Küsitlus

Kas sa elad kaasa jalgpalli Euroopa meistrivõistlustele?

Kagu-Eesti keskerakondlased ootavad uuelt juhilt partei endise hiilguse taastamist

Mihhail Kõlvart, taamal sündmusi jäädvustamas Heimar Lenk. Foto: KE

Keskerakonna uue esimehe valimistel olid ka partei Kagu-Eesti piirkonnad ja osakonnad eri meelt, võitjaks osutusid aga need, kes panustasid Mihhail Kõlvartile. Suurerakonna kongressi järel jagus aupaistet (ja tööd) ka siinse kandi rahvale – võrukene Anneli Ott kerkis partei peasekretäriks.

1143 Keskerakonna delegaati (üks saadik 26 piirkonna iga 15 liikme kohta, 165 volikogu liiget, 65 asutajaliiget, 10 noortekogu, naiskogu ja seenioride kogu liiget) valisid pühapäeval Paides erakonnale uut juhtkonda, eeskätt uut esimeest Jüri Ratase asemele. Enne kongressi oli seis Tanel Kiige ja Mihhail Kõlvarti vahel omajagu tasavägine, kuid poliitikaasjatundjad on hinnanud, et kahevahel olnud delegaadid võitis enda poole Kõlvart sellega, et pidas konkurendist enesekindlama ja rahvamehelikuma kõne. Nagu selgus, oli nii kõne kui selle esituse taga tuntud suhtekorraldusspetsialisti Janek Mäggi töö.

28 mandaadiga Põlvamaa piirkond ja 41 delegaadiga Valgamaa piirkond toetasid Tanel Kiike, 39 (52-st) kohal olnud Võrumaa delegaati olid otsustanud toetada nii Kiike kui Kõlvartit ehk sisuliselt andis piirkond oma inimestele hääletamiseks vabad käed. Ka näiteks Põlvamaa keskerakondlaste seas ei valitsenud üksmeel: Räpina osakond teatas toetusest Mihhail Kõlvartile.

Lõppkokkuvõttes kogus Tanel Kiik erakonna esimehe valimistel alla 500 ja Mihhail Kõlvart üle 500 hääle. 13 000 liikmega Eestimaa suurimas parteis algas uus ajajärk.

„Ma tänan Jüri Ratast selle töö eest, mida ta on teinud Keskerakonna esimehena. Tänan Tanel Kiike, kellega koos töötame edasi tugevama Keskerakonna nimel. Tänan kõiki keskerakondlasi, kes hoolivad Eestist ja meie erakonnast,” ütles Mihhail Kõlvart. „Need valimised olid tunduvalt keerulisemad kui tavaline valimiskampaania. Ja ma tunnen, et edaspidi pean rohkem pingutama, et meie sisemised diskussioonid oleksid konstruktiivsemad ja sisukamad. Peame püüdlema selle poole, et ründame üksteist vähem, rohkem keskendume sellele, mis meid liidab.”

Kõlvart rääkis, et kampaania ajal on palju küsitud, milline näeb välja tema juhitud Keskerakond. „Ei ole olemas Mihhaili, Taneli või Jaanuse Keskerakonda. On olemas ainult üks Keskerakond – Eesti Keskerakond ‒kogu oma keerukuses ja mitmekesisuses. Iga keskerakondlase erakond,” rõhutas Mihhail Kõlvart. „Eesti riik vajab Keskerakonda, sest ainult meie saame pakkuda alternatiivi praegusele valitsuskursile. Just meie peame seisma hooliva ja solidaarse ühiskonna eest. Me peame lõpetama vastandumise ühiskonnas ja tekitama kõikides eestimaalastes arusaama, et iga meie inimene on vajalik ning see riik on nende jaoks ja nende oma.”

Erakonna juhatusse valiti Jüri Ratas, Jaak Aab (pärit Valgamaalt Taageperast), Lauri Laats, Taavi Aas, Vadim Belobrovtsev, Vladimir Svet, Yana Toom, Jaan Toots, Andrei Korobeinik, Marika Tuus-Laul, Jaanus Karilaid, Maria Jufereva-Skuratovski, Andre Hanimägi (pärit Valgast) ja Mihkel Undrest. Põhikirjast tulenevalt kuuluvad automaatselt juhatusse volikogu esimees (Tõnis Mölder), riigikogu fraktsiooni esimees Tanel Kiik ja noortekogu esimees (Valentina Bortnovski).

Mitmest piirkonnast esitati juhatuse liikme kandidaadiks Keskerakonna Põlvamaa piirkonna esimees Ester Tuiksoo ja võrumaalane Anneli Ott. Kumbki juhatusse ei pääsenud, Oti erakonnakarjäär aga ei vaibunud, vaid vastupidi, nagu selgus vaid päevake peale kongressi.

Lenk kiidab kongressi, Tuiksoo pettunud
„Väga!” vastas staažikas keskerakondlane, Põlvas elav Heimar Lenk LõunaLehe küsimusele, kuidas tema kongressiga rahule jäi. „Pean silmas just Keskerakonna kongressi – meil pole sellist aktiivset ja elavat kongressi ammu olnud. Mis on tulemused – eks igaühel on oma eelistus seal, aga ma nägin tõelist Keskerakonda. Nii noorte, aga eriti nende seas, kes on vanem seltskond, keda me tunneme juba aastaid või aastakümneid. No esinesid nagu täiesti noored poliitikud. Üle 90-aastased tulid võtma sõna, saali ees kõnesid pidama, lihtsalt puhtast südamest rääkima asjast, erakonnast, tundma muret selle pärast. No seda võib küll nimetada standardselt demokraatia pidupäevaks igal juhul!”

Lenk ei olnud avalikult otsesõnu enda isiklikku eelistust välja öelnud, kuid mitmelt poolt kumas läbi, et tema oli ja on Mihhail Kõlvarti kui Edgar Savisaare töö pärandi austaja mees.

„Ma arvan, et igal juhul on see õigus, et Keskerakonnal algab uus ajastu,” sõnastas ta oma ootused Kõlvartile kui uuele KE esimehele. „Esiteks on juht tugev, aga ka meeskond on intelligentne, väga teovõimeline ja tark. Ajudega poisid ja tüdrukud. Arvan, et KE tõuseb taas aegamööda omaaegsesse hiilgusse tagasi. Kui ei juhtu nüüd midagi niisugust, et tekivad mingisugused poliitilised skandaalid mõne juhtfiguuri ümber ...”

„Põhilugu on selles, mida ütles Kõlvart: „Kiik sai enam-vähem 500 häält ja mina sain enam-vähem 500 häält – paneme need kokku ja me saame üle 1000 hääle, läheme nendega edasi koos.” Mis on minu meelest väga õige ja normaalne mõte. Mis siis, et ühel on ühte arvav seltskond ja teisel teine. Aga eesmärk on kõigil ühine: teha Eesti ikka paremaks ja õiglasemaks,” ütles 1994. aastast Keskerakonda kuulunud Heimar Lenk kokkuvõtteks.

Teine tuntud Põlva keskerakondlane, Põlvamaa osakonna juht ja avalik Tanel Kiige toetaja Ester Tuiksoo naeris korraks kibedalt, kui LõunaLeht temalt kongressi tulemuste kohta hinnangut küsis.

„Nojah. Mis seal ikka. Ega siis võit on võit ja kaotus on kaotus, mis siin ikka rahul olla,” nentis ta.

Oma ootused Kõlvartile kui uuele KE esimehele sõnastas Tuiksoo mõningase iroonianoodiga.

„No [ootan] kõike seda ikka, mis tema enne valimisi lubas. Et nüüd Keskerakonna reiting tõuseb ja kõik tema poolt välja lubatud lubadused täituksid, kui ta on erakonna esimees. Vaatan lootusrikkalt nüüd tema poole,” sõnas ta.

Mõned valimistulemustes pettunud keskerakondlased on juba otsustanud parteist lahkuda, Tuiksoo aga mitte. Piirkonnajuht sõnas, et tal on palju mõttekaaslasi ja parteiga tuleb ühiselt edasi minna – tulevaste võitude nimel.

Kui suur või väike on pettumus selles, et teid ei valitud KE juhatusse?

