Kagu-Eesti kohalike omavalitsuste juhid on allkirjastanud pöördumise riigikogule, milles tunnustavad otsust mitte toetada Metsanduse Arengukava 2030 ning väljendavad tõsist muret metsanduse tuleviku üle arengukava sellisel kujul vastuvõtmise korral.

Plaanis olev raiemahtude võimalik vähendamine viib 20-25% metsa- ja puidusektori töökohtadest ettevõtetest, mis on kogukondadele kriitilise tähtsusega. Pöördumisele on alla kirjutanud Võru linnavolikogu esimees Anti Haugas, Kalmer Puusepp Võru vallast, Maido Ruusmann ja Enn Mihailov Tõrva vallast, Jaanus Barkala ja Rein Pullerits Otepää vallast, Marja-Liisa Veiser Lüganuse vallast, Monika Rogenbaum ja Lauri Drubinš Valga vallast ning Anneli Kattai Valgamaa arenguagentuurist.

„Metsa- ja puidutööstused on juba Ukraina sõja ja piirangute mõju tõttu mitmes piirkonnas olnud sunnitud inimesi koondama või vähendatud tööajale/puhkusele saatma. Lõpetatud on ka esimesed pankrotimenetlused,” märkis Valgamaa omavalitsuste liidu juht, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann. „Pöördumise ajendas saatma mure maapiirkondade töökohtade ja hea käekäigu eest. Võimalikud tagasilöögid metsandussektoris, mis on enamasti maapiirkondade suurimad tööandjad ja maksumaksjad, võivad anda omavalitsustele majandusliku surmahoobi, mille tulemused võivad olla väga traagilised. Me kutsume riigikogu üles mitte toetama ka edaspidi loosunglikke üleskutseid, mitte drastiliselt vähendama metsa raiemahte, vaid uurima lisaks keskkonnaalastele aspektidele põhjalikumalt selle sotsiaalmajanduslikke tagajärgi ning hoidma elu maal. Vaid sammu kaugusel olnud otsused võiksid väga negatiivselt mõjutada elu väikekohtades.”

Pöördumises tuuakse välja, et praeguse olukorra üheks põhjuseks on muuhulgas tooraine puudus ja selle pidev kallinemine. Pärast Ukraina sõja algust loobuti Venemaa ja Valgevene puidu sissetoomisest, mis vähendas tooraine kättesaadavust kolmandiku võrra. Asendust leiti Põhjamaadest, kes kaitsevad oma turgu ning see teeb meie tooted konkurentidega võrreldes kallimaks ja nõrgestab konkurentsivõimet. Euroopa ja maailma tippudesse jõudnud Eesti ettevõtted on täna raskes seisus, mida omakorda süvendavad Eesti kõrged energiahinnad, aga ka valitsuse otsused.

Ruusmanni sõnul on äärmiselt murettekitav, et valimiste eel on mängukaardiks muutunud üks Eesti olulisemaid majandussektoreid. „Toetan täielikult säästlikku metsade majandamist, aga ära ei tohi unustada sektori olulisust maapiirkonna tööhõives ja selle sotsiaalmajanduslikku mõju. Nii olulise teema puhul peaks kindlasti lähtuma põhimõttest, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Hetkel on minu meelest veel liiga paljudele küsimustele puudu vastused, et saaks teha adekvaatsed ja õiged otsused. Selgelt tuleb kokku leppida ka vastutav ministeerium ja ametkond, kes tegeleks otsuste sotsiaalmajanduslike mõjudega.”

Ta tõdes, et konkurentsisituatsioon puidusektoris muutub järjest teravamaks, tooraine puuduse tõttu loobutakse investeeringutest ja laienemisest. Laialdaste piirangute kehtestamisel on oht, et mõne aasta perspektiivis kaob sektoris kuni veerand töökohtadest.

„Aga mis on sel juhul alternatiiv, et elu maapiirkondades säiliks?” küsis omavalitsusjuht.

Pöördumises tõstatatakse mitmed küsimused, millele puuduvad tänases arengukavas vastused. Näiteks millise maksutulu langemisega riik arengukavas arvestab, millega asendatakse maapiirkondades kaduvad töökohad, kui palju kasvab raiemahu võimalikust piiramisest tulenevalt inimeste kodude kütmiseks vajaliku tooraine hind tingimusel, et täna 60% kaugküttest toodetakse puidupõhiselt? Mille arvelt leitakse ressursid metsa- ja puidusektoris tööta jäävate inimeste ümberõppeks ning milliseid täiendavaid töötukassa teenuseid erinevates piirkondades nähakse vajadust rakendada?

Pöördumises kutsutakse riigikogu üles kaitsma Eesti maaelu ja selle püsimajäämist ning mitte võtma metsanduse arengukava sellisel kujul vastu, kuna selle mõjud ei ole lõpuni analüüsitud ning see on muutunud poliitikute mängumaaks.

„Asjaolu, et metsanduse arengukava ei näe ette toimivaid meetmeid metsade ning Eesti metsa- ja puidusektori konkurentsivõime tõstmiseks osundab, et arengukava ei täida ühte enda põhiülesannet – seada meetmekava metsade majandusliku potentsiaali maksimaalseks kasutamiseks säästva metsamajandamise tingimusi arvestavalt,” sõnas Ruusmann.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 23/02/2023 08:40:16