Küsitlus

Kuidas tähistasid Eesti 26. taasiseseisvumispäeva?

Ilm täna
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
12°
Valga
11°
Räpina
13°
Tõrva
12°
Võru
16°
Põlva
16°
Otepää
17°
Tartu
16°
Antsla
17°
Valga
18°
Räpina
16°
Tõrva
17°
Võru
17°
Põlva
17°
Otepää
16°
Tartu
18°
Antsla
17°
Valga
17°
Räpina
17°
Tõrva
17°

Kagu-Eesti haiglajuhid: meil ei surda nii palju ja järjekorrad on lühemad!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Haigekassa raporti järgi ei saa insuldihaiged Põlva haiglas piisavalt kompuuteruuringuid ja taastusravi, haiglajuhi sõnul on tegelikult kõik haiged vajalikud uuringud ja ravi saanud. Foto: LL arhiiv

Kuigi hiljuti avaldatud haigekassa raportist võis lugeda, justkui oleks näiteks Valga haiglas tõsiseid probleeme, sest statistika järgi suri seal mullu pärast operatsiooni 12 protsenti patsientidest, ei näe Kagu-Eesti haiglajuhid, et olukord oleks siin drastilisem kui mujal, pigem mõnes valdkonnas isegi parem.

Haigekassa raportis toodi välja, et Valga haiglas suri eelmisel aastal 30 päeva jooksul pärast operatsiooni 12 protsenti patsientidest.

Nendes andmetes on väga suur ebakõla,” kommenteeris Valga haigla juht Marek Seer. Ta lisas, et haigla enda andmeil on kirurgilise suremuse protsent üks.

Seetõttu esitas Valga haigla haigekassale järelepärimise, kust sellised andmed pärinevad. Haigekassa vastas järelepärimisele ja praegu neid andmeid haiglas analüüsitakse. „See on väga mahukas andmestik ja selle analüüsimine võtab aega, enne kui saame hinnanguid anda,” sõnas Seer.

Nii Lõuna-Eesti (Võru) kui ka Põlva haiglas oli haigekassa andmetel 2016. aastal operatsioonijärgne suremus 30 päeva jooksul kolm protsenti.

Põlva haigla ülemarsti Margit Rikka sõnul on neilt isegi küsitud, kuidas see näitaja nii väike on, sest näiteks Tartu ülikooli kliinikumis on see neli ja kogu Eestis püütakse jõuda selleni, et operatsioonijärgne suremus langeks viiele protsendile.

See on paratamatus, et mingi hulk inimesi operatsiooni järel sureb,” nentis Rikka.

Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask ütles, et suremuse protsent saab olla null vaid juhul, kui üldse operatsioone ei tehtaks. Ta lisas, et tänapäeval surrakse peamiselt haiglas ning paljusid sümptomaatilisi operatsioone tehakse eakatele ja raskelt haigetele selleks, et nende elupäevi natukenegi pikendada, ent kõik need operatsioonid lähevad statistikasse kirja.

Raport ei näita tervikpilti

Arvi Vask usub, et üldjoontes on haigekassa raport adekvaatne, kuna see on tehtud arvete pealt võetud koodide alusel. „Aga see ei ole kindlasti tervikpilt, mis näitab haigla kvaliteeti,” lisas ta. „Haigla on hästi keeruline ja kompleksne süsteem.”

Margit Rikka sõnul näitab raport ka Põlva haigla kohta üldjoontes adekvaatseid arve, välja arvatud see osa, mis puudutab insuldihaigeid, sest raportist selgub, et neile pole tehtud piisavalt aju kompuuteruuringuid. Kuna Põlva haiglas kompuutrit pole, saadetakse kõik insuldiga patsiendid kohe kiirabiga Tartusse ja mitte kellelegi pole jäetud uuringut tegemata.

Rikkat üllatas ka raportist selgunud „fakt”, et insuldihaiged pole justkui saanud piisavalt taastusravi. Tema sõnul on saanud tegelikult kõik vähemalt ambulatoorset taastusravi ja enamik ka statsionaarset.

Raportis välja toodud ambulatoorse ravi järjekordade pikkused leidsid üle kogu Eesti kajastust. Ambulatoorse ravi maksimaalselt lubatud ooteaeg on 42 päeva. Raportist võis lugeda, et 42 päeva jooksul ei pääse ambulatoorsele ravile Lõuna-Eesti haiglas 18%, Valga haiglas 11% ja Põlva haiglas 8% patsientidest, kogu Eestis aga suisa 30%.

Nii Arvi Vask kui ka Margit Rikka ütlesid, et levinuim põhjus, miks järjekorrad on teatud juhtudel üle 42 päeva, seisneb selles, et soovitakse minna konkreetse arsti juurde. Mõni võtab neist vastu kord nädalas, mõni kord kuus. Näiteks Võrus soovitakse pääseda just nahaarst Annika Volke ja sisearst Merike Toomiku juurde.

Lisaks piirab arstidele juurdepääsu haigekassa leping, mistõttu ei saa vastuvõtte avada piisaval hulgal. Tasulistele vastuvõttudele pääseb kiiremini, kuid sinna soovijaid väga palju ei ole. Põhiliselt kasutavad tasulist teenust Lõuna-Eesti haiglas Venemaa kodanikud.

Järjekorrad pole pikad

Üldiselt meil järjekorrad ei ole väga pikad,” sõnas Arvi Vask. Valga haigla juht Marek Seer lisas, et nende haiglas pääseb arstile samal päeval 12% ja nädala jooksul 30% soovijaist. Eespool mainitud 11% hulgas on aga need, kes on valinud teadlikult hilisema ja endale paremini sobiva aja arsti juurde pääsemiseks.

Kahjuks ei näita haigekassa analüüs, kus käsitletakse 42 päeva jooksul ravile pääsemist, millise eralaga on tegu,” ütles Seer. „Tõenäoliselt võib siin tegu olla taastusravile pääsemisega, kuhu sesoonselt on pikemad ooteajad.”

Seer lisas, et arstide puudus on Eestis üldine. Valga haigla otsib praegu günekoloogi, psühhiaatrit ja kliinilist psühholoogi. Põlvatki võib peagi tabada arstide puudus, sest Margit Rikka sõnul on paljud tohtrid juba jõudnud pensioniikka või kohe-kohe jõudmas. Praegu siiski Põlvas arste puudu pole.

Kõigi kolme haigla juhtide sõnul on aga patsiendid nende tööga rahul, mida on tõestanud rahulolu-uuringud. Näiteks aprillis Lõuna-Eesti haiglas statsionaarsete patsientide seas korraldatud uuring näitas, et 80% ankeetidele vastanutest on haiglaraviga lausa väga rahul. Mõningaid kurtmisi on olnud haiglas pakutava toidu üle, kuid see ei puuduta ravi kvaliteeti.

Valga haigla patsiendid on kurtnud, miks tuleb maksta visiiditasu, sest eeldatakse, et arstiabiteenus on täiesti tasuta. Marek Seeri sõnul on patsientidel olnud Valgas kaebusi ka seose uuringutega, kuna patsiendid pole uuringute sisust täpselt aru saanud.

Mõnikord pole patsiendid rahul sellega, miks üht või teist uuringut ei saa just Valga haiglas teha ning miks tuleb minna uuringut tegema Tartusse,” lisas Seer. „Tavaliselt puudutab see ulatuslikumaid uuringuid.”

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 03/08/2017 10:53:11

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia