Korstnapühkija kaotas litsentsi õnnetute asjaolude kokkulangemise tõttu.

Eelmises LõunaLehes kirjutasime korstnapühkijate tööjärjekordadest seoses sellega, et korstnaomanikel on kohutus iga viie aasta tagant kutsuda kutsetunnistusega spetsialist korstnat pühkima – muidu võib tuleõnnetuse korral hüvitisest ilma jääda. Loos sai sõna ka korstnapühkija Urmas Hiielaan, kelle nimi seisis tol hetkel Eesti korstnapühkijate koja litsentseeritud korstnapühkijate nimekirjas. Selgus aga, et ta tegutses juba kevadest litsentsita.

„Artikli peategelasena esinev Urmas Hiielaan ei oma korstnapühkija kutsetunnistust ega õigust kirjutada akti küttesüsteemidele,” kinnitas LõunaLehele litsentseeritud korstnapühkija Alari Uibo. Ta selgitas, et andis probleemist teada seetõttu, et mitteametliku korstnapühkija akt ei kehti.

„Kindlustusfirmadega tulevad suured probleemid,” hoiatas ta. „Et kindel olla kutsetunnistuse olemasolus, tuleb siseneda kutsekoja kutseregistri lehele www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Lehel www.korsten.ee on kirjas ainult korstnapühkijate koja liikmed.”

Samas on päästeamet juba aastaid soovitanud otsida litsentseeritud korstnapühkijate kontakte just www.korsten.ee lehe pealt oma maakonna nimekirjast. Miks ei saa Eesti korstnapühkijate koja kodulehel olevaid andmeid usaldada?

Eesti korstnapühkijate koja vanemate kogu nimel kommenteeris tekkinud probleemi Andres Tummeleht: „MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehel http://korsten.ee olevate ühingu liikmete kontaktandmete ja kutsetunnistuste numbrite õigsuse eest hoolitsevad liikmed ise. Nagu viimasel ajal on selgunud, kasutavad kliendid koja kodulehte ka kutsetunnistuste kehtivuse kontrollimiseks, mille tõttu peab koda nende andmete ajakohasusele hakkama rohkem tähelepanu pöörama.”

Eesti korstnapühkijate koda pööraski probleemile rohkem tähelepanu ja eilseks oli Urmas Hiielaane nimi nimekirjast kadunud.

Andres Tummeleht ütles, et tal on kahju, et korstnapühkijaga selline õnnetu lugu juhtus, sest tegu on kogenud spetsialistiga, kelle ametioskusi praegu puuduv litsents ei mõjuta. 

Ta selgitas ka, kuidas kahetsusväärne pahandus juhtus: „Kui kutsekoja väljastatud kutsetunnistuse kehtivusaeg lõpeb, tuleb kutsetegevuse jätkamiseks kutse andja juures teha taastõendamiseks eksam. Kuna taastõendamist teeb kutse andja kaks korda aastas, võib asjade kokkulangemise korral tekkida olukord, kus kutseeksamile pole võimalik minna ja tuleb oodata järgmist eksamiaega. Täpselt selline olukord nüüd ka oli, kuid kahetsusväärselt sellest nimetatud artiklis juttu ei olnud.”

Tummeleht rõhutas, et ilma kehtiva kutsetunnistuseta ei või korstnapühkija majandustegevusena teenust osutada ega saa ka väljastada nõutavat akti küttesüsteemi puhastamise kohta. Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõre puhastada küttesüsteemide puhastamise nõudeid järgides ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik.

Urmas Hiielaan kinnitas, et ei ole klientidele välja kirjutanud korstnapühkija akte, millega neil kindlustusprobleeme võiks tekkida.

Mees selgitas, et litsentsita jäämise tingis õnnetute juhuste kokkulangemine. „Tahtsin talvel taotleda kõrgemat taset,” rääkis ta. „Enne pidi koolituse läbi tegema, aga jäin enne seda haigeks ja ei saanud seda teha. Sain aru, et järgmine eksam oleks tulnud kevadel enne seda, kui mul litsents läbi sai, aga ei tulnud ja nüüd sain teada, et pean ootama uue aasta alguseni.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/09/2017 08:51:01