Esmaspäevaks polnud kaugeltki kõikjal veel jõutud valimisreklaame maha võtta. Foto: Vidrik Võsoberg

Valimisringkonnas nr 11 ehk Võru-, Valga- ja Põlvamaal oli valimiste võitjaid kaks või isegi kolm. See on ainus Eesti piirkond, kus Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kogus suurima toetusprotsendi. Samas osutus piirkonna suurimaks häältemagnetiks peale Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa kõigis teistes ringkondades võitjaks tulnud Reformierakonna esindaja Liina Kersna. EKRE esinumber Rain Epler tegi oodatud tulemuse, kuid jäi isikuliselt Kersnale siiski alla. Komeedina parlamenti lennanud Eesti 200 esindaja Igor Taro saavutas kodukandi kandidaatidest kolmanda valimistulemuse. Mis saab edasi? Kuidas kavatsevad 11 Kagu-Eesti saadikut järgneval neljal aastal oma kodukandi inimest teenida?

Reformierakond riisus koore
Pühapäeval värvus Eesti kaart ekraanidel suures osas kollaseks. Riigikogu valimised võitis 31,2-protsendilise toetusega ülekaalukalt Reformierakond ja sai parlamenti 37 saadikut – kolm rohkem kui viimati. RE jäi konkurentidele alla vaid kahes valimisringkonnas. Ida-Virumaal võidutses Keskerakond ja Kagu-Eestis ehk Võru-, Valga- ja Põlvamaal EKRE.

Kui vaadata valimistulemusi omavalitsuseti, siis võitis RE Kagu-Eestis Kanepi, Otepää ja Tõrva vallas. Valga vallas võitis Keskerakond. Kõigis teistes omavalitsustes anti suurim toetus EKRE-le. EKRE võttis Kagu-Eestis 26,5 ja RE 24 protsendi valijate toetuse.

Viimase valimiste-eelse LõunaLehe suure esilehereklaami kümnest näost viis pääses riigikokku, kuuendal on enam kui suur šanss. Valimisvõidu võttis EKRE edu kiuste reformipartei esinumber Liina Kersna, kes kogus 4073 häält ehk 9,2% kogu ringkonna häältest. Toetusprotsentide järgi oli see kogu Eesti 20. tulemus.

Tõrva vallavanem Maido Ruusmann kogus 1500 häält ja pääses nagu Kersnagi riigikokku ringkonnamandaadiga.

Kompensatsioonimandaadi alusel pääsesid Reformierakonnast 11. ringkonnas riigikokku Eerik-Niiles Kross (1428 häält), staažikas Põlvamaa poliitik Andrus Seeme ja Võru linnavolikogu esimees Anti Haugas.

968 häält korjanud endine maaülikooli rektor Mait Klaassen sai hääli Seemnest ja Haugasest rohkem, kuid jäi neist erakonna üldnimekirjas tahapoole ja (esialgu) riigikokku ei pääsenud.

Siiski on Klaassen praeguse seisuga partei ringkonna ainus asendusliige ning üleriigilise asendusliikmete nimekirja nr 1, mis tähendab, et kui Reformierakond valitsuse moodustab või valitud reformikatest kasvõi üksainus ministriks läheb, ootab Järvere meest Toompea töö.

Tõrva vallas on ees kohalikku võimuliitu uue vallavanema valimise töö. Maido Ruusmann kinnitas LõunaLehele selge sõnaga, et peibutuspardina ta ei kandideerinud ning läheb kindlasti riigikokku.

„Mõni võimekas ja tubli inimene, kelle otsimise ja kokkuleppimisega me praegu tegeleme,” vastas Ruusmann küsimusele, kes hakkab juhtima Tõrva valda. „Praegu nimesid ei tahaks hakata välja ütlema. Eks siin tuleb neid läbirääkimisi nii koalitsioonisiseselt kui laiemalt pidada, aga ma arvan, et kuna meie Reformierakonna kandidaatidel on kokku ülekaal ka volikogus, siis ma usun, et me leiame oma võimekate inimeste seast piisavalt väärika juhi, keda linnapeaks panna. Aga ma arvan, et täpsemad nimed siin selguvad lähima nädala jooksul.”

LõunaLeht uuris, mida peab Ruusmann parlamendis oma südameasjaks ehk mida loodab nelja aasta jooksul Kagu-Eesti inimeste heaks ära teha. Maido Ruusmann tõdes, et kümmekond aastat Tõrva valda juhtinuna ja enne sedagi aastaid vallajuhtimise juures olnud inimesena näeb ta selgelt, kui palju on vaja saavutada Eesti tasakaalustatumat arengut. Praegu on Eesti tema sõnul tugevasti kreenis Tallinna ja Harjumaa poole.

Ühe konkreetse meetmena tõi riigikokku siirduv vallavanem välja laenude kaasrahastamise, et noored pered saaksid maapiirkondadesse eluasemeid osta ja ehitada. Ning lisaraha vajavad mõistagi ka omavalitsused.

„Ülioluline teema eriti praegu, kui me vaatame, mida on sõda toonud kaasa omavalitsuste vaates, siis kahtlemata omavalitsuste rahastamise süsteemi ja ülesannete ülevaatamine, ajakohastamine ja parendamine,” märkis Ruusmann. „Tihti see unustatakse ära, et kohalik omavalitsus on kõige lähem ju inimestele. Ja praegu on ikkagi KOVid üle Eesti sattunud kaunis keerulisse finantsolukorda. Et siis KOVide ja regionaalpoliitika teema on kõik sellised asjad, millega ma tõenäoliselt tegelema hakkan.”

„Ja kui vaatame Kagu-Eestit, siis Kagu-Eesti on üks kõige kiiremini väheneva rahvaarvuga piirkond Eestis. Mu meelest tuleks päris julgesti ja otsustavalt vaadata sellele otsa, et kui seni on Ida-Virumaa saanud – põhjendatult – ka tähelepanu, eriprogramme, siis miks mitte seista jõuliselt selle eest, et Kagu-Eesti oleks järgmine fookuspiirkond, kuhu eriprogrammide kaudu riigi tähelepanu suunata,” jätkas Tõrva vallajuht. „Täiendavate töökohtade loomine, eluasemete, üürikorterite programm – terviksüsteem.”

Ruusmann märkis, et kõigi Kagu-Eestist parlamenti pääsenute jaoks on oluline, et meie piirkonna keerukas olemus oleks piisavalt „laua peal”, et riiklike arengute planeerimisel arvestataks siinse tegeliku olukorraga ning kitsaskohtadega, millega inimesed peavad iga päev toime tulema. Ühe olulise kitsaskohana nimetas ta seda, et meie kandis on kõige rohkem mustkatteta kruusateid ning inimesed vajavad stabiilseid ühendusi nii väiksemate keskuste kui ka näiteks Tartu ja Tallinnaga.

EKRE tuli, nägi ja võitis
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kogus Kagu-Eestis Reformierakonnast üle tuhande hääle rohkem ja sai ringkonnas valimisvõidu 26,5-protsendilise toetusega. 3366 toetushäält ehk kõigist valijatest 7,6% toetus andis ringkonnamandaadi alles mõned aastad tagasi poliitikasse tulnud võrumaalasele Rain Eplerile. See oli piirkonnas teine isiklik häälte rekord Kersna järel ning valijate usalduse poolest vabariigis 25. kohal. Kokku sai EKRE parlamenti 17 kohta, kaks vähem kui viimati.

Lisaks lühiajalisele keskkonnaministrile Eplerile pälvis EKRE ridades Kagu-Eestist ringkonnamandaadi diplomaat, jurist ja Eesti välisluure rajaja Ants Frosch – Põlvas sündinud ja Otepääl elav mees. Tema pälvis 2619 valija toetuse.

Rain Epler ei osanud arvata, miks erakondliku tulemuse poolest Reformierakonda ületanud EKRE kandidaat ehk tema RE Kersnale isikliku valimistulemuse poolest alla jäi. Epleri sõnul pole ta jõudnud seda mõnevõrra üllatavat tõika veel analüüsida.

Tuntus ja pikem poliitiline staaž?

