Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
10°
Tõrva
Võru
11°
Põlva
11°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
12°
Võru
Põlva
10°
Otepää
Tartu
10°
Antsla
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
10°

Vandaalid rikuvad Kagu-Eesti suurimat looduslikku pühapaika

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Hiljuti tekkisid Suure Taevaskoja seinale uued kritseldused, mille tegijat ootab tabamise korral trahv. Foto: Facebook

Komme sodida oma nimi loodusväärtustele on endiselt elus. Eriti näotult jääb karistatav korrarikkumine silma Kagu-Eesti suurimas looduslikus pühapaigas Suures Taevaskojas, kus mõni vandaal on liikunud hiljuti ringi koguni kirves käes.

Taevaskoja külavanem Ahti Bleive kirjutas sotsiaalmeedias murelikult: „Mõni aeg tagasi varises Suurel Taevaskojal suurem tükk paljandit ja tekkis värske liivasein, mis on oma värvide poolest justkui kunstiteos. Kunagi miljoneid aastaid tagasi on suur jõgi kandnud erineva tooniga liivasetteid ja need on siis kiht kihi haaval hoolikalt ladestunud ja liivakivi moodustanud. Lausa kole on vaadata, kuidas inimesed seda kunstiteost rikuvad. Etsid ja Udud ja Maariod ja Mannid. See tundub sama hea, kui keegi oleks mõnele Rembrandti originaalmaalile pastakaga oma nime kirjutanud.
Head inimesed, kui näete sellist tegevust, siis palun kutsuge kirjutajad (tõenäoliselt noored) korrale.”
Vandalismi jätkumine sundis Bleivet tegema teisegi postituse: „Taevaskodadel on üks väga omapärane kuuskede n-ö sümbioos. Üks puu kasvab teisest läbi ja tundub, et peale läbi teise puu kasvamist on saanud lisarammu (oks on jämedam ja tugevam). Keegi on hiljaaegu käinud seda ja ka ümbritsevaid puid kirvega rüüstamas. Ilmselt on olnud suur vajadus lõkkematerjali järele.
Ja ikka sama palve. Kui käite ja näete sellist tegevust, siis kutsuge inimesed mõistusele.”
Ahja jõe ürgorus asuv Suur Taevaskoda on Eesti suurim looduslik pühapaik, kus on kunagine ohverdamis- ja ravikoht ning millega on seotud rahvajutte ja uskumusi. Emaläte on ohvriallikas ja selle vesi tervendab rahvapärimuse järgi silmi. Koopa ees, kust allikas välja voolab, on lohuga kivi. Ohverdatud on viljasaagi, karja sigivuse, inimeste tervise ja õnne heaks.
Kuna Suur Taevaskoda on Kagu-Eesti tippturismiobjektide nimekirjas, seal käib väga palju huvilisi, siis leidub nende seas ka sodijaid. Soditakse aga ka teistele suurtele liivakivipaljanditele. Näiteks on nimesid täis kirjutatud Hinni kanjon Rõuge lähedal.
Keskkonnainspektsiooni Võru osakonna inspektor Kaisa Viira ütles, et on sodimistest teadlik, ametlikku kaebust selle kohta pole aga inspektsioonile esitatud.

Keskkonnainspektsioon: sodimine on karistatav
„See ei ole kultuurse, haritud ja loodust austava inimese tegu,” andis Taevaskoja sodimisele hinnangu keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Piret Reinsalu. Ta lisas, et inspektsiooni andmebaasis ei paista praegu olevat ühtegi kaebust, mis oleks tehtud selle kohta, et kuskil Eestis oleks looduskaitseobjekti soditud.
Põhjus on arvatav: „Sodijaid on raske tabada ja karistada, sest ega selliseid asju päris avalikult ei tehta või siis tehakse oma seltskonna ringis,” märkis Reinsalu. „Iga objekti juurde ööpäev läbi valvet ei saa panna, pigem peaksid inimesed ise mõtlema, et sellega nad rikuvad meie kõigi ühist omandit – Eestimaa loodust ja selle väärtusi. Kui keegi näeb sellist sodimist, oleks normaalne, et ta sekkuks ja selgitaks sodijale, miks seda ei tohi teha.”
Karistus tuleneb looduskaitseseaduse paragrahvist 71: kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (praegu kuni 1200 eurot) või arestiga.
Kui seaduserikkumise on toime pannud juriidiline isik (näiteks ehitanud hoone ehituskeeluvööndisse), karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Enamlevinud rikkumine on Piret Reinsalu sõnul Eestis olnud mootorsõidukitega sõitmine ranna ja kalda piiranguvööndis väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu. Ikka veel on probleeme ehitamisega ranna ja kalda piiranguvööndis. Tihtipeale unustatakse või ei teata, et kaitsealale ehitamine eeldab lisaks ehitusseadustiku nõuete järgimisele ka kaitseala valitseja nõusolekut.
Klassikalise looduskaitse valdkonnas alustati mullu menetlusi 163 korral, tuvastatud seaduserikkumiste üldarv on 194.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/07/2018 08:54:51

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia