Liigijuht Maire Kagukandi mentorseminaril tõelises tantsukeerise. Foto: Tiina Tuul

Läinud laupäeval oli Võru Kesklinna kooli võimla Võrumaa tantsurühmade päralt, kes lihvisid esimesel eelproovil Kagukandi liigijuhi Maire Udrase ja tema assistentide käe all eesootava XXI tantsupeo „Iseoma” tantse.

Kui LõunaLeht laupäeval peale lõunat koolimajja jõudis, kogunesid järgmised grupid juba eelprooviks ja esimesed valmistusid lahkuma.

„Minule on tänavusest kahest uuest tantsust „Haani miis” tempokam,” tunnistas Antsla piirkonna pererühma Pärliine liige Kalle Nurk, kes usub, et rühm pääseb juulis toimuvale tantsupeole Kalevi staadionile. Nurk, kes on kogu aeg tantsida armastanud ja teinud seda paari väikese vahega pea poolsada aastat, läheb juulis juba kaheksandale tantsupeole.

Pärliines tantsivad segapaarid ja lapsed. Täiskasvanud segapaarid alustasid peoks kahe uue tantsu õppimist aasta tagasi. „Rühmal on tantsude elemendid selged, kuid peame oma liikumist ühtlaseks viimistlema,” rääkis varem ka ise rühmi juhendanud Nurk. Ta lisas, et kui on vaja, korraldab Pärliine enne järgmist eelproovi tantsulaagri.

Pärliine tantsib Kalevi staadionil neli tantsu: kaks Kagukandi tantsuploki tantsu „Haani miis” ja „Kagukandi klaar”, lisaks kõikide rühmade üldtantsud „Lööme loojanguni lokku” ja „Iseoma.” Pärliine lapsed tantsivad teiste piirkondade lasterühmadega ka tantsu „Hõissassa”.

Tänavune tantsupidu erineb varasemast selle poolest, et Eestis tegutsevad tantsurühmad on jaotatud kaheksasse piirkonda, lisaks rühmad väljastpoolt Eestit, kes kuuluvad Üleilma nimetuse alla.

Võru- ning Põlvamaa sega-, laste- ja pererühmad kuuluvad Kagukandi alla, mille liigijuhiks on Maire Udras. Valgamaa rühmad kuuluvad Sakala piirkonda. Lisaks neile on peol veel kolm üleriigilist tantsuplokki, kuhu kuuluvad naisrühmade kaks liiki ja valik segarühmi.

Tantsupeo pealavastaja Helena Mariana Reimann on jaotust põhjendanud sellega, et Eesti eri paigus on erinevad tavad ja nii saab iga piirkonna eriilmelisust esile tuua. Kagukandi segarühmad tantsivad kahe oma liigi tantsu kõrval koos teistega kõik üldtantsud, millele lisandub ka „Tuljak”.
Peoks harjutavad ka piirkonna naisrühmad. Nende liigijuhid sõidavad kagunurka mujalt.

Naisrühmad kogu Eestist, tulenevalt peo lavastuslikust kontseptsioonist, on jagatud kahte liiki: Maid ja Miiad ning mõlemad tantsivad peol kaks liigitantsu, lisaks üldtantsud.

Udras: meie liigitantsud iseloomustavad kagunurka
„Üks uuest seatud tantsust on minu „Haani miis”, sest see tants iseloomustab meie piirkonda, ja pühendame selle meie tantsumemmele Kai Leetele. Temalt pärineb algmaterjal, kuid muudetud ja täiendatud on koreograafiat, muusikat ja sõnu. Sõnade arhiivimaterjali juures abistas muusik Lauri Õunapuu, kes on ka laulu solist,” rääkis liigijuht.

Teine uus tants on Udrase seatud „Kagukandi klaar”, kus seadja sõnul võtavad omavahel mõõtu võrokesed ja setod. Tants tuleb esitusele Kalevi staadionil ning lõpeb ühise leppimise ja suguvõsa kokkutulekule minekuga.

Tema sõnul täpsustati esimesel eelproovil põhisamme, koreograafiat, tantsu jooniseid ja jagati üldist informatsiooni.

„Esimese eelproovi järel anname kõigile tagasisidet, et nad teaksid, mida on vaja parandada, teisel eelproovil tantsime tantsud läbi. Minu ja assistentide poole saab alati pöörduda,” kõneles Udras ja lisas, et uue tantsu raskus ühele või teisele tantsijale sõltub tema ettevalmistusest. Mis võib algajale veel raske olla, on kauaaegsele tantsijale kerge.

Udras alustas aastakümneid tagasi tantsimist ansamblis Kuljus, kui õppis keemiainseneriks toonase nimega Tallinna Polütehnilises Instituudis. Nüüd on tal insenerikutse kõrval ka tantsuõpetaja kutse ning aastakümneid tantsijate juhendamise eest on ta kagunurgast ainsana laulu- ja tantsupeo aumärgi – kodarraha – omanik. Kodarraha on kõrge tunnustus neile, kes on pikalt panustanud laulu- ja tantsupeo liikumisse.

Läinud reedel oli eelproov kõigile Põlvamaa rühmadele, laupäeval Võrumaa sega-, laste- ja pererühmadele ning esmaspäeval noorterühmadele Võrumaalt.

Eeloleval nädalavahetusel on eelproov Tallinnas neile neljale rühmale, kes soovivad tantsida Kagukandi piirkonna rühmadega.

Oodatakse noormehi, lasterühmi võiks enam olla
Nurk märkis, et naisrühmi on rohkem ka sellepärast, et naistele meeldib meestest enam tantsida. „Segarühmad ootavad oma ridadesse tantsuhuvilisi noormehi,” lisas ta.

Udras rõõmustab, kuna tantsuõpetajate sekka on lisandunud noori. „Nii Võru- kui ka Põlvamaa rühmades on juba tantsuhuvilistest noortest meestest juhendajaid, nagu Tanel Puura, Andre Laine, Marius Aave, vennad Indrek ja Timo Varik.”

Liigijuht lausus, et praegu on pererühmades igas vanuses tantsijaid, kuid järelkasvu mõttes võiks meil lasterühmi rohkem olla ja ikka eesmärgil, et meie rahvatants jääks kestma.

Rühmi on igast omavalitsusest, mõnest vähem, teisest rohkem. Võru linn, Võru ja Põlva vald kui piirkonna suuremad omavalitsused on peol ka suurema arvu tantsijatega esindatud. Sega-, laste- ja pererühmadest sõidab Võru- ja Põlvamaalt XXI tantsupeole „Iseoma” Udrase sõnul veidi üle 700 tantsija ja 120 tantsijat naisrühmadest.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 13/02/2025 09:02:16