Kaader videost.

Peatselt toimuva Euroopa suurima (mõnedel andmetel ka maailma suurima) aerutamismaratoni ehk Võhandu maratoni peakorraldaja Hillar Irves postitas hiljuti sotsiaalmeediasse video, millest nähtub, et ürituse finiši lähistel on ilmselgelt imehead elutingimused nastikutel. Nõrganärvilisi ehmatavatest kaadritest võis kokku lugeda oma tosin maakivivundamendi ümber, sees ja peal peesitavat – igati süütut – prisket madu.

„Vana vundament. Rahulik koht. Aga kui päike peale paistab, tuleb kogu „korteriühistu“ välja end soojendama,” on Irves muigamisi kirjutanud video juurde, millel vähemasti 11-12 päikest nautivat musta madu.

„Võõpsus on palju usse, neid nastikuid – terve küla täis. Eks ta on ju veeloom ja too vana majavare on neile kodu. Aastakümneid ei ole seal keegi midagi teinud ja kui me selle krundi hankisime endale, siis avastasime, et seal on jah palju nastikuid,” selgitas Hillar Irves (58) LõunaLehele oma paljude jaoks õõvastava video tagamaid.

Irvese ettevõte Vesimatkad on kirjade järgi soetanud Võhandu maratoni finišipaiga kõrvale Võõpsus Veski tänaval ammu lagunenud hoonestusega kinnistu. Kohapeal selgub siiski, et mitte selle krundi maakivivundament pole kujunenud nastikutele kuldaväärt elupaigaks. Nimelt paistab mees majandavat mitmel kinnistul – Veski tänaval on tühi plats merekonteineritega ja nastikumaja asub mõni samm eemal hoopiski Sadama tänava aadressil, vahetult rannaga piirneval alal.

Kui LõunaLeht küsib, kas Irves tegeleb Võõpsus mingil kujul kinnisvaraarendusega – näiteks kavatseb sinna maratoni korraldamise baasi või ööbimiskoha rajada –, siis vastab mees eitavalt. Tema sõnul sai krunt (ilmselt peab ta siinkohal pigem silmas Sadama tänava oma) lihtsalt ostetud ja korda tehtud, et oleks jõe ääres oma kohake olemas.

„Ega ma ei teagi, mis ma sellega seal täpselt tegema hakkan,” nentis Irves.

Vist igaks juhuks võiks ära märkida, et maratonil osalejad ei pea neid madusid kartma, nad on süütud ja piisavalt kaugel?

„Noh, tegelikult nad on seal parkla kõrval, et eks me sinna lindi ette tõmbame ja kirjutame sinna sildi ka, et palun ära häiri neid. Et kui sa lähed ja näed teda roomamas seal, siis ära nüüd talle haiget tee, ta on süütu loomake,” selgitas maratonikorraldaja, leides, et pigem tuleb nastikutel inimesi karta.

Mis aga puutub Võrust Tamula järvel algava ja 100 kilomeetri pärast Võõpsu silla juures lõppeva Võhandu maratoni ettevalmistustesse, siis on korraldajatel olnud tööd varasemast rohkem – aga see tasub kindlasti ka kenasti ära.

„Kuna Võõpsus oli eelmisel aastal vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus, siis jäi järele ju väga palju pinnast, mis välja kaevati, seda ju enam tagasi ei panda. See pinnas ladestati kõik sinna jõe äärde. Koostöös vallaga sai see territoorium ära planeeritud ja kui kunagi sinna uuesti hein peale kasvab, siis see on natukene parem plats, kui enne oli,” rääkis Hillar Irves. Nii on neil sadadel inimestel, kes mõne nädala pärast maratoniga seoses Võõpsus jõe kaldal liiguvad, senisest kindlam astumine.

„Vesi ei ründa jõe pealt neid enam. Meil on muidu iga aasta nii, et kui põhjatuul on, siis ta lükkab järve pealt vee jõkke ja veetase tõuseb – tunni ajaga viskab seal 30–40 sentimeetrit vee üles. See finišipaik oli selline madalam koht, teinekord tungis vesi meile sinna telgi külje alla ja siis me olime hädas seal,” lisas ta.

Viimased paarkümmend päeva enne maratoni on Irvese sõnul korraldajate jaoks „kiire-kiire” aeg. Sel teisipäeval pidi maratoni hiigeltelk Tallinnast Võõpsusse jõudma ja peatselt pannakse see seal ka üles. Jõelt on laekunud infot veesõidukitega liiklemist takistavatest vette varisenud puudest, mis vajavad jooksvalt eest koristamist. Irves kinnitas, et jõeliiklust takistavate puude kõrvaldamine käib üsnagi tülikal moel: mehed sõidavad kanuudega mööda jõge ja täristavad mootorsaage otse paadist.

Osalejate rekordit Irvese hinnangul tänavu ei tule: mullu oli Võhandu maratoni juubeliaasta ja sellised tähtpäevad panevad inimesi tema sõnutsi rohkem „koopereeruma”. Korraldaja siiski nuriseda ei saa: teisipäeva ehk viimase registreerumispäeva hommikuks oli tema andmetel kirjas oma 1200 paatkonda. Täpsem pilk andmetele näitas pool päeva enne joone allatõmbamist, et registreeritud oli 1247 paatkonda 2788 osalejaga 27 riigist. Maksimaalselt oleksid korraldajad valmis 1500 aluse või 3200 osaleja saabumiseks.

Võhandu maratonil on oluline osa veeseisul. Kõrgem veetase annab tugevama voolu, võimaldab kiiremat liikumist ja vähem jõekivide vahel laveerimist. Madala veetaseme korral on oht kividele takerduda märksa suurem. Kuidas staažikas korraldaja prognoosib: milline võiks veeseis Võhandul kahe nädala pärast olla?

„Veega on natukene halvasti, loodame, et ei tule madalam kui eelmine aasta,” nentis Hillar Irves. Uhke talv oli küll, aga sademeid ei olnud, lumi püsis. Olid küll suured lumehunnikud tee ääres, aga lund ju tegelikult väga palju ei olnud. Kui on selline talv, kus sulatab ja külmetab ja sulatab ja külmetab, siis kõik need rabad ja sood ja igasugused kraavikesed on vett täis ja siis, kui ükskord õige kevad tuleb, on vett natukene rohkem. Aga noh, tänavu ka ilmateadlased esitasid, et jaanuar-veebruar olid ju sellised, et oli ainult 20–30 protsenti tavapärastest sademetest, lihtsalt külm püsis. Et kui teile tundus, et oh, nüüd on väga kõva talv, ja kui on väga kõva talv, et siis tuleb väga suur vesi, siis suurt vett ei tulnudki.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 02/04/2026 09:03:05