Küsitlus

Millised on sinu mõtted algaval advendiajal?

VÕIM VÕTAB ILMET: värsked volikogud valivad juhte

Kagu-Eesti omavalitsustest käis näiteks Otepääl selle nädala algul veel valimistel antud häälte ülelugemine ja Põlva vallas toimub uue volikogu esimene istung selle nädala reedel. Mitmel pool mujal on aga värsked volikogu koosseisud juba korra (või isegi kaks) kokku saanud ja esimesed kohalike omavalitsuste juhtimist puudutavad otsused ära teinud.

Otepää valla valimiskomisjon istus sel esmaspäeval maha, et tulenevalt vabariigi valimiskomisjoni otsustest lugeda üle kehtetud hääletussedelid ja kandidaadile nr 177 (Riho Väärsi, Keskerakond) antud hääled. Juba enne seda sai aga kaunis kindel olla, et mingeid muudatusi ülelugemine endaga kaasa ei too ja Väärsi nimekirjakaaslane Jaanus Raidal vallavolikokku ei pääse.

„Ülelugemise tulemusena ja vastavalt vabariigi valimiskomisjoni ettepanekule luges Otepää valla valimiskomisjon kandidaadile nr 177 antud vaidlusaluse hääletamissedeli kehtivaks,” teatas valla komisjoni esimees Janno Sepp. „Ülalnimetatud hääletamissedeli kehtivaks lugemine ei muutnud hääletamistulemusi Otepää vallas ning Eesti Keskerakonnal jäi valimiskünnis ületamata.”

Otepääl valimised võitnud VL Ühinenud Kogukonnad (9 kohta 17st) teatas eelmisel nädalal, et loobub koalitsiooni loomise püüdlustest ja asub valda juhtima üksi.

„Jõudsime arusaamisele, et parim viis valijaile antud lubaduste elluviimiseks on võtta täisvastutus,” sõnas nimekirja esinumber Jaanus Barkala.

VL Ühinenud Kogukonnad esitab vallavolikogu esimehe ametisse kandideerima Rein Pulleritsu ja vallavanema ametisse Jaanus Barkala. Vallavalitsuse liikmete ametikohad täidetakse regionaalse ja kogukondliku esindatuse põhimõttel. Volikogu esimees valitakse vallavolikogu esimesel istungil, mis kutsutakse kokku kohe, kui valimistulemused on välja kuulutatud.

Valimisliit algatas peale valimistulemuste selgumist konsultatsioonid kõikide volikogusse valitud nimekirjadega, et luua koalitsioon. Liidu teatel luhtusid konsultatsioonid eelkõige EKRE esinumbri „üleliigse käremeelsuse ja heitlike suunamuutuste tõttu”. Varem oli ta avalikult teatanud, et asub Otepää vallavõimu lammutama.

Tugev toetus endisele abilinnapeale
Võru linnavolikogu üheksas koosseis kogunes oma esimesele istungile sel esmaspäeval.

Volikogu esimehe valimisel seati kandidaatideks üles Anti Haugas (Reformierakond) ning Ain Pent (Isamaa). Salajasel hääletusel kogus Haugas 14 poolthäält ning Pent 7 poolthäält.

Linnavolikogu aseesimehe valimisel seati kandidaadiks üles Toomas Sarapuu (Sotsiaaldemokraatlik erakond). Salajasel hääletusel kogus Sarapuu 19 poolthäält, kaks volinikku hääletasid vastu.

Linnavolikogu kuulas ära linnapea Anti Allase juhitud linnavalitsuse lahkumispalve. Praegune linnavalitsus jätkab uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. Järgmine volikogu istung toimub 24. novembril.

Võru linna juhtival RE, SDE ja KE koalitsioonil on 21-liikmelises volikogus 14 kohta.

Kanepi saab uue juhi
24. oktoobril sõlmisid Reformierakond, Keskerakond ja Isamaa Kanepis koalitsioonilepingu. Neil on 17-liikmelises volikogus 13 kohta. Eelmisel neljapäeval kogunes Kanepi vallavolikogu esimesele istungile.

Uus koosseis valis 10 poolthäälega volikogu esimeheks Piret Rammuli, kes viimased kaks aastat on olnud Kanepi vallavanem. Rammulil on 14-aastane omavalitsuses töötamise kogemus, varem on ta täitnud arendusnõuniku ülesandeid nii Kõlleste kui Kanepi vallas. 2019. aasta kevadel valiti ta Kanepi vallavanemaks.

Volikogu aseesimeheks valiti 13 poolthäälega keskerakondlane Aivar Luts, kes on samuti Kanepi valla arengusse varem panustanud nii vallavanema kui volikogu liikmena.

Kanepi vallavanemaks saab teadaolevalt Mikk Järv (RE), kes on samuti olnud varemgi sama omavalitsuse juht, vahepeal aga töötanud Elva abivallavanemana.

Rõuge volikogu juhib Kuklane
Ka Rõuge volikogu uus koosseis kogunes esimest korda nädal tagasi. Volikogu 19 kohast üheksa on valimisliidul Loome Koos, kes koos kolme EKRE ja ühe Keskerakonna esindajaga moodustavad koalitsiooni. Lisaks on Rõuge vallavolikogus valimisliit Kimmäs Punt viie liikme ja valimisliit Rõuge 200 ühe liikmega.

Istung algas volikogu esimehe valimisega. Ainsa kandidaadina esitati sellele kohale Mati Kuklane, kes sai salajasel hääletusel 16 poolthäält. Kolm hääletussedelit olid kehtetud.

Kuklase esimeseks ülesandeks volikogu esimehena oli kahe volikogu aseesimehe valimise korraldamine. Kummagi aseesimehe kandidaate esitati üks: esimeseks aseesimeheks Rein Loik ja teiseks Aigar Kalk. Loik sai valituks 16 poolt- ja kolme vastuhäälega, Kalk 16 poolthäälega (üks hääl oli vastu ja kaks sedelit olid kehtetud).

Rõuge vallavolikogu uue koosseisu teine istung toimus eile LõunaLehe trükkiminemise ajal, kavas oli muu hulgas uue vallavanema valimine ja tema töötasu määramine. Varasema kokkuleppe kohaselt oli vallavanema koht määratud senisele vallavalitsuse arendusosakonna juhtajale Britt Vahterile.

Võru vallas juhivad valimisliit ja RE
Võru vallavolikogu teise koosseisu esimene istung peeti eelmisel reedel Tsentris. Volikogu esimeheks valiti Georg Ruuda valimisliidust Ühise Valla Eest. Aseesimeheks valiti Aivar Rosenberg Reformierakonnast.

Valimisliidul on 21-liikmelises volikogus 12 ja RE-l kolm kohta. Teadaolevalt peaks vallavanemana jätkama Kalmer Puusepp.

Setomaad suunab Lüübnitsa mees
Esmaspäeval Värska kultuurimajas peetud Setomaa vallavolikogu istungil valiti volikogule uus esimees, kelleks sai Lüübnitsa külaseltsi eestvedaja Urmas Sarja. Aseesimeheks valiti teenekas Setomaa kultuuri-, küla- ja majanduselu eestvedaja Aarne Leima.

Kõik 15 volikogu liiget näitasid istungil üksmeelt ning andsid oma allkirja hea tahte kokkuleppele.

Valimised võitnud VLil Ühine Setomaa on volikogus 10 kohta, opositsioonilisel EKREL viis kohta. Kui valimisliidu esindaja Raul Kudre taas vallavanemaks valitakse, peaks tema asendusliige volikogus olema Rein Järvelill.

