Igal kevadel varuvad ahiküttega kodudes elavad inimesed kas eesootavast sügisest algavaks või juba tulevaks kütteperioodiks puid. Usinamad küttepuude tegijad-müüjad saavad koorma tellija õuele viia kas mõne nädala möödudes või millalgi aprillis. Ruumimeetri lõhutud puude eest tuleb viie-kuue aasta taguste hindadega võrreldes pea poole rohkem maksta.

„Küttepuude varumise hooaeg on alanud, järjekord on juba aprilli teise kolmandikuni,” ütles Võrumaal kuraditosin aastat küttepuudega tegelenud Janek esmaspäeval. Ta tunnistas, et võrreldes nelja-viie aasta taguse ajaga on küttepuude ruumimeeter pea poole kallim. Praegu maksab 30-sentimeetrine pliidipuu juba 66 eurot, ahjupuu ehk 50 cm pikkuste halgude ruumimeeter 60 eurot.

Küttepuude müüja nimetas hinnatõusu peamiste teguritena töötajate palgatõusu ja teekasutusmaksu järjekordset tõstmist tänavu 1. jaanuarist. Veokijuhid, kelle auto mass on üle kolme poole tonni, peavad sellest aastast avalikel teedel sõitmise eest maksma 13 eurot päeva eest, mullu oli summa veel 11 eurot. „Arukam on teekasutuse tasu maksta pikema aja eest, näiteks kolme kuu eest tuleb 170 eurot tasuda,” sõnas Janek.

Toorme ostab ta erametsaomanikelt, sest RMK-lt ostmine toob mehe sõnul kaasa bürokraatlikku asjaajamist.

Umbes viis aastat tagasi olid küttepuude hinnad nüüdsetest madalamad: 30-sentimeetriste ruum maksis 40 ja 50-liste ruum 37 eurot.

Siinkirjutaja maksis 30, 40 ja 50 sentimeetri pikkuste, kokku 10,3 ruumimeetri eest 400 eurot. Selle summa eest saan nüüd kuus ruumi pliidipuid. Kahe ruumi 30 cm pikkuste pliidipuude eest tuleb tänavu tasuda 132 eurot.

Janek tunnistas, et alanud aastal on hinnad ostjatele võrreldes mullusega küll veidi langenud, kuid viie aasta taguste hindadega me niipea puid osta ei saa – kui üldse kunagi saame. Läinud aastal kergitas hindu ka energiakriis. „Küttepuid osteti mullu varasemast vähem ja nende hindki oli laes, küündides kohati 75 euroni ruumist,” lisas ta.

Põlvamaal küttepuudega tegelev Heldur märkis, et temalt tellides saab puukoorma õue heal juhul nädal pärast tellimist. „Põlvamaa elanikud tellivad okaspuid, tartlased 50 sentimeetri pikkuseid kaski, ilmselt katelde kütmiseks,” iseloomustas ta trende.

Küttepuude hinna langusse Heldur ei usu: „Võrreldes mullusega on tänavu hind veidi langenud.”

Kütmiseks sobib kõige paremini kuiv puu
Tuti talu perenaine Reet Käär Võru vallast ütles, et elumajas ja mitmes abihoones kokku on viis ahju ja kaks pliiti ning sügisest kevadeni kulub hoonetes 20 soojakraadi hoidmiseks 20 ruumimeetrit puid. Õnneks on perel oma mets, mis tähendab, et toore on tasuta käes.

„Kui arvestame lõikamise, väljaveo, sõidukite ja sae kütuse hinna, samuti halumasinale kuluva elektri hinna, masinate amortisatsiooni, siis eriti suur rahaline võit ei tulegi,” lausus Käär.

Talu varub küttepuud vähemalt kaheks aastaks ette ja kui metsast on veel torm üle käinud, tuleb murdunud puud ruttu koristada, et need ära ei kõduneks.

Valve Räpina vallast märkis, et ta kütab ühte ahju ja pliiti kütteperioodil iga päev, teist ahju vastavalt ilmale ja kolmandat kord nädalas. „Aastas läheb kümme ruumi puid. Mul on lähedal oma mets ning tublid lapsed ja lapselapsed tulevad puutalgutele. Oletan, et küttepuude praeguste hindade juures võidan mõned sajad,” rääkis ta.

Mõlemad naised on seda meelt, et kevadel varutud küttepuud on kuivad järgmise aasta kütteperioodi alguseks. Erandeid muidugi on, kask tahab mitu suve kuivada ja metsakuiva saab heal juhul juba samal sügisel ahju panna.

Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok lausus, et kui kogu ülestöötamise ja lõhkumise teenus sisse osta, siis tõesti kujuneb omahind kõrgemaks. „Kulukamaks kujuneb hind ka siis, kui oma metsa ja elukoha asukohad ei ole lähestikku. Kõik sõltub loomulikult detailidest, aga targalt kalkuleerides peaks oma metsast lõigates olema omahind ikka odavam, sest toorme eest ei pea ju maksma,” ütles ta.

Sok on oma metsas aktiivselt majandanud 1995. aastast. Ta märkis, et sõltumata puuliigist on parim küttepuu ikkagi kuiv puu.

„Puuliigi juures tuleb arvestada, kas hakatakse kütma katelt või ahju ehk kas on vaja saada tugevamat tuld või piisab tavalisest küttepuust. Maaelanikud kasutavad küttepuuks ikka kehvemat, mädanikuga puud, nii saab ka see puu kasutuse ja sedasi ei lõhu küttekollet. Haab ja lepp on lehtpuudest levinumad puuliigid, aga head on ka metsakuiv kuusk ja mänd,” sõnas Erki Sok.

Sok rõhutas, et puudele on korralik kuivamine vajalik: „Hea, kui puuriitade kuivamiskoht on tuulises paigas ja riidad ei ole liiga lähestikku.” Metsakuiva puidu kohe ahju panemise kohta sõnas ta, et heade ilmaolude ja muude tingimuste sobivuse korral saab metsakuiva isegi kohe kütteks kasutada.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 05/03/2024 08:00:10