Küsitlus

Kas sul on maksta pangalaene?

Veinipudelitest granaadini – tuleohtlikud leiud kodude korstnatest

Korstnapõleng.

Hooldamata küttekehad ja korstnad põhjustavad igal aastal sadakond tulekahju. Sageli on nende põhjuseks ka sinna sattunud või peidetud võõrkehad, millest ekstreemseim leid on olnud granaat.

Päästeameti andmetel on tänavu halvasti hooldatud või puhastamata jäetud korstna tõttu puhkenud juba mitmeid põlenguid, mille käekiri on olnud sarnane. 5. jaanuaril süttis Otepää vallas Nüpli küla elumaja korstnas tahm ja pigi, sest korsten oli viimati pühitud 2019. aastal. 8. jaanuaril läks tahm põlema Elva vallas Pastaku küla kortermaja pelletkatla korstnas. 2. veebruaril juhtus sarnane lugu Harku vallas, Tabasalu küla eramajas, kui selle omanik hakkas kaminasse tuld tegema. 15. veebruaril jäi napilt puudu, et korstna tahmapõleng oleks süütanud elumaja Põlvamaal Kanepi vallas. Enamustel juhtudel on hullemast päästnud päästeametnike kiire reageerimine. Sellistel juhtudel on päästeametnikud keelanud elanikul küttekolde kasutamise seniks, kuni korstnapühkija on selle korda teinud.

ERGO kindlustuse ja korstnapühkija Juhan Räni sõnul võivad puhastamata tahm või korstnasse jäetud võõrkehad sinna tekitada põleva laavaga võrdväärse temperatuuri ja põhjustada sadadesse tuhandetesse ulatuvaid kahjusid.

„Küttekehasse kogunenud tahm isoleerib sooja ja muudab põlemise ebaefektiivseks, mistõttu tekivad korstnasse tahm ja pigi. Põlema minnes võivad need korstna temperatuuri kergitada kuni laava kuumuseni ehk 1200 kraadini, mille tagajärjel võib korsten omakorda lõhkeda ja terve maja põlema panna,“ selgitas Räni.

Kindlustusfirma kodukindlustuse portfelli juhi Annika Mällo sõnul on suuremate põlengute puhul kahju suuruseks elamu taastamishind, mis majade puhul ulatub reeglina üle saja tuhande euro. Tahma süttimisest annab reeglina märku pigimust suits, misjärel tuleb koldest ruttu puud välja sikutada ja siibrid sulgeda. Juhtumid, kus tulekahju tekkepõhjuseks on tahma süttimine, on aga kahjuks ka kindlustuse praktikas tavapärased ja seda just olukordades, kus korstnat on regulaarselt hooldanud majaomanik ise.

On olnud ka olukordi, kus päästjad leiavad põlengu käigus korstnast erinevaid objekte ja ummistusi. Alles hiljuti oli võõrkehani pääsemiseks ja selle eemaldamiseks vaja terve kamin eemaldada.

„Õnneks ei pidanud päästjad kustutamiseks vett kasutama ja hakkama saadi pulberkustutitega, kuid sellegipoolest said maja kõik kolm korrust vingu ja tolmuga kahjustada ning suurem koristus, milleks on vajalik palgata ka sellega spetsiaalselt tegelev ettevõte, seisab alles ees,“ selgitas Mällo.

Korstnapühkija Juhan Räni sõnul ei ole inimeste fantaasial piire – oma pika staaži jooksul on Räni korstnatest leidnud nii plasttopse ja tööriistu kui ka pornoajakirju, veinipudeleid ja granