Foto: Urmas Paidre

Kes mööda Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed liikunud, see teab, et raske gaasijalaga juhtidest sundkorras koledaid ja kalleid fotosid tegevad kiiruskaamerad saavad pealinna poolt tulles enne Tartut otsa. Peatselt asub aga Maaritsas tööle Kagu-Eesti esimene mittemobiilne kiirusmõõtmispunkt – siin regioonis jääb see esialgu küll ainsaks omasuguseks.

See oli suvel 2008 ehk poolteist kümnendit tagasi, kui LõunaLeht esimest korda kiiruskaameratest juttu tegi. Toona oli jõustumas seadus, mis tõi Eestimaa teedele statsionaarsed kiiruskaamerad seniste „fööniga” politseinike asemele ja kõrvale, ning esimesed kaamerad pandi püsti Põhja-Eesti liiklusohtlikematele teelõikudele. Kaamera mõte on tuvastada kiiruseületaja, teha sõidukist (ja selle juhist) foto ning edastada andmed keskusele, kust saadetakse kiirustajale trahvinõue, vajadusel koos nõuet tõendava mustvalge pildikesega.

Toona maanteeameti nime kandnud asutusest kinnitati suvel 2008 LõunaLehele, et esialgu pole veel kavandatud kiiruskaamerate paigaldamist Lõuna-Eestisse. Kaamerad hakkasid tasapisi muutuma maanteedel tavapäraseks juhtide distsiplineerijaks ja 2019. aastal seadustati ka mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõtt, kuid kaguregiooni mõistes venis statsionaarsete kiiruskaamerate „esialgu” 15 aasta peale. Läinud nädalal sai see ajastu otsa, kui Võru-Tartu teel Põlva maakonnas Maaritsas asuti kiiruskaamerate kabiine paigaldama.

Transpordiameti teehoiuteenistuse lõunaosakonna juhataja Janar Taal kinnitas, et tegemist on Kagu-Eestis esimeste liikluskaameratega. Tööd alustavad need tema sõnul oktoobri lõpus, novembri alguses. Sealjuures jäävad need vähemasti esialgu ainsaiks ning pikemas plaanis isegi ajutisteks.

„Maaritsa asulas alandati piirkiirust 50 km/h, selleks et tagada piirkiirusest kinnipidamine, paigaldasimegi kiiruskaamerad. Pikemas perspektiivis on kavas Maaritsa asula liikluskeskkond ümber projekteerida ja ehitada ning siis kaamerad eemaldatakse,” selgitas Taal.

Kohalik: pärast kaamerate panekut saab isegi öösel magada
Ühes Maaritsa teeäärsetest majadest elav Helina nentis, et sealne 70 km/h kiirusepiirang on seni olnud paljude autojuhtide arvates vaid soovituslik, mitte kohustuslik. Mõõtmised olla näidanud, et mõlemas suunas sõideti keskmiselt hoopis 87 ja 85 kilomeetrit tunnis. Probleemiks on ka see, et ei vanainimesed ega lastega pered saa kihutava autovoo tõttu üle tee.

„Elame siin juba neli aastat ja vaid kaks korda on auto peatunud ohutussaare juures, et saaksime üle tee minna, aga meil oli toona kaasas ka viis last. Siis tõesti lasti üle,” rääkis Helina.

Murekoht on seegi, et kohalikud elanikud ei pääse läbi liikluse koju ega kodust välja. Enamasti läheb kodust väljudes üks pereliige tänavale liiklust jälgima ja teisele märku andma, kui liiklusvoos tekib paus. Talvel lumevallide vahel on see naise sõnul veel eriliselt õudne katsumus.

„Nüüd pärast kaamerate panekut sõidetakse palju vaiksemalt ja isegi öösiti saab magada,” rõõmustas ta.

Vestluse ajal kihutas suur maastur ajakirjanikust ja Helinast mööda selgelt kiiremini kui 50 km/h.

„No muidugi, ta on ju kaamerast juba möödas, pärast algab juba korralik kiirendamine,” tõdes kohalik selle tõiga nentimise peale.

Vaatlusest paistab kitsaskoht: Tartu poolt tulles sõidetakse kaamera ees aeglaselt lõigus, mis on iseenesest väga lai ja turvaline – kõige kitsam ja ohtlikum koht jääb juba kaamera taha ja seal võetakse tuurid kohemaid üles. Kaamerapost on justkui käskluseks kiirendamisele.

„Kui nüüd natuke norida võiks, siis kaamerad pole ikka pandud õigesse kohta, pärast kaamerat kiirendatakse kohemaid. Aga üldkokkuvõttes toob see üldist kiirust võrreldes varasemaga oluliselt allapoole,” nentis Helina. „Kaamerate panek tuli meile siiski täieliku üllatusena, me oleks rõõmsaks saanud, kui oleks kasvõi 50 km/h peale pandud, et kiirust veidikenegi alla tõmmata.”

Märgid nähtavamaks, kiirustamine ebamugavamaks
Näiteks Võru-Räpina maanteel Verioral ja Vilustes on hiljuti piirangumärke, mis hoiatavad ka ümberpõikešikaanide eest, muudetud neoontaustaga silmatorkavamaks. Kus ja milliseid sellesarnaseid töid transpordiamet veel siinkandis on viimasel ajal teinud liiklejate rahustamiseks ja piirangute esiletoomiseks? Kas on sel suvel Kagu-Eestis ehitatud ka mõni uus šikaan, kiirustõke?

Vastab Janar Taal transpordiametist:
Otseselt šikaane käesoleval aastal me Kagu-Eestis ei raja. Kanepi asulas muutsime liikluskeskkonda: rajasime sinna kolm künnist ning alandasime asula keskel ka piirkiirust, nüüd 40 km/h. Lisaks oleme ümber ehitamas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teel Raiste ristmikku. Töö valmib sügisel.

 

Autor: JANAR KOTKAS, URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 14/09/2023 09:28:13