Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
22°
Põlva
21°
Otepää
19°
Tartu
21°
Antsla
19°
Valga
22°
Räpina
21°
Tõrva
20°
Võru
22°
Põlva
21°
Otepää
20°
Tartu
21°
Antsla
21°
Valga
22°
Räpina
21°
Tõrva
21°
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
12°
Tartu
14°
Antsla
13°
Valga
14°
Räpina
13°
Tõrva
13°

Võrus saab vaadata kaht omapärast näitust

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Merca saab Toomas Kalvelt kingiks enda foto. Foto: Ülle Harju

Fotokunstniku Toomas Kalve (52) fotonäituse Eesti kultuuri hoidjatest ja väliseestlase, Vastseliinast pärit Philiph Arvo Luige (68) värvikireva maalinäituse saab Võrus Vana Võromaa kultuurikojas ühe hooga ära nautida.

„Ette võtma ärgitas abikaasa Epp Margna, nime Kalvetaarium soovitas Aapo Ilves,” märkis Toomas Kalve näituse avamispeol möödunud reedel, kuhu oli kogunenud märkimisväärne hulk Eesti kultuuritippe: Jaan Kaplinski koos abikaasa Tiia Toometiga, Hardi Volmer, Peeter Volkonski, Merca (Merle Jääger), Kauksi Ülle, Urmas Vadi jpt. Põhjus oli sama – kõik nad on jäädvustatud Toomas Kalve kunstfotodele. Igaüks sai endale ka oma foto, mis nii ise kui ka pildiraam oli fotokunstniku käsitöö.
Ettevõtmine läks käima natuke rohkem kui aasta tagasi, kui Epp soovitas Toomasele n-ö aasta ettevõtmiseks teha kolm pilti. „See oli selge, et mitte mingit järjekordset akti, natüürmorti ei tule, mõtlesin, et mida ma oskaks ja mis pakuks ka teistele huvi,” seletas Toomas Kalve.
Esimene portreteeritav oli Räpinast pärit kunstnik Leonhard Lapin, siis Tarrvi Laamann ja Peeter Laurits ning riburada edasi.
Kalve sõnul pole tegu mitte mingisuguse pingereaga ja pildid valmisid ka samm-sammult sisetunde järgi. „Lihtsalt mõtlesin, arutasin natuke Urmas Vadiga ...” rääkis ta. Oma rolli mängis ka kokkusattumus: mitu pilti sai tehtud Hardi Volmeri filmi „Johannes Pääsukese tõeline elu” võtetel.
Kultuurihoidjate portreed on kinni püütud vana plaatkaameraga, mille sünniajaks on umbes aasta 1900. Ja nagu üle saja aasta tagasi, poeb fotograaf nüüdki pilditegemiseks koos kolmjalal seisva kaamerakastiga suure musta riidetüki alla.
„Portreteeritav peab paigal olema sekundist mõne sekundini, oleneb pildistamiskoha valgusest,” seletas Toomas Kalve. „No Contra ei suutnud isegi seda sekundit paigal olla – tema pilt on kõige udusem!” See-eest sai kiita Peeter Volkonski – kogenud näitlejana püsis ta liikumatuna isegi kauem, kui vaja.
Miks just 30 portreed? „Ma ei jõudnud rohkem,” märkis Toomas Kalve ja tema hääles oli tunda väsimust. Kõik fotod on tehtud ja käsitsi koloreeritud erakordse hoolega (ühe pildi tegemiseks kulus keskmiselt nädal). „Olen ikka üle töötanud, natuke palju sai ette võetud.”
Kui metsikut käsitööd Toomas Kalve piltide juures tegi, paljastas ta veidi kohapeal. Vaadeldes Kristiina Ehinit sügiseste lehtede keskel pahvatas fotokunstnik: „Kui ma Kristiinat veel kord pildistama peaksin, riisuksin kõik lehed ära! Iga lehekese pidi pintsliga eraldi üle värvima!” (Lehti on pildil tuhandeid).
Kas kõik olid nõus enda pildistamisega? „Arvo Pärti ei saanud ja nüüd enam ei taha ka – Pärt on minu jaoks nüüd maailmakultuuri, mitte enam eesti kultuuri hoidja!” muheles Kalve.
Suve alguses plaanib Toomas Kalve portreede tegemist jätkata: südames on soov omal moel ära portreteerida Anu Raud, Navitrolla, Kaido Kama ...
Toomas Kalve on sündinud Tartus, kuid elab Kanepi vallas Kaagjärvel. Üle 20 aasta on ta töötanud Tartu kõrgemas kunstikoolis fotograafia õppejõuna. Kalvel on olnud mitukümmend isikunäitust.

Maalikunstnik Luik – tulesäde nii elus kui piltidel

„Olen nii rõõmus, et näituse avamisele oli tulnud ka klassikaaslasi esimesest klassist Vastseliinast,” rõõmustas Arvo Philiph Luik, kelle pere kolis seejärel ära Mulgimaale. Sealtki oli Arvo vanu sõpru sõitnud spetsiaalselt Võrru, et koos kunstnikuga tema näitus avada.
Arvo Philiph Luik õppis Tartu kunstikoolis 1966–1970, peale kooli alustas ta kohe näitustegevust Tartus ja Tallinnas. Aastal 1973 asus Arvo elama Helsingisse ning 1976 Stockholmi, kus elab ja töötab praeguseni.
„Mul on maalriäri, sellega teenin leiba, see siin viib raha ainult välja!” muheles Arvo Philiph Luik, viibates käega oma värvikirevatele hiidmaalidele. Suuremõõtmelised fantaasiamaalid on julge värvikäsitlusega, ekspressiivsed, lopsakad ja kaasahaaravad.
Kunstikliima Rootsis on kunstnikule olnud väga hea: palju vabadust ja sõltumatust, võimalust ennast täiendada ning näitustel, messidel ja biennaalidel esineda. Arvo loomingut on eksponeeritud 24 riigis ja seda leidub arvukates muuseumides, riigiasutustes ja kunstikogudes.
Luige vanemad olid mõlemad loomingulised inimesed: isa maalis ning mängis kitarri ja kannelt, ema laulis.
Näitused jäävad avatuks 6. maini.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/04/2018 09:56:20

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia