Iga säde kätkeb endas suurtulekahju ohtu, ohtliku lõkke tegijad hakkavad rohkem trahvi saama
Eelmisel aastal said Lõuna-Eesti päästjad 170 väljakutset seoses lõkete, grillide või põleva prügiga, mis ohustasid ümbrust süüdata. Õnneks suudeti sel põhjusel tekkivad suuremad hoonepõlengud siin mullu ära hoida, metsa- ja maastikupõlenguid tuli aga päästjatel kustutada 153 väljakutsel. Iga lõkkepõletaja või grillija peab tagama ümbruse ohutuse ise, muidu võib õdus lõkkepõletamine lõppeda suurte varaliste või looduskahjude ja tagatipuks rahatrahviga.
„Käesolevast kevadest hakkavad päästemeeskondade juhid tuleohutusnõuete vastu eksijaid lühimenetluse korras tihedamalt trahvima,“ hoiatas Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu. „Summa, mis ohutusnõuete eiramise eest lühimenetluse korras välja tuleb käia, on 40 eurot.“ Uustalu lisas, et tõsisemaid rikkumisi menetlevad ohutusjärelevalve inspektorid, kelle määratud trahvisummad võivad olla oluliselt suuremad.
Lühimenetluse korras määratud trahv on mõjutusvahend, millega elanikke ohutusnõuete täimisele suunatakse, et ennetada kahju tekkimisist nende varale või loodusele. Karistusregistris selline trahv ei kajastu. Raskemaid rikkumisi menetlevad väärteo korras ohutusjärelevalve inspektorid, kelle määratud trahvisummad ulatuda kuni 1200 euroni.
Ohutuse tagamise kõrval on oluline silmas pidada, et lõkkesse tohib panna ainult värvimata ja immutamata puitu, pappi, paberit või haljastusjäätmeid. Sõltuvalt omavalitsuse reeglitest võivad nõuded lõkkepõletamisele ja selle ohutuse tagamisele olla tuleohutuse seaduse nõuetest rangemad. Omavalitsuse kodulehel tasub seepärast heakorra ja jäätmekäitluse eeskirjadega lähemalt tutvust teha.
Lumi on hoogsalt sulanud ning aiatööde hooaeg tasapisi alanud. Koristustööde käigus tehakse sageli ka lõkkeid, kuid kahjuks kipub lõkkemeistril tuleohutus aeg-ajalt meelest minema. „Märtsikuus on päästjad saanud juba väljakutseid sündmustele, kus lõkkes on põletatud prahti. Meeles tuleb pidada, et lõkkes tohib põletada ainult puhast puitu, pappi ja paberit. Prügi koht on prügimäel ning lõkkes seda põletada ei tohi,“ rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.
Lõkke ümbrus tuleb põlevast materjalist puhastada selliselt, et ei oleks ohtu ümbruse süttimiseks. Jälgida tuleb ilmaolusid ning tuulisel ajal tasub lõkke tegemisest loobuda. Kui ilm lõkketegu võimaldab, tuleb meeles pidada, et tuld ei jäeta hetkekski järelevalveta. Kuival ajal piisab õnnetuse juhtumiseks vaid hetkest – tuul kannab lõkkest lenduvad sädemed kuivale pinnasele ja ulatuslik tulekahju võibki alguse saada. „Selleks, et lõke oleks tuleohutu, tuleb lõkkease ette valmistada – see tuleb puhastada põlevast materjalist ning mõistlik on tulease ümbritseda kivide või mullavalliga. Lõkke lähedal tuleb hoida esmaseid tulekustutusvahendeid. Selleks sobib hästi ämbritäis vett,“ lisas Taavet.
Kevadel tuleb tuld tehes olla eriti ettevaatlik, sest lume alt välja sulanud mullune rohi muutub juba esimeste tuultega kuluheinaks, mis kergesti süttib. Harvad pole juhud, kui aias askeldavad inimesed kulu põletada soovivad. Seda aga teha ei tohi. „Kulu põletamine on aastaringselt keelatud. Kahjuks leidub igal aastal siiski neid, kes seda keeldu ning ka tuleohutuse reegleid eiravad. Sel juhul on võimalik eirajaid trahvida,“ selgitas Tuuli Taavet.
Lõkkest või grillimisest lennanud sädemest võib hooletuse tõttu saada kurbade tagajärgedega hoonepõleng või ulatuslik loodustulekahju. Selle ära hoidmiseks pea meeles järgnevat.
Lõkkepõletamisel:
* Jälgi, et lõke oleks hoonetest, metsast ja põlevmaterjalist ohutus kauguses. Ohutu kaugus sõltub eelkõige lõkke suurusest ja vähim ohutu kaugus igasuguse lõkke puhul peab olema 8 meetrit. Meeste puhul teeb see umbes 10 sammu, naiste puhul ligi 13 sammu.
* Tuulise ilmaga ära lõket süüta. Ka vaiksema tuule puhul jälgi selle suunda, et sädemed ei langeks hoonetele või kuivanud taimestikule.
* Lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada põlevmaterjalist ja kulust, et tuli ei leviks taimestikule või turbapinnasesse. Hea mõte on lõkke jaoks kaevata madalam koht, et lõkkeaseme põhjaks jääks tulekindel muld, savi või liiv. Lisaks on kasulik lõkkease ümbritseda mittepõleva pinnase, näiteks mulla, liiva või kividega.
* Lõkkel tuleb hoida silma peal ja valvata, et tuli ümbrusele ei leviks. Selleks peavad lõkke juures olema esmased kustutusvahendid, milleks sobib veega täidetud ämber, tulekustuti või survestatud voolik.
* Mitte mingil juhul ei tohi põletada lõkkes prügi või kemikaalidega töödeldud puitu, milleks on näiteks mööbli osad. See reostab meie ühist elukeskkonda ning on seadusega keelatud.
* Enne kui lõkkeaseme juurest lahkud, veendu, et lõke on kustunud või kustuta see ise. Uuesti süttimise vältimiseks kalla lõkkease veega üle või kata see pinnasega.
* Tuleohutusalast infot saad lisaks küsida riigiinfo telefonilt 1247.
* Pea meeles, et kulu ja roostiku põletamine on aastaringselt keelatud!
Lõkke tegemisel metsas:
* Metsas tohib lõket teha selleks ette valmistatud ning tähistatud kohtades. Vaata täpsemalt järgi, kus asuvad RMK lõkkeplatsid.
* Lõkke tegemisel tasub kindlasti eelistada kattega lõkkekohti, sest soojal ja kuival suvepäeval on tuli metsas väga kiire levima.
Grillimisel:
* Enne grillimise alustamist veendu, et grill on töökorras. Kui gaasi- või elektrigrill vajab remonti, lase seda teha spetsialistil.
* Korterelamu üldpindadel grillimine tuleb kokku leppida ühistuga.
* Grillseadme ohutu kauguse valimisel lähtu kasutusjuhendist.
* Kasutusjuhendi puudumisel paiguta grillseade kohta, kus selle kasutamine ei tekita ümbritsevatele hoonetele, põlevmaterjalidele ja taimestikule tuleohtu.
* Eelista lõkkekohale kehtivat vähimat ohutut kaugust, milleks on 8 meetrit.
* Rõdul ja terrassil tohib kasutada ainult sellist grilli, mille kasutusjuhend seda lubab.
Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 30/03/2023 08:59:32