„Tuntus – jah, üle-eestilises mõttes, pikalt minister olnud ja telekas mitu korda käinud, võib-olla ka see,” muigas Epler. „Ei saa siiski jätta mainimata ka seda, et proportsioon nii Eestis kui ka meie ringkonnas on ikka kuidagi väga üllatavalt erinev e-häälte tulemuses ja paberhääletuse tulemuses. [RE] edu ju saabus peale e-häälte lisamist.”

Et ka Epleril on kahtlusi, et e-hääletamise värk ei pruugi olla nii aus ja läbipaistev, kui seda on reklaamitud?

„Ma ütleks, nagu kunagi ütles Eino Baskin oma sketšis, et kahtlusi ei ole, aga kõhklusi on,” jättis ta otsad lahti.

Rain Epler peab järgneval neljal aastal üheks oma olulisemaks töövaldkonnaks energeetikat, mis puudutab nii kagueestlasi kui Eestit laiemalt.

„Katsun teha kõik, mis mina saan, et energeetikas uisapäisa ei tormataks tegema asju, mis pikas perspektiivis ei ole meile majanduslikult tasuvad ja ka võib-olla keskkonna mõttes head lahendused,” seletas Epler. „Jutt käib sellest suure hurraaga mere ja maa peal tuule- ja päikeseparkide eelisarendamisest. Mina seda kindlasti ei toeta. See, ma arvan, ei too meile kaasa ka soodsaid elektrihindu, kui see tee nüüd valitakse ja seda rauda taguma hakatakse.”

„Aga mis puudutab Kagu-Eestit, siis eks me oleme siin ju kõik näinud, kuidas teatud otsused sünnivad niimoodi, et saame teada siis, kui otsus on juba praktiliselt tehtud,” jätkas Epler oma vastust küsimusele, mida ta peab riigikogus oma olulisimateks ettevõtmisteks Võru-, Põlva- ja Valgamaa inimeste teenimisel. „Ja üllatavalt jällegi juhtus niimoodi, et meie võitsime ringkonnas, ja veel suuremalt kui möödunud korral võitsime, aga nüüd meie ridadest on Kagu-Eesti inimesi riigikokku minemas kaks, Reformil vist viis, eks ole. See nagu selles mõttes valijate eelistust hästi ei peegelda, aga see selleks. Kui püüda positiivselt näha, siis Kagu-Eestist on nüüd päris suur hulk inimesi riigikogus. Ma loodan, et seal on võimalik Kagu-Eesti hea käekäigu huvides ka parteideülest koostööd teha.”

Ühe olulise tööteemana nimetas Rain Epler veel kohalike omavalitsuste rahastamise mudelit. Ta märkis, et leidub valdasid, mis on täitsa suurtes raskustes ning „ega teistelgi omavalitsustel midagi hõisata ole”.

„Kohustusi on omavalitsustele pisitasa juurde tulnud ja kokkuvõttes päris palju, aga rahastuse pool sellega korrelatsioonis ei ole,” märkis ta. „See on teema, mida ma kindlasti kavatsen hoida kuumana, kui nii võib öelda.”

Rain Epler on pidanud kodus Kärgula külas Pühajõe pruulikoda ning tegelenud konsultatsiooniäriga. Enda sõnul pole ta seoses valimistega väga intensiivseks kujunenud aasta alguses veel jõudnud tõsisemalt mõelda, kuidas oma seniseid tegemisi ümber korraldada. Ning enne valimistulemuste selgumist ei oleks olnud ju ka mõistlik uusi plaane tegema hakata.

„Aga nüüd enne, kui uus riigikogu koosseis kokku tuleb, peaks olema veidike aega mõelda, kuidas asju nii korraldada, et ka võrumaist õlut pruulikojast edasi tuleks,” sõnas Epler. „Ilmselt endal jääb nüüd aega sellega tegelemiseks väga väheks, tuleb mõelda, milline see toimimise mudel saab olla. Kindlasti ei tahaks hoogsalt minna midagi kinni panema või ära lõpetama, pigem ikka vastupidi.”

Rain Epler märkis samas, et kavatseb ka järgneval neljal aastal Võrumaal edasi elada, iga päev Kärgulast Tallinnasse sõitma küll ei hakka, aga pealinna kolida kah ei plaani.

