Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Kired kirikus: miks tahab koguduse esimees panna ametisse piiratud võimalustega abivaimuliku?

Kired möllavad ka kirikus. Pildil olev Valka luterlik kirik pole kirjeldatud konfliktiga seotud, foto on illustratiivne. Foto: LLi arhiiv

Ühe EELK Kagu-Eesti koguduse puhul on selgelt näha, et kogudus on kui ühiskonna minimudel oma sisemiste vastuolude, tülide, intriigikahtluste ja etteheidetega. Koguduse juhatuse esimehele heidetakse ette autokraatlikku käitumist ja ilma täisõigusteta õpetaja soosimist, tema aga leiab, et kriitikud teevad nii talle kui õpetajakandidaadile ülekohut.

Et käesoleval juhul pole oluline konkreetse koguduse ja inimeste peale kogu ilma ees näpuga näidata ja ka kaebuse esitaja soovib jääda anonüümseks, siis jätame kogudus(t)e ja asjaosaliste nimed nimetamata. Tegu on ühe evangeelse luterliku kiriku Kagu-Eesti kogudusega, mille üks liikmeid BA (aga mitte ainult tema) on nördinud selle juhtimisstiili ja eeskätt ühe hiljutise nõukogu koosoleku üle.

„Hinge kriipima jäävaid koosolekuid juhtub ikka, nii mõneski kohas. Aga seda, et lahendust ei taheta ja ei otsitagi, juhtub harva,” kirjutab BA oma pöördumises LõunaLehe poole. Sellesarnane, aga märksa põhjalikum ja isiklikum pöördumine on saadetud ka EELK peapiiskopile.

BA etteheited on suunatud V. kiriku nõukogu juhatuse esimehe TE pihta, kelle kohta ta ütleb, et „alguses särasilmsest ja hoolivast naisest on saanud praeguseks hoopis teine inimene”.

„Käesoleva aasta jaanuaris lahkus TE juhtimistiili tõttu üks juhatuse liikmetest, tubli inimene, kes ei põlanud ära ühtegi kiriku heaks ja selle jaoks tehtavat tööd, aitas igati kaasa kiriku heakorrale ja selle edendamisele,” kaebab BA. Peapiiskopile saadetud kirjas lisab ta, et koos JL-iga lahkus kiriku liikmete hulgast ka tema abikaasa JA, kes oli teeninud kirikut mitukümmend aastat.

Läinud kuul toimus V. kiriku nõukogu liikmete koosolek ja BA sõnul oli liikmetele saadetud päevakorrast üks punkt välja jäänud – seoses ühe liikme lahkumisega oli vaja panna paika tema asendusliige. BA viitab kirikuseadusele, mille kohaselt pidanuks asendusliikmeks saama nõukogu valimistel esimesena valimiskünnisest välja jäänud ST. Edasises kahtlustab BA TE-d intriigides. Nädalapäevad enne koosolekut öelnud TE talle, et ST nõukogusse ei tule ja asendusliikmeks saab hoopis järjekorras teine KA. Kui BA juhtis koguduse juhi tähelepanu sellele vastuolule, teatanud too, et ST-l on tasumata liikmeannetus.

„Selline temapoolne käitumine oli hämmastav, kui selgus, et TE, olles ise välja selgitanud, et liikmeannetus on tegemata, ei võtnud mingil viisil kontakti ST-ga ega teavitanud teda ka sellest. Miks küll?” küsib BA. „TE-le sai tookord öeldud, et liikmeannetus saab kohe tasutud. Aga see asjaolu teda ei huvitanud. Tema sooviks oli saada nõukogusse KA ja selle ütles ta ka häbenemata välja.

TE kuulutanud koosoleku avalikuks ja teatanud ka mitmete võõraste inimeste juuresolekul, et ST liikmeannetus on tasumata – õigemini selle on tasunud teine isik – ja teda asendusliikmeks ei valita.

„TE käitumine koosolekul oli autoritaarsele juhile kohane, ST-le väga alandav,” pahandab BA. „Miks küll pidi ta tahtma naeruvääristada ST-d selle eest, et tema eest tehti liikmeannetus? Paljud teevad ju seda. Ja seni pole neid keegi selle eest alandanud, nagu tegi TE kiriku nõukogu avalikul koosolekul, kõigi ees. Ja eriti masendav on see, et seda kõike tehti väikese lapse juuresolekul.”

