Otepääl keeb jätkuvalt ja pidevalt valla, vallaelanike, looduskaitsjate ja kinnisvaraarendajate vastasseis – ja jääbki kuni valmiva üldplaneeringu kehtestamiseni keema. Arendajad tahavad ehitada, vallaelanikud ja looduskaitsjad senist (elu)keskkonda säilitada ning vald peab suutma leida nende vahel kompromisse.

Sugugi mitte alati see ei õnnestu ning praegugi on halduskohtus üks kohtuasi valla vastu. Vallaelanik Ain Kaha nõuab, et tühistataks volikogu otsus kehtestada volikogu liikme Olev Mati firma Ökoteh kuuele kinnistule antud detailplaneeringud (DP), mis lasevad miljööväärtuslikku hajaasustuspiirkonda ehitada 32 uut hoonet.

Vallavolikogu kehtestas Ökotehi Kaurutootsi DPd oktoobris (vt ka „Otepää kinnisvaramehed sõidavad keskkonnakaitsjatest teerulliga üle“ 6. novembri LõunaLehest). Mõnevõrra poleemikat tekitanud DPde poolt hääletas 13 volikogu liiget.

Ain Kaha esitas Tartu halduskohtule kaebuse selle kuu algul. Selles esitab ta DPd kehtestanud valla vastu mitmeid süüdistusi ja nõuab volikogu otsuse tühistamist.

Kaha märgib kaebuses, et tänavu veebruaris peetud Otepää vallavolikogu maaelu- ja keskkonnakomisjoni koosolekut, kus võeti vastu otsus DPd heaks kiita, juhatas Olev Matt, kes on ise DPde algataja. See on Kaha hinnangul vastuolus korruptsioonivastase seadusega.

Veel kirjutab Kaha kohtukaebuses, et vastavalt planeerimisseadusele ei tohi eraõiguslik isik olla looduskaitse alla võetud maa-aladel DPde koostamise tellija. „DP lähteseisukohtadest selgub, et planeeringu tellija on OÜ Ökoteh, kelle ainus juhatuse liige on Olev Matt, kes on samal ajal ka Otepää vallavolikogu liige, majandus- ja eelarvekomisjoni aseesimees, turismikomisjoni aseesimees ja maaelu- ja keskkonnakomisjoni esimees,“ märgib kaebaja.

Veel väidab DPde vastu protestija, et avalikul arutelul avaldasid projekteerijad ja arhitektid valmisolekut külaelanikega koostööd tehes planeeritavate hoonete sobivust maastikule tõsiselt kaaluda ning nende arvu vähendada, ent hiljem sellest kõigest taganeti.

Olev Matt ei pidanud vajalikuks talle esitatud süüdistusi kommenteerida.

Kaha teatel on lisaks DPde avalik arutelu viidud läbi ebakorrektselt ja täielikult on eiratud kohalike elanike arvamust.

„Kogutud allkirjad ei ole väärinud mitte mingisugustki tähelepanu,“ kinnitas Kaha. „Planeeringu praegusele kujule vastuseisule kirjutas alla kogu küla püsielanikkond, v.a. üks pere. Planeerija ei ole võtnud täie tõsidusega kohalike elanike vastuväiteid, mis on seotud heakorra, turvalisuse ja infrastruktuuriga. On eiratud planeerimisseaduse §16 lg (1): „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud“.“

Etteheiteid on Kahal veel mitmeid. Põhiline on aga tema sõnul see, et kõnealune piirkond on väärtuslik eeskätt hajaasustuse miljöö poolest.

„Kui siia rajatakse uus küla, siis see muudab struktuuri ja miljööd täielikult,“ sõnas Kaha, kelle kodutalu on planeeritava ala otsene naaber. „Kohalikult elanikult röövitakse tema elukeskkond.“

Naaberküla elanik usub ka seda, et Otepää vallale lisanduvad eluhooned mingit kasu ei too, kuna need jäävad suvilateks ja nende omanike maksud laekuvad teistesse omavalitsustesse.

Raidal ähvardas külmutada?

Kahal on kevadel loodud MTÜ Kappermäe Selts. Selts püüab edendada Tõutsi, Ilmjärve, Kassiratta ja Kaurutootsi küla ühistegevust. Põlistades iidse hiiemäe Kappermäe väärtust, on selts korraldanud sellel asuva peremeheta Lokumärdi talu koristustalguid. Suve algul esitas selts vallale avalduse, et too müüks või rendiks Lokumärdi talu maad külade ühistegevuse korraldamiseks neile.

Juunis esitatud avaldusele ei saanud selts Ain Kaha sõnul pikka aega vastust. Hiljuti sai aga Kaha enda sõnutsi tõsise üllatuse osaliseks, kui läks vallavolikogu esimehe Jaanus Raidaliga kohtuma. Raidal pannud lauale kaks dokumenti: Kaha kohtukaebuse ja seltsi avalduse.

„Ütles et kahte korraga ei käsitleta,“ sõnas Kaha. „Et ta külmutab Kappermäe Seltsi avalduse – kuigi seda on juba suvest saadik vallas kinni hoitud –, kui ma kohtukaebust tagasi ei võta. See on minikorruptsioon, väljapressimine. Mind üllatab, et tuntud inimene on võimeline selliseks avantüüriks.“

Allika sõnul hakanud ta emotsionaalse inimesena seepeale Raidalit põhjama ning too pani avalduse siiski volikogu eelnõuna käiku.

„Mina küll ei ähvardanud kedagi ega pole kunagi ähvardanud,“ vastas Jaanus Raidal küsimusele, kas ta ähvardas MTÜ avalduse külmutada, kui Kaha oma kohtukaebust tagasi ei võta.

Raidali sõnul arutelu Kahaga tõepoolest toimus ning sellel uuris ta, missugused on MTÜ tegevussuunad ja kas nad suudaksid Lokumärdi maid heaperemehelikult majandada ning endale võetavaid kohustusi täita.

„Samas ma loomulikult küsisin, et miks ühtpidi tahetakse teha vallaga koostööd, aga teiselt poolt kaevatakse vald kohtusse,“ nentis Raidal. Volikogu esimehena usub ta, et vald ei peaks käima oma kodanikega kohut, kui see pole just möödapääsmatu.

Sõda käib ka teisal

Otepää vallas Inni järve äärde endale majad ehitanud pered ei taha leppida kinnisvaraarendaja sooviga püstitada lähedusse kuus uut elamut, kirjutas Valgamaalane. Plaan muudaks nende sõnul hajaasutusala tiheasustusalaks ja kasvaks ka järve reostuse oht.

Möödunud reedel said maaomanikud kinnisvaraarendajatega kokku maavalitsuses, kus vaidlusküsimused veel kord läbi arutati. Ühe vaidlustaja Mart Kadastiku sõnul ei saa leppida sellega, et üldplaneeringus hajaasustuse alana märgitud piirkonda nii palju ehitatakse.

Kokkusaamisel maavalitsuses Otepää valda esindanud planeerimisspetsialisti Merle Anton ütles ajalehele, et piirkonnas on kruntide suurus olnud erinev. Nõukogude ajal jagatud krundid on olnud suhteliselt väiksemad, nüüd on võetud seisukoht, et võiks olla suuremad.

Üldplaneering kui hingeõnnistus

Otepääl oodatakse kui hingeõnnistust valla uut üldplaneeringut, mis peaks selgelt paika panema, kuhu, mida ja kui palju ehitada saab. Möödunud nädalal tutvustati planeeringu esialgset kavandit.

Otepää vallavanema Meelis Mälbergi sõnul on plaanis üldplaneering järgmise aasta veebruari lõpus esitada kooskõlastamiseks riigiasutustele, aprillis esitada volikogule vastuvõtmiseks ning lõplikult kehtestada tuleva aasta sügisel. „Üldplaneeringu kavandi koostamisel on arvesse võetud kõikide huvigruppide ettepanekud,“ ütles Meelis Mälberg. „Kogutud andmete põhjal tuleb hakata langetama vägagi kaalutletud otsuseid.“

Ain Kaha aga pelgab, et vähemasti Kaurutootsi kandi inimestele tähendab uus planeering veelgi kurvemat tulevikku: talle teadaolevalt on see piirkond uute plaanide järgi määratletud kui elamutele väga sobilik paik. Mis tähendab Kaha arvates, et praegu õhus olevatele 32 hoonele võib neid tulevikus veelgi lisanduda.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 18/12/2008 12:03:51