„Ma ei tea, kas pettumus, aga sellega tuleb alati arvestada, kui kuhugi kandideeritakse. Kas see on pettumus, aga seda võis ju arvata, et Tallinnas on meil delegaate rohkem ja ... nii on,” sõnas Ester Tuiksoo Põlvamaalt.

Tuntud keskerakondlased jäid hääleõiguseta
LõunaLehele vihjati juba enne kongressi, et mitu tuntud meie kandi keskerakondlast jäi kongressikutseta ehk juhi valimisel hääleõiguseta. Mõlemad oma arvamusega ja sõnakad mehed, kelle puhul võinuks väidetavalt eeldada „valesti hääletamist”.

2017. aastal KE-ga liitunud omaaegse maineka Otepää linnapea, vallavanema ja volikogu esimehe Jaanus Raidali puhul võis kutseta jätmine olla ka lihtsalt selge vihje, et tema poliitiline täht on kustumas – viimati ei valitud teda isegi kohalikku vallavolikokku.

Mitukümmend aastat Keskerakonda kuulunud omaaegse Põlva linnapea, riigikogu liikme ja ministri Tarmo Tamme kõrvalejätmine oli aga selge viide, et Tammel on partei kohaliku piirkonnaga omajagu suusad risti.

„Tulemustega tuleb rahul olla, sest delegaatidel on alati õigus valikut teha, ja ma arvan, et nad tegid antud olukorras parima valiku,” kõlas tema hinnang kodupartei juhivalimistele. „Kuulates Kõlvarti kõnet ja nähes neid esimesi samme, siis ma arvan, et ta liigub õiges suunas. Ootused talle on kõrged. Ma loodan, et ta suudab saavutada Keskerakonna endise hiilguse.”

Kas vastab tõele, et hoolimata staažist, teenetest ja tuntusest ei antud teile kongressi delegaadi mandaati?

„No aus vastus on see, et ei tehtud ettepanekut osaleda kongressil. Mis ta ikka ... see on demokraatia. Ma arvan, et piirkonna juhatusel on õigus koostada nimekiri, ma ei näe selles midagi eriskummalist,” sõnas Tamm. „Ausalt öelda ei olnud üllatunud, et mind kongressi delegaadiks ei esitatud, sest kaks aastat tagasi ei mahtunud ka kohalike omavalitsuste valimistel nimekirja. Üllatunud olin, et nimekirja ei mahtunud eelmine piirkonna juht ja vallavolikogu liige Janika Usin ja vallavolikogu liige Toivo Narusbek.”

Tamm märkis, et talle helistasid sel teemal nii Mihhail Kõlvart kui Tanel Kiik, kes tundsid olukorra pärast muret. „Palusin neil piirkonna töösse mitte sekkuda ja olen neile tänulik, et nad seda ei teinud,” märkis ta.

Spekulatsioon: töökoht pani leeri vahetama
Eesti Ekspress sahistas valimiste eel, et parteis käis omajagu räpane võimuvõitlus: Tanel Kiige leer olla vihjanud, et eksminister Anneli Ott hüppas Mihhail Kõlvarti paati töökoha tõttu.

Vandenõuteooriate kohaselt otsustas KE Võrumaa piirkond (mida peeti Kiige kantsiks) toetada valimistel nii Kiike kui Kõlvartit sellepärast, et Anneli Ott kui piirkonna hall kardinal nii otsustas. Varem Jüri Ratase (kes toetas Kiike) leeri kuulunud Ott olla väidetavalt poolt vahetanud sellepärast, et sai riigikogu valimistel põrumise järel töökoha spordiseltsis Kalev, mille asepresident on Kõlvarti toetaja Kalle Klandorf.

KE Võrumaa piirkonna esimees Arno Kirsimägi nimetas selliseid spekulatsioone jaburateks. Vastuväidetes viidati muu hulgas sellelegi, et Oti töölepingu allkirjastas Kalevi president Neinar Seli, kes oli pikka aega Reformierakonna tuntuimaid tegijaid.

Lõuna-Eesti keskerakondlaste hingeelu tundjad juhtisid tähelepanu, et töökohateooria on ääretult lihtsustatud. Rolli mängivat Ekspressi teatel ka inimsuhted: nimelt ei saavat Ott väidetavalt hästi läbi Valgamaa keskerakondlase Ester Karusega, kes on Ratase-Kiige toetaja.