BA-l on koguduse juhi käitumisele järgnev seletus: „TE suurimaks sooviks oli juba mõnda aega saada V. kirikusse teenima diakonina TJ-i. Ja seda veel enne, kui TJ on vikariaati õppima asunud ning selle lõpetanud ja õpetajaks pühitsetud. Selleks oli TE-l vaja V. kiriku nõukogu positiivset otsust kõigepealt diakonikoha loomiseks ja seejärel TJ-i diakonina siia teenima tulemiseks.”

BA kirjelduse kohaselt tahtiski TE seepärast nõukogusse KA-d, et tema on TE nägemuse toetaja ja kindlustaks nii vajalikud poolthääled.

Koguduse liikmena on BA-l võimaliku diakoni TJ-i suhtes – kes on muide tutvumise korras käinud ka V. kirikus jumalateenistust pidamas – mitu pretensiooni. Põhiline on see, et diakoni ehk abivaimulikuna pole tal õigust anda usklikele püha sakramenti armulauda. Lisaks juhib BA tähelepanu sellele, et TJ-i nimega internetipäringut tehes võib igaüks jõuda ühe ammuse leheartiklini, mis heidab vaimuliku mainele varju. 22 aastat tagasi kirjutati, et TJ-i tehinguid maa ja majaga uurib politsei ja tal lasub kahtlus ostja petmises.

See lugu on enam kui keeruline, aga igatahes on kohus asja tsiviilkorras põhjalikult läbi arutanud ja sisuliselt TJ-il mingisugust süüd ei leitud.

BA-l on TJ-i isiku kohta veel üht-teist ette heita, ent kuna need pretensioonid põhinevad hinnangutel ja kolmandate isikute käest kuuldul, siis jätame need siinkohal mainimata.

Kriitikat jätkub ka endisel õpetajal
„Olen BA-ga palju aastaid koos töötanud V. koguduses ja õhtul pärast pühapäevast nõukogu koosolekut helistas ja nuttis, kuidas temaga ja tema poja elukaaslasega oli käitutud,” avaldab LõunaLehele saadetud kirjas BA süüdistustele toetust endine V. kirikuõpetaja HT.

HT viskab TE juhtimisstiili pihta veel mõne kivi. HT meenutab, kuidas mõned aastad tagasi TE koguduse uueks juhatuse esimeheks sai ning HT talle pastoraadi üle andis. „Juba esimestel kohtumistel jäi meelde despootlik käitumine,” heidab ta TE-le ette.

Endise õpetaja sõnul oli ta toonasel talvel katsetanud koos BA-ga kiriku uut helivõimendust videoteenistuse pidamise kaudu, ent sellele järgnenud hiljem TE pahameel.

„Mul oli selge, et selle uue juhatusega ei ole mõtet enam sellises õhkkonnas koos edasi töötada,” meenutab HT.

HT-l oli enda sõnul hooldajaõpetajaga kokkulepe, et tema teenib korra kuus V. kirikus ja ülejäänud pühapäevadel kahes teises kirikus. Uus juhatus leidis, et HT teeneid V. kirikus ei vajata. Pärast vaidlusi sai HT juhatuse esimehelt kirja.

„Sain vastuse, et tema on otsustanud, et mina ei pea enam V. kirikus teenistusi ja mul on LUBATUD pidada teenistusi teistes kirikutes. Selline meelevald üht vaimulikku KEELATA kirikus teenistust pidada on ainult peapiiskopil,” kurjustab HT. „Saatsin koopia nii praostile kui piiskop Joel Luhametsale ja teatasin, et lõpetan V. koguduses vaimulikuna töötamise. Ning ütlesin, et sellistes tingimustes ma ei näe võimalust edasi teenimiseks.”

Koguduse juhatuse esimees: nõuan kirikuseaduse täitmist
LõunaLeht esitas nii BA kui HT toodud väited ja pretensioonid V. koguduse juhatuse esimehele TE-le. Ühtlasi pärisime, miks soovib ta kogudust teenima diakon TJ-i, kel n-ö puuduvad kirikuõpetaja täisvolitused.

