Foto: Maanus Kullamaa

Bioforce rajab Valgamaale biometaanijaama, mis toodab biometaani ehk keskkonnasõbralikku alternatiivi maagaasile. Läinud nädala reedel asetati Laatres biometaanijaamale pidulikult nurgakivi. 

Tegemist on esimese biometaanijaamaga Valgamaal. Biometaani tootmise jääkproduktina tekib digestaat, mis on väetis põldudele. Jaama ehituse maksumuseks on ligi 9,5 miljonit eurot ja jaamades toodetud biometaani kasutatakse transpordisektoris. 

Biofoce Groupi poolt rajatud biometaanijaamad töötavad juba Ebaveres ja Aravetel. Laatre jaam hakkab tööle käesoleva aasta lõpus. Biometaan on kasutatav kõikjal, kus täna kasutatakse fossiilset maagaasi. Laatre biometaanijaama tooraineks on loomade sõnnik ja muud biolagunevad materjalid ning need hakkavad jaama liikuma Valgamaal asuvast AS Laatre Piimast ja Kesa-Agro farmist.

„Biometaanijaamad väärindavad suurte farmide juures tekkivaid biolagunevaid jäätmeid. Tehnoloogia arenedes saame astuda sammu edasi ja hakata kasutama ära ka biogaasi tootmisel eralduvat CO2-te. Käärituse protsessist tekkivat CO2 saame tulevikus veeldada ja pakkuda seda toiduainetööstustele ning näiteks tarbida seda juba erinevates gaseeritud jookides,“ rääkis Henry Uljas.

AS Laatre Piima juhi Kalmer Kongo sõnul on koostöö Bioforce-iga mitmes mõttes kasulik. “Kui varem läks loomade sõnnik laudast hoidlasse ja kevadel otse põllu peale, siis nüüd läheb sõnnik esmalt biometaanijaama, kus sõnnikust eraldatakse biogaas ja jääkproduktina digestaat, mida kasutame kevadel väetisena 25 000 hektarisel põllumaal. Gaasitehasest läbi käinud sõnnik ei tekita laotamisel enam spetsiifilist lõhna ja on ümberkaudsetele inimestele meeldivam,” rääkis Kongo.

Laatre biometaanijaam asub Laatre Piim AS kõrval ja Kalmer Kongo näeb tulevikus võimalust hakata laudasiseses transpordis kasutama seal samas toodetud rohegaasi. “Nii tekib tore ringmajandus, kus meie lauda sõnnikust töödeldud gaasi kasutatakse siin samas ringi sõitvatel traktoritel, mis veavad sööta meie 2500 pealisele loomakarjale,” rääkis Kongo.

Nurgakivi pidulikul asetamisel viibinud Valga vallavalitsuse asevallavanem Kaupo Kutsar märkis, et Valgamaale biometaanijaama ehitamine on oluline nii keskkonnale kui ümberkaudsetele inimestele. Kohalikud saavad rohegaasi tankimise võimaluse otse tootmise lähedale loodavatest tankuritest ning põllumehed saavad oma tootmises tekkinud biolagunevaid jäätmeid väärindada. Ja laiemalt aitab sarnaste jaamade loomine kaasa meie riigi energiajulgeolekule.

Üle Eesti biometaanijaamu arendav Bioforce Group on seadnud omale eesmärgiks aastaks 2028 toota vähemalt 600 GWh biometaani, mis kataks ära kogu maagaasi tarbimise Eesti transpordisektoris. Bioforce Production kuulub samasse gruppi ettevõtega Bioforce Infra OÜ, mis on ühtlasi Tallinna gaasibusside tanklate omanik ja operaator. Ka Laatres toodetud biometaan hakkab minema Tallinna gaasibussidele. Bioforce Groupi 3 biometaani jaama suudavad biometaaniga tankida ära 200 bussi Tallinna 350-st bussist.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 27/05/2024 08:14:56