Antslas pole üllatusi
Sel teisipäeval toimus Antsla vallavolikogu uue koosseisu esimene istung. Volikogu esimeheks valiti Merike Prätz ning aseesimeheks Margus Klaar. Mõlemad kuuluvad valimistel 17 volikogu kohast 10 võitnud valimisliitu Antsla-Urvaste ja olid samal positsioonil ka eelmises volikogus. Samast nimekirjast oli senine vallavanem Avo Kirsbaum valimiste suurim häältekoguja ja on ka arvatav vallavanemana jätkaja.

Räpinas hakati juhtide palku tõstma
Räpina vallavolikogu uue koosseisu esimene istung peeti läinud reedel kohalikus loomemajas. Vallavolikogu uueks esimeheks kinnitati Peeter Sibul (Reformierakond) ning aseesimeheks Margus Narusing (Keskerakond). Räpina uues vallavolikogus on 21 kohta. Koalitsiooni moodustavad VL Ühtne vald (6 kohta), Reformierakond (5) ning Keskerakond (4). Volikogusse kuulub veel Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kel on volikogus kuus kohta.

Juba eilseks määrati aga teine volikogu istung, päevakorras muu hulgas vallavanema valimine ja talle töötasu määramine, lisaks volikogu esimehe ja teiste volikogu liikmete töötasu määramine.

Istungit peeti LõunaLehe trükkimineku ajal, aga polnud põhjust kahelda, et vallavanema ametis jätkab Enel Liin. Päevakorras oli volikogu liikmete töötasu ja hüvitiste maksmine ning vallavanema töötasu määramine.

Opositsioonilise EKRE esindaja Tiit Kala leidis aga, et vallavanema töötasu määramise eelnõu ei olnud kooskõlas valla põhimäärusega. Kala hinnangul peaks selline eelnõu esmalt läbima volikogu komisjonid, mitte aga jõudma volikogu ette ajal, kui komisjone pole veel koostatudki. Ta iseloomustas olukorda sõnaga „kummitempel” ja lubas volikogus sel teemal sõna võtta.

Eelnõu kohaselt saaks vallavanema töötasuks 3400 eurot kuus, volikogu esimehe töötasuks 1600 eurot kuus ning aseesimehe tasuks 606 eurot kuus.

Varasemaga võrreldes tõuseb vallavanema palk LõunaLehe andmetel 534 euro ehk ligi 19 protsendi võrra, volikogu esimehe tasu 285 euro ehk ligi 22% võrra. Näpuotsaga tõstetakse ka teiste volikogu tegemiste tasusid.

„Üks põhjus on see, et neil pole ammu tõstetud. Ma isegi täpselt ei mäleta, millal viimane kord oli, kui [töötasusid] tõstsime eelmise volikogu koosseisuga,” põhjendas volikogu esimees Peeter Sibul töötasude kergitamise vajadust.

Sibul ütles opositsiooni etteheite kohta, et saab neist täiesti aru, kuid leiab, et kui anda töötasude asi arutada komisjonidele, mida veel pole, võivad eelnõud jääda teadmata ajaks venima.

„Aga tegelikult ka, kui vaadata, kui palju on palgad ikka tõusnud võrreldes näiteks muude sektoritega selle kolme-nelja aasta jooksul, siis arvan, et see pole nii suur palgatõusu protsent küll,” lisas ta.

Üks kodanik (omal ajal valda juhtinud, kuid sedakorda volikogustki välja jäänud Kaido Palu – toim) on vastava eelnõu peale juba küsinud: kas leiate raha ka õpetajate ja spetsialistide palgatõusuks?

„Teate, see on hea küsimus. Praktika on näidanud, et 1300−1400 euroga spetsialisti enam ei saa, ja kindlasti tuleks raha leida. Praeguse vallavanemaga on kokkulepe, et vaatame töötajate hõivatuse selliselt üle, et saaks neile maksta ka korralikku töötasu,” andis Sibul lootust.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 19/11/2021 08:39:16

Lisa kommentaar