tunnistati musikaalselt nii kõlbmatuks, et isegi trummi minu kätte ei usaldatud.

Proovisin laulda laulu „Juba linnukesed” ja klaveri saatel suutsingi katse sooritada. „Hurraa!, mul on mingi musikaalne kuulmine olemas, ei olegi karu kõrva peale astunud,” mõtlesin. Mind tunnistatigi nimeka laulukoori bassi häälerühma kandidaadiks.

Mis sind viimati nutma ajas?
Minu selle aasta kurb lugu on samal teemal kaks kuud hiljem, mil koorijuht leidis, et ma ei suuda üksi oma häälepartiid laulda ja rikun ära ka uue laulja kuulmise. Mistõttu mul paluti kuu aega kodus üksi harjutada ... Sellega ma ise hakkama aga ei saanud ja nüüd kuu aega hiljem igatsen neid kooslaulmise harjutusi. Ma lihtsalt ei suuda noodikirja järgi õiget kõrgust võtta ega tempot järgida.

Kuldar Leis: sihtasutuse Tartu 2024 juhatuse liige

Mis sind viimati naerma ajas?
Viimasel ajal on mitmeid kordi me kolm last suutnud, kas koos või ühekaupa teha mingeid põnevusi, kus taipan, et nad on palju paremad kui ma ise.

Abikaasa juubelil näiteks korraldasid kolmekesi emmele memuaaride stand-upi. See põhjustas massilise lõkerdamise. Kusjuures isa suunavat kätt ei olnudki vaja, vot see tegi ka rõõmu.

Mis sind viimati nutma ajas?
Kodukoha Põlva koolis oli traditsiooniline koolinäidendi õhtu kultuurimaja suures saalis. Olime perega seal poja ja koolipere omandatut nautimas. Ühe numbrina tulid laulma ja tantsima Ukraina tüdrukud, kes õpivad praegu Põlva põhikoolis.

See oli ilus, aga samas taustana nii kurb, et mul isegi praegu seda meenutades tuleb pisar silma. Ei mäletagi, et millegi füüsilise pärast oleks nutnud, aga vaimsed ebanormaalsused kisuvad lihtsalt pisara välja.

 

Autor: PEAASI.EE
Viimati muudetud: 06/04/2023 08:27:23