Küsitlus
Ilm täna
Võru
12°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
13°
Tõrva
12°
Võru
12°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
13°
Tõrva
12°
Võru
15°
Põlva
14°
Otepää
13°
Tartu
13°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
14°
Tõrva
14°

Kagu-Eestist jalga lasknud pagulased võtsid sihiks Saksamaa

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Põgenikepere. Foto illustratiivne. MPI foto

Üks Kagu-Eestisse suunatud pagulaspere lahkus suuremasse Eesti linna ja sealt kuuldavasti Saksamaale edasi. Teine kvoodipagulaste pere läks Saksamaale reisile. Kolmaski pere on avaldanud soovi lahkuda. „Eesti ei ole siiski neile atraktiivne paik,” nentis Põlva vallavanem.

Kõik Põlvasse suunatud lastega pagulaspered on olnud Süüriast.

„Üks pere läks Tartusse, aga kuuldavasti olla nüüd ka Tartust ära läinud. Nemad olid meil kõige esimesed, nad olid ka kõige asjalikumad,” ütles Põlva vallavanem Georg Pelisaar. Tegu oli kolme lapsega perega, ema-isa kõrgharidusega ehitusinsenerid. Et pereisa sai Tartus tööd, läks pere kaasa.

„Meil oleks kindlasti olnud siin tööd pakkuda. Siin ta läbis ka tööharjutuse, enne kui talle tööd pakuti, ja täitsa sobis ühele ettevõttele. Aga jah, eks nad ilmselt vaatasid, et Tartus on võimalusi rohkem. Lapsed said koolis ilusti hakkama. See aeg siin oli neil võrdlemisi lühike, eelmisel aastal enne sügist nad tulid,” rääkis Pelisaar.

Teine perekond teatas vallavalitsusele, et läheb märtsi keskpaigani reisile, kuid ei ole siiani Põlvasse tagasi tulnud. Kuuldavasti läksid nad Saksamaale. Vallal on tugiisikult laekunud info, et ka kolmas pere plaanib lähiajal Põlvast lahkuda.

Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma kinnitas, et vald on igakülgselt peresid abistanud ning nõustanud, samuti kool ja lasteaed. Rahaliste toetuste saamise võimalusi on kõik pered kasutanud (toimetulekutoetus, vajaduspõhine peretoetus, ravitoetus, ühekordsed toetused, keeleõppe toetus, lasteaia kohamaksud, toidupäeva maksumused jne).

Põlvas võeti ka kirik appi, et pagulasi aidata. „Esimest peret me natuke toetasime ka, saime osutada materiaalset abi. Aitasime näiteks mööbliga, lastele arvuti, et saaks koolitöö ära teha,” ütles EELK Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola. Tema teada võttis kolme lapsega pere suuna kuuldavasti Saksamaale.

Kiriku eestvedamisel tehti ühes korteris ka remont ära, et pagulasi majutada – aga keda pole, seda pole. Nimelt otsis sotsiaalministeerium kirikutelt abi, et koostööd teha. „Meie olime ka valmis kristlikku perekonda vastu võtma. Tegime ühe korterigi selleks valmis, remontisime ära, aga siis tuli ministeeriumilt info, et neil kristlikke pagulasi ei ole ega ole tulemas ka, ning siis jäigi see katki,” rääkis Nigola.

Korteri remont aga loomulikult tühja ei läinud. „Korteris elab nüüd üks kohalik elanik, oma inimene,” teadis Nigola.

Küsimuse peale, kas Põlvasse on veel tulemas pagulasperekondi, vastas vallavanem Georg Pelisaar, et ega sellest ju ette räägita.

„Ega me seda väga ei tea. Pagulaspoliitika on meil selline, et omavalitsusi kaasatakse siis, kui pere on kohal. Siis, kui nad on juba majutatud,” ütles Pelisaar, kelle sõnul omavalitsus majutuse eest ei hoolitse. „Meid seatakse lihtsalt fakti ette, et nüüd on meil uued elanikud, keda tuleb toetada, kelle eest tuleb hoolitseda. Ja vaadata, et lapsed täidaksid koolikohustust, et perel oleks esmane toimetulek olemas ja muud sellist. Teisiti öeldes: me teame sellest siis, kui inimesed on kohal. Siis me peame võimalikult kiiresti hakkama nendega kontakteeruma ja tegelema täpselt nagu Eesti inimestega.”

Pelisaar võttis pagulasteema kokku nõnda: „Eesti ei ole siiski neile atraktiivne paik. Teine asi on muidugi see, mida ka mina olen alati õigeks pidanud: neid tulekski majutada Eesti inimeste kõrvale või keskele, et oleks suhtlust, et oleks võimalik keelt õppida ja arendada ja et neid ei oleks üheskoos palju. Aga see on see, mis neile selgelt ei meeldi.”

Kui inimene on juba rahvusvahelise kaitse saanud ehk pagulaseks tunnistatud, siis ei panda teda elama majutuskeskusesse, vaid ta läheb elama oma uude koju, näiteks koguduste või teiste organisatsioonide pakutavatesse eluruumidesse või üürikorteritesse. Pagulastele otsib elukohti sotsiaalministeerium, kes kaasab koostööpartnerid.

Eestisse on Euroopa rändekava alusel ümberpaigutatud ja -asustatud 120 inimest, kes on läinud elama Harjumaale, Järvamaale, Tartumaale, Lääne-Virumaale, Läänemaale, Viljandimaale, Pärnumaale ja Põlvamaale.

Üks viieliikmeline perekond on ametlikult Eestist lahkunud ning kuus peret (kokku 31 inimest) ei viibi praegu Eestis. Kõigil Eestisse saabunud põgenikel on õigus Schengeni alas reisida 180 päeva jooksul 90 päeva.

 

Autor: MAARIUS SUVISTE
Viimati muudetud: 20/04/2017 13:57:23

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia