Küsitlus

Milline on sinu põhiline supluskoht?

Uuest aastast paranevad ahvena püügivõimalused

Eesti ja Venemaa ametnikud leppisid kokku uued kalapüügikvoodid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Kui koha ja haugi püügivõimalus järgmisel aastal väheneb, siis ahvenat ja rääbist võivad Eesti kalurid rohkem püüda.

Läbirääkimiste peamine fookus Eesti poolt seisnes selles, et kokku lepitavad kalapüügikvoodid jääksid teadussoovituse raamidesse. See tagab pikaajaliselt kalavaru hea seisundi ning maksimaalse majandusliku kasu. Eesti kalurid saavad järgmisel aastal piirijärvedes püüda 490 (-20) tonni koha, 15 (+5t) tonni rääbist, 935 (+40t) tonni ahvenat, 735 (+-0t) tonni latikat ning 100 (-25) tonni haugi. Tindi ja siiapüük on varu kehva seisundi tõttu endiselt töönduspüügiks suletud. Lisaks säilis võimalus püüdmata jäänud kalakvootide üle kandmiseks järgmisesse aastase 5% ulatuses. Koos 2023. aastast üle kantavate kogustega ulatub ahvena kvoot uuel aastal ligi 1000 tonnini.

Eesti ametnike delegatsiooni juhtinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ütles, et Venemaa poolega läbirääkimistele minnes oli Eesti ametnikel kolm eesmärki. „Esiteks, rääbisepüügi algusaja toomine jaanipäeva eelsele ajale. Teiseks, senisest veidi suurem ahvena kvoot. Ja kolmandaks põhjanooda püügiaja mõningane pikendamine. Kõik need kolm eesmärki said täidetud,“ ütles ta.

Rääbist võib püüdma hakata 21. juunil. Üks muudatus puudutab ka peenesilmalise põhjanooda ehk mutniku kasutamist ahvena püügil – see on nüüd võimalik 15. septembrist kuni 30. novembrini ehk periood pikeneb varasemaga võrreldes kahe nädala võrra. See muudatus võimaldab kaluritel sügistormide perioodil valida ahvenapüügiks sobivaim aeg.

Tuus lisas, et üle veebi toimunud kohtumisel räägiti vaid kvootidest ja püügirežiimidest ning muudel teemadel Ukraina vastu agressioonisõda pidava Venemaa esindajatega ei suheldud. „Vajadus Venemaaga kvootide üle läbi rääkida tuleneb ÜRO nõuetest, kus on välja toodud, et kõik riigi peavad vastutama kalavarude hea seisu eest. Paraku tähendab see Eesti piirivetes kõigi naabritega suhtlemist,“ selgitas Tuus.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/11/2023 08:47:16

Lisa kommentaar