Pimedate infoühingu Helikiri helikogus on viissada kassettidele ja kakssada CDdele salvestatud teost. Aasta jooksul jõuab stuudio heal juhul salvestada sada raamatut.

Ettevõtmist juhtiva Guido Tarraste hinnangul on seda vähe, arvestades, et Eestis trükitakse iga päev umbes üheksa raamatut. Kuigi tehnilisi võimalusi olekski Helikirjal praegu rohkemaks, ei jätku raha.

Pidevat finantseerimist infoühingul pole, raha saadakse ainult projektipõhiselt. Et stuudios on peale Tarraste tööl veel vaid tehnik-infojuht Aimar Parve ja kogude hoidja ning laenutajana tema abikaasa Viive, siis jääb mahukaks projektide otsimiseks ja kirjutamiseks aega ja jõudu väheseks.

Otsitakse diktoreid

Palju salvestisi on saadud ja saadakse Eesti Raadiost. Kultuuriministeeriumi kirjandusklassika projekt toetas «Tõe ja õiguse», Kultuurkapital «Kalevipoja» salvestamist. Kõik need on suured ja mahukad tööd.

Diktoriteks on põhiliselt ikka kas Kandle näitlejad või muidu asjahuvilised. Palju tekste on linti lugenud võrulased Silvi Jansons, Inga Kuljus, Taago Tubin ja Tarmo Kaiv. Arvuti monitoriga on Helikirja toetanud ettevõtja Meelis Munski.

Siinkohal pakubki Tarraste vajalike oskuste ja kogemustega pensionäridele võimalust raamatute linti lugemisel kaasa lüüa. Üldiselt tehakse seda heast tahtest ja tasuta, aga ka väikese honorari ehk leiab.

Kõiki salvestatud teoseid saab laenata ka Võru keskraamatukogust. Õigus selleks on aga ainult vaegnägijatel, vastavalt autorikaitse seadusele on see teistele keelatud.

Põhiline salvestiste levitamine käib aga tellimiste alusel posti teel. Kuigi vastavalt postiteenuste seadusele on saadetised pimedatele üle maailma tasuta, on see Viive Parvele suur töö, sest tellijaid on kogu Kagu-Eestist ning üle Eesti mujaltki, ka välismaalt.

Käivitamisel on heliraamatute levitamine interneti teel. Ka see nõuab kasutajalt eraldi litsentsi. Muide, vaegnägijail on võimalus ka internetist teksti lugeda. Just vaegnägijail, kellel ikka mingi nägemisaste on olemas. Nimelt saab väikese eriprogrammi abil tekste suurendada kuni 16 korda.
Helikirjal on ka endal väga hea ja ülevaatlik kodulehekülg internetis, www.helikiri.ee.

Esimesed lindistused

Esmakordselt loeti Võrus ajalehti ja uudiseid linti aga 1986. aasta aprillis, kui ilmus heliajakiri Tamula, mis läks kohaliku Võru raadio saatesse.

Heliajakirja tehti Tamula kaldal asunud väikese tsehhi ühes toakeses. Diktoriboks oli algsest salvestustehnikast, mis koosnes ainult paarist lindimakist ja pisikesest helipuldist, eraldatud vaid õhukese vaheseinaga.

Aga seal salvestatud kohalikud uudised, mis kajastasid eeskätt Pimedate Ühingu tegemisi, olid vaegnägijate seas populaarsed. Igatahes võitis Tamula kolmel aastal järjest Eesti Pimedate Ühingu korraldatud heliajakirjade võistluse, mis tegi stuudiokese tuntuks juba üle Eesti.

1990. aastal luges kirikuõpetaja Villu Jürjo linti esimese raamatu, milleks oli Uus Testament. Järgmise aasta lõpuni jõuti linti lugeda juba 30 raamatut. Veel aasta hiljem saatis Soome Pimedate Keskliit stuudiole kasutatud helikassettide paljundusseadme, mis võimaldas 1992. aasta lõpuks linti lugeda ja paljundada juba 64 raamatut. Seni suurtele lintidele loetud tekstid salvestati ümber kompaktkassettidele.

1997. aastal ehitati tänu Eesti Puuetega Inimeste Fondile uus helistuudio, mille sisustamist toetasid kultuuriministeerium, Võrumaa Omavalitsuste Liit ja AS Asma. 13. augustil sai sellest pimedate infoühing Helikiri, asukohaks kultuurimaja Kannel, kus töötati ligemale seitse aastat.

Kui algas kultuurimaja remont, leidis linnavalitsus stuudiole praegused ruumid Võru keskraamatukogu küljetiivas teisel korrusel. Praegu käib uues stuudios kassettide ringisalvestamine arvutisse ja CDdele, loomulikult pidevalt ka uute teoste salvestamine.

Stuudio vajab tuge

Meil, kellele ajalehtede ja raamatute lugemine ning internetis surfamine on igapäevane ja loomulik tegevus, on ehk raskegi mõista, milline tähtsus on heliraamatutel ja heliajakirjadel neile, kes näevad vaevaliselt või üldsegi ei näe.

Seda enam on tunnustust ja tänu väärt Helikirja tegijate, eriti parandamatu entusiasti Guido Tarraste töö ja vaev. Viimane on ettevõtmist juhtinud selle algusest tänaseni, olles ka ise vaegnägija.

Need inimesed teevad oma tööd väga tagasihoidlikes tingimustes, ilma suurema kära ja reklaamita. Seda tänuväärsem oleks, kui leiduks hea tahtega inimesi, sponsoreid, kes suudaksid ja tahaksid stuudiot omalt poolt toetada.

Infot saab telefonil 782 1818 või 515 8676.

Autor: Ülo Tootsen, ylo@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 19/05/2005 10:22:15