Keskerakonnas käis põlvkonnavahetus
Meie regiooniga seotud inimestest olid eelmises riigikogus Keskerakonna fraktsioonis Erki Savisaar (kandideeris toona küll mujal), Tarmo Tamm ja Anneli Ott. KE kogus sedakorda valimistel 15,3% valijate toetuse ning sai parlamendis 16 kohta. Viimastel valimistel oli keskerakondlastel kohti 26.

Anneli Ott kandideeris sedakorda Tartumaal, kuid ei osutunud valituks. Esinumber Savisaarest sai 160 häält rohkem ehk 1677 valgalane Ester Karuse. Tema on praeguse seisuga ka ainus KE kagueestlasest riigikokku siirduja.

Tarmo Tamm on valimisringkonna teine ja üleriigilise nimekirja kolmas asendusliige, Savisaar valimisringkonnas enne Tamme, aga üldnimekirjas märgatavalt tagapool. Kui Keskerakond peaks saama valitsuserakonnaks, siis oleks Tammel šanssi jätkata riigikogu tööd asendusliikmena.

Ester Karusel sündis alles mullu detsembri alguses laps ja ka LõunaLehe telefonikõne taustaks kõlas imiku kisa. Nii oli loogiline küsida, kas ta mõnekuuse lapse kõrvalt parlamendisaadiku tööga ikka hakkama saab.

„Jaa, ma usun küll, et kõik on võimalik. Elukaaslasega on need kokkulepped juba varem tehtud, siis kui otsuse kandideerida tegin,” kinnitas Karuse.

Millised on Karuse jaoks olulisimad asjad, mida ta tahab järgmise nelja aasta jooksul Kagu-Eesti inimeste heaks teha?

„Kõige kiiremad asjad, mis tuleks ära lahendada ‒ esiteks inimeste toimetulek,” hakkas Karuse loetlema. „Eriti Kagu-Eestis, kus meil on väiksemad sissetulekud, on väga oluline, et inimesed saaksid endaga paremini hakkama. On vaja laiapõhjaliselt seda arutada ja loomulikult ka tegevusteni jõuda, et kuidas siis sihitud toetustega saaks aidata neid inimesi, kel on raske. Näiteks Keskerakonna väljapakutud toiduainete käibemaks (selle alandamine – toim) võiks olla üks lahendus. Teame, et toidukorv on väga kallis, ja see on ju kulutus, mida me peame tegema, et elus püsida. Ja loomulikult energiakulud, mis on suurenenud kõvasti.”

Teise lahendamist vaja murena nimetas Karuse uut lastetoetuste süsteemi, mis kohtleb esimest ja teist last ebavõrdselt. Kolmandana tõi ta esile Nursipalu harjutusväljaku laiendamise ning sellega seoses võrumaalastele vastamata jäänud küsimused. Maido Ruusmanniga sarnaselt nimetas ka Ester Karuse ühendusi ja teid, mida ta peab regionaalpoliitika üheks võtmeteguriks.

„Tallinna-Tartu maantee number üks ja siis kohalikud teed. Kohalike teede olukord pluss tolmuvabaks peavad saama need teed, mis praegu ei ole. Teatavasti on Kagu-Eestis tolmukattega teede protsent kõige suurem Eesti peale,” tõstis Karuse esile enda neljanda esialgse prioriteedi riigikogus.

Sotsid saadavad linnapea riigikokku
Sotsiaaldemokraatlik erakond kogus valimistel 9,3 protsenti häältest ja sai riigikokku üheksa kohta, viimati kümme. 1970 häält kogunud Võru linnapea Anti Allas edestas staažikat parlamendisaadikut Ivari Padarit rohkem kui 500 häälega ning osutus ainsa Kagu-Eesti sotsina riigikokku valituks.

Samuti riigikokku valitud Võru volikogu esimees Anti Haugas on avaldanud soovi jätkata parlamenditöö kõrvalt volikogu juhtimist. Linnapea tuleb aga Võrul kindlasti uus leida.

„Minul on kindel plaan edasi liikuda. Seda olen ka oma valimiskampaanias öelnud: mul praegu ei ole kindlat kandidaati,” vastas Allas küsimusele, mis Võru linna juhtimisest saab. „Mis siiani on räägitud, on lihtsalt inimeste oletused. Minul on selline sotside ja sõprade seltskond suurusjärgus 60+ inimest, kellega ma olen kõik need üheksa ja pool aastat (Allase linnajuhtimise periood – toim) aeg-ajalt kokku saanud, nendelt tagasisidet küsinud, ettepanekuid küsinud, mida on vaja muuta, mida parandada. Nüüd pöördun ma nende poole, et kas nende seas on inimest, kes on valmis nii-ütelda kirjutama motivatsioonikirja ja kirjeldama, kuidas ta sooviks siia kandideerida ja milline on tema visioon Võru linna juhtimisest ja arengust. Nende inimeste vahel, kes selle motivatsioonikirja ja oma plaani esitavad, sotsid ja sõbrad valivad tulevase linnapea kandidaadi. Loomulikult kinnitab lõpuks uue linnapea ikkagi volikogu, mitte üksinda sotside fraktsioon.”

Allas kinnitas, et uus linnapea ei pea tingimata olema sotsiaaldemokraatliku erakonna liige, kuid ta peaks hindama sotside väärtusi.

Kas on mõeldav ka selline vangerdus, et linnapeakandidaadiks tuleb riigikogu töö lõpetanud Ivari Padar?

„Kindlasti on Ivari Padar olnud üks nendest inimestest, kes on sotside sõprade ringis olnud. Tema kindlasti võib ka oma visiooni esitada, tema kuulub sellesse ringi,” vastas Anti Allas.

LõunaLeht esitas ka Allasele küsimuse: mis on olulisim asi või asjad, mida ta tahaks järgmise nelja aasta jooksul Kagu-Eesti inimeste heaks teha? Sellele vastas ametist lahkuv linnapea kuueminutilise hingestatud monoloogiga, millest saame vahendada vaid osa.

„Minu jaoks on kõige olulisem punkt seista selle eest, et Kagu-Eesti elujõud ei kahaneks, vaid vastupidi, kasvaks,” alustas Allas. „Me peame omavalitsused vaesusest välja päästma. Et nad oleks õiglaselt rahastatud. Et omavalitsustel oleks võimekust pakkuda jätkuvalt teenuseid, et nad ei peaks hakkama huviharidust kärpima, et väikekoolidel oleks võimalus. Ka väikekoolide rahastusmudelid tuleb üle vaadata.”

Allas tõdes, et Eestis tuleb tagasi jõuda vähemalt sellele hakkama saamise tasemele, mis oli kaks-kolm aastat enne kriisi. Praeguse rahastussüsteemi juures on aga paljud omavalitsused (nagu näiteks Rõuge vald) tema sõnul väga hullus seisus. Et kuidagigi hakkama saada, tuleb omavalitsustel kahandada teenuseid.

„Minu meelest see ei ole õige. Selleks, et elujõud säiliks, peab olema võimalus pakkuda siinsetele inimestele suurlinnade ümbruses olevate omavalitsustega võrreldavaid teenuseid,” jätkas Võru linnapea. „Samale hulgale inimestele teenuste pakkumiseks peab Kagu-Eesti omavalitsustel olema sama hulk raha, mis on suurlinnade ümbruste omavalitsustel. Kõige lihtsam viis seda muuta on tasandusfond taas lahti külmutada. See on kümme aastat olnud külmutatud seisus, sinna pole sentigi juurde pandud. Omavalitsuste tulubaas on kasvanud vaid inimestelt saadud tulumaksu toel, aga kui ühes piirkonnas see kasvab pea poole võrra kiiremini kui meie piirkonna omavalitsustes, siis on ju arusaadav, et see on selline nende piirkondade väljasuretamise taktika. Sinna tahaks väga vahele sekkuda, niipalju kui vähegi võimalik, aidata.”

Allas tõi välja, et omavalitsused vajavad tuge selleks, et taristu oleks korras, et KOVid saaksid arendada etetvõtlusalasid ja luua soodsaid tingimusi ettevõtluse arenguks, et lasteaiad ja koolid toimiksid normaalselt – ja et lõppkokkuvõttes tahaksid inimesed piirkonnas elada.