TE edastas oma põhjalikus kommentaaris esmalt tõdemuse, et üldise hea tava järgi toimub probleemide lahendamine organisatsiooni hierarhia kohaselt. See tähendab, et juhatuse tegevuse osas tuleks ettepanekute ja pretensioonidega pöörduda esmalt koguduse õpetaja (hetkel hooldajaõpetaja), vajadusel järgmisena praosti, edasi piiskopi ja peapiiskopi poole. Juhatuse valib ametisse koguduse nõukogu, mille omakorda on valinud koguduse täiskogu. Nii on võimalik oma etteheited tuua ka koguduse nõukogu kui demokraatlikult valitud esindusorgani ette.

„Tänase seisuga pole koguduse õpetajale laekunud ühtegi pretensiooni juhatuse ega juhatuse esimehe kohta. Seega on keeruline meie jaoks anonüümsete kodanike muret lahendada,” sõnas juhatuse esimees.

TE kinnitas, et V. koguduse juhatus lähtub koguduse tegevuse korraldamisel EELK põhikirjast ja kirikuseadustikust. Nõukogu liikmeks olemise tingimused on sätestatud EELK kirikuseadustikus.

„Kuna tekkis vajadus kinnitada koguduse nõukogu asendusliige, siis nõukogu veebruarikuu koosolekul minu ettepanekul seda ka arutati. Arutelu sisulist poolt ei saa ma kommenteerida, kuna see võib kahjustada kirjas viidatud isikute eraelu puutumatust. Kõnealune koosolek toimus hooldajaõpetaja juhtimisel demokraatlikul põhimõttel ja igaühel oli võimalus arvamust esitada ning oma seisukohta põhjendada. Otsused tehti konstruktiivsete arutelude põhjal,” kinnitas koguduse juhatuse esindaja.

„Seaduse täitmise nõudmist ei saa pidada autoritaarseks käitumiseks selle negatiivses tähenduses,” vastas TE etteheitele autoritaarse juhtimise kohta. „Enamik nõukogu liikmeid aitavad koguduse edendamisele kaasa ja toetavad juhatuse tegevust. Ka on nõukogu andnud korduvalt positiivse hinnangu juhatuse ja juhatuse esimehe tegevusele. Despootliku juhtimise all poleks koguduse selline positiivne ja kogukonda kaasav areng eriti tõenäoline.”

Koguduse liikmeannetuse õigeaegset tasumist tuletab tema sõnul meelde õpetaja aeg-ajalt teenistuste teadetes, seda tehakse ka koguduse Facebooki lehel ja veebilehel. Et aga juhatusel puuduvad enamiku liikmete, teiste seas ka ST kontaktid, siis personaalne meeldetuletamine pole TE sõnul lihtsalt võimalik.

„Pealegi on liikmeannetus ikkagi iga liikme vaba tahe ja näitab tema soovi olla osaline koguduse tegevuses. Just sel põhjusel arvestatakse ka koguduse täiskogu liikmete hulka üksnes neid ristitud ja konfirmeeritud kristlasi, kes on viimase aasta jooksul vähemalt korra käinud armulaual ja toetanud kogudust nimelise annetusega,” lisas ta.

V. kogudus on tema sõnul otsinud omale õpetajat juba mõnda aega.

„Vaimulikega on sama lugu nagu perearstide ja kvalifitseeritud kooliõpetajatega – neid on lihtsalt liiga vähe selleks, et kõikjale jaguks,” märkis koguduse esimees. „V. koguduse õpetaja ametikohale ei esitatud ühtegi avaldust preestriordinatsiooniga vaimulike poolt ning see pole ka imekspandav olukorras, kus üle Eesti on vakantsed või peagi vakantseks jäämas ka suuremaid linnakogudusi.”

V. kogudusele on tema sõnul suur asi, et kogudust on valmis teenima tulema diakon TJ, kes omab teoloogiamagistri kraadi ja arvestatavat vaimuliku teenimise kogemust ühe teise Eesti koguduse diakonina.

„See, et ta pole saanud juba asuda õppima pastoraalseminari (nn vikariaati, kui kodaniku väljendit kasutada), ei tulene tema tegematajätmisest, vaid asjaolust, et sel õppeaastal osalejate vähesuse tõttu pastoraalseminari õpperühma ei avatud. Diakon TJ-il on võimalus pastoraalseminar läbida järgmisel õppeaastal V. koguduse teenimisega ühildatult ning siis saada ka koguduse täisõiguslikuks õpetajaks,” pareeris TE kodaniku pretensiooni.

Tema sõnul toetavad TJ-i V. kirikusse teenima asumist nii peapiiskop Urmas Viilma kui ka praost Üllar Salumets ja koguduse hooldajaõpetaja PJ.

„Armulauaga jumalateenistused toimuvad ka tulevikus ja kõik soovitud talitused samuti. Kuni TJ-i preestriks ordineerimiseni on talle mentoriks ka hooldajaõpetaja. Ma ei näe põhjust muretsemiseks diakonina teenimise pärast,” kinnitas koguduse esimees.

Ta on veendunud, et TJ-i tulekuga V. kogudus võidab ja saab „uue hingamise” – seda enam, et lisaks vaimulikutööle on TJ tunnustatud organist ja helilooja.

TJ-i nimele varju heitva minevikust pärineva leheartikli kohta ütles TE esmalt, et viites pole tegu just alati tõde väljendava meediaväljaandega.

„TJ on mulle avameelselt selgitanud loo asjaolusid ja kogudust ohustavat tegevust selles ma ei näinud. Kahjuks ei ole hoolivad kodanikud märganud internetiotsinguga TJ-i märkimisväärseid saavutusi ja tunnustusi lugeda,” märkis ta.

Koguduse juhatuse esimees leiab enda sõnul, et uue vaimuliku pihta alusetuid süüdistusi tulistada on pahatahtlik ja provokatiivne.

„Kas tõesti soovivad paar kodanikku, et V. kogudus jääks ilma vaimulikuta? Samal ajal kui koguduse liikmed ootavad pikisilmi uue vaimuliku tulekut,” küsis TE.

Kirjeldatud konfliktist endise õpetaja HT-ga on koguduse esindaja sõnul jäänud välja oluline asjaolu. TE märkis, et V. kogudusel on alates 2020. aasta oktoobrist hooldajaõpetaja. Kiriku kui koguduse vara kasutamise lubamine on koguduse õpetaja ja juhatuse pädevuses.

„HT ei olnud tol ajal enam koguduse õpetaja ja kasutas kirikut omavoliliselt, ilma hooldajaõpetaja loata. Kuna juhatuse esimehena vastutan koguduse vara eest, siis pidasin vajalikuks viisakalt pärida, kas kiriku kasutamiseks on hooldajaõpetajaga kokkulepitud. Seda luba ei olnud ja seetõttu pidasin vajalikuks selgitada kiriku kasutamise korda,” sõnas TE.

Ta kinnitas, et vaimuliku meelevald kirikus teenistusi pidada ei ole siiski nii automaatne, nagu õpetaja emeeritus näib arvavat. Erinevalt peapiiskopist ja praostist vajavad teised vaimulikud kohaliku koguduse õpetaja luba. Too võib aga loa andmisel konsulteerida koguduse juhatusega.

„Juhatuse esimehena antud korraldused on kõik eelnevalt kooskõlastatud koguduse hooldajaõpetajaga ja seda despootlikuks pidada oleks väär,” pareerib TE endise õpetaja süüdistusi.

Koguduse juhatuse esimees toob oma vastuses välja, et EELK kogudused on isemajandavad, annetustest jätkub ainult õpetaja palgaks ja hädavajalikeks halduskuludeks. Kõikideks investeeringuteks tuleb leida rahastus mujalt. Praeguse vabatahtlikkuse alusel tegutseva juhatuse ajal on erinevate toetuste toel tehtud V. kirikus hulk investeeringuid – muu hulgas käärkambri remont – ja lisaks on pakutud kogudusele ohtralt muusikalist hingekosutust, mis on elavdanud ka kogukonna kultuurielu.

„Seega on juhatus ühiselt väga aktiivselt tegutsenud lugemata oma töötunde ja suutnud kaasata vabatahtlikke panustajaid. Kokkuvõtteks kodanike pöördumisele leian, et see on nende inimeste soovimatus uuendustega leppida. Küllap ei sobigi kõigile koguduse positiivsed arengud,” ütles TE lõpetuseks.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 14/03/2024 09:29:17

Lisa kommentaar