Äsja ütles Ott Delfile, et Kalevisse kutsuski teda tööle Neinar Seli.

Võrukene partei peasekretäriks
Isamaa volikogu vahetas läinud kuul Andres Metsoja vastu välja viimased kuus aastat partei peasekretäri ametit pidanud kagueestlase Priit Sibula. Aga kagueestlasest tegevjuhita Eestimaa erakonnad ei jää.

Keskerakond andis esmaspäeva hilisõhtul teada, et partei juhatus kinnitas uueks peasekretäriks Anneli Oti, kes alustab tööd tuleval esmaspäeval.

KE vastvalitud esimees Mihhail Kõlvart sõnas, et Eesti suurim erakond vajab täiskohaga tegevjuhti. „Mul on hea meel, et Anneli Ott on valmis seda vastutust kandma. Anneli saab Keskerakonna peasekretärina edukalt rakendada riigikogu liikme, ministri ja Võrumaa piirkonna juhina hangitud kogemusi,” leidis ta.

Rohkem kui kümme aastat Keskerakonda (varem mõnd aega Rahvaliitu ja sotside hulka) kuulunud Anneli Ott on töötanud omavalitsusjuhina, esindanud Kagu-Eesti elanikke parlamendis ning pidanud riigihaldus- ja kultuuriministri ametit. Praegu tegutseb ta spordiseltsi Kalev juhatuse liikmena. Anneli Oti sõnul tuleb esmalt tagada erakonnas töörahu ja suurendada erakonna nähtavust kõikjal Eestis. „Mõistagi toovad suured muudatused esile erinevaid emotsioone. Ka minul saab olema sisseelamise periood. Esimene ülesanne saab loomulikult olema suhtlus erakonnaliikmetega, aga muidugi ka uute tööde ja plaanide käivitamine,” lausus Ott erakonna teate vahendusel.

Pakkumine asuda partei peasekretäriks tuli Anneli Otile üllatusena ja ametlik ettepanek tehti vaid mõni tund enne juhatuse koosolekut.

Ott panustab piirkondade tööle
„Teatavasti mina kandideerisin juhatusse Mihhail Kõlvarti meeskonnas, nii et mina olen kongressi tulemustega rahul. Väga hea, et erakonnas on nii palju toetajaid Mihhail Kõlvartile,” sõnas Ott LõunaLehele.

Uuelt KE juhilt ootab ta esimese asjana töörahu taastamist, edaspidi erakonna poliitiliste sõnumite selgust – et partei võtaks ikka seisukohad ühiskonna jaoks olulistel teemadel ning oleks nende eestvedaja. Selle vajalikkust rõhutas oma kampaania käigus Kõlvart ise.

„Ja väga palju on ka olnud juttu piirkondadest; see on teema, mille osas on võib-olla selline folkloor tekkinud, et kui on Tallinna linnapea erakonna esimees, siis piirkondade jaoks aega ei jagu. Aga tegelikult on erakonna esimees oma kampaanias pidevalt seda ka rõhutanud, et piirkonnad on väga olulised, piirkondadega tuleb suhelda, tööd teha. Ja ainult nii saab ka Tallinn edukas olla, kui erakond on üle-eestiliselt tugev,” sõnastas Ott ühe ootuse Kõlvartile.

Kui erakonna uue juhi eesmärk on vältida Tallinna-kesksust, siis saab talle kahtlemata õnne soovida, et ta valis partei tegevjuhiks Võrumaa inimese. Teisalt võivad aga nii Ott ise kui tema kodukant sellest kaotada, sest suure erakonna peasekretäri töö ja vastutus on ilmselt üsna võrdsed näiteks ministri omaga. Kas Anneli Ott ei karda, et Võrumaa niimoodi võõraks jääb?

„Olen suutnud oma kallist kodukohta hoida kõik need kaheksa aastat, mis ma olin riigikogu liige ja mõlema ministriameti jooksul, nii et annan endast parima. See [Võrumaa] on mulle väga kallis ja kindlasti ma oma aega niimoodi planeerin, et ka kodu oleks hoitud,” sõnas vastne peasekretär lõpetuseks.

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 14/09/2023 09:42:59

Lisa kommentaar