„Miks seda teemat on kogu aeg laualt maha lükatud, on see, et suurtes poliitikaringkondades öeldakse, nagu oleme kuulnud ka viimastes debattides: omavalitsustel on ju hea küll. Tõsi, osal omavalitsustel on hea küll, aga meie kandi omadel on väga kehvasti. Siin on kaks otsust võimalik teha. Kas üldse siit elu ära kolida või siis ikkagi – Eesti riik on tugev siis (minu arvamus), kui ka siin on võimalik elada ja oma inimestele häid teenuseid pakkuda.”

Allas loetles veel hinge peal olevaid teemasid: pensionisüsteem, vaeslapse ossa jäänud puuetega inimesed, kohalikku elujõudu mõjutav noori tõmbavate tänapäevaste üürielamute nappus, interneti kättesaadavus maapiirkondades jne.

„Need on need asjad, kus ma olen hammaste ja küüntega küljes. Ja loomulikult Nursipalu ka,” ütles riigikogu mandaadi saanud Anti Allas.

Eesti 200 viis Taro riigikokku
Vahepeal olgu veel öeldud, et Isamaast sai 1424 hääle ja kompensatsioonimandaadiga riigikokku kagueestlasest erakonna peasekretär Priit Sibul. 8,2% toetusega isamaalased said riigikokku kaheksa kohta, viimati aga 12. Parempoolsed, rohelised ja üksikkandidaat Argo Mõttus valimiskünnist ei ületanud.

Valimiste suurimaks võitjaks võib pidada erakonda Eesti 200, kes sai riigikokku 14 mandaati – ehk 14 rohkem kui viimati. Neist mitmed on või on olnud seotud Kagu-Eestiga – Tarmo Tamm (mitte ajada segi keskerakondlasest nimekaimuga), Lauri Hussar ja Irja Lutsar.

Kahel eelmisel riigikogu valimisel aktiivselt kampaaniat teinud Igor Taro võttis sedakorda rahulikumalt ning osutus riigikokku valituks ilma poodide ees inimesi meelitamata. 3275 häält – piirkonna kolmas tulemus – andis talle ringkonnamandaadi. Eesti 200 toetas 11,5% Kagu-Eestis valimas käinutest.

„Ma loodan, et saame hakata liikuma tohutu regionaalse ebavõrdsuse tasandamise suunas, mis väljendub meie piirkonnas nii madalamate palkade, väiksema hulga tervena elatud aastate kui ka kehvema infrastruktuuri tõttu (eelkõige tolmuvabade teede väiksem osakaal),” iseloomustas Taro oma südameasju riigikogusse siirdudes. „Usun, et valimistulemuste kaart näitas ära, et lisaks Ida-Virumaale vajab Kagu-Eesti samasugust regionaalset tähelepanu ja muretsemist õiglase ülemineku osas seoses rohepöörde tegemisega. Energiapoliitika üldised sammud teenivad kindlasti ka meie piirkonna huve, sest kõrge energiahind võtab nii ettevõtete kui siinkandi inimeste sissetulekust proportsionaalselt suurema osa kui pealinnas. Pikas plaanis teenivad regionaalpoliitilisi huve ka investeeringud haridusse.”

„Näen piirkonna jaoks häid väljavaateid ka riigikaitseliste investeeringutega seoses,” lisas ta. „Julgeolekusse panustamisest on meil ainult võita. Nendes otsustes tuleb muidugi eelkõige arvestada kohalike inimeste hirmudega ja pakkuda adekvaatset leevendust.”

Nagu Epleril, pole ka Tarol plaanis pealinna kolida, samuti jääb tema paljulapseline pere endiselt Põlvasse. Peab ju parlamendisaadikul säilima side valimisringkonnaga.

„Mu isiklik pikk plaan on Kagu-Eestis ja Tallinna liigun lihtsalt ajutisele tööle sellisel määral, kui palju on selle töö kvaliteetseks tegemiseks vajalik,” sõnas Igor Taro.

 

Suurimad häältekogujad Kagu-Eestis
1. Liina Kersna (Reformierakond) ‒ 4073 häält
2. Rain Epler (EKRE) ‒ 3366
3. Igor Taro (Eesti 200) ‒ 3275
4. Ants Frosch (EKRE) ‒ 2619
5. Anti Allas (SDE) ‒ 1970

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 14/03/2023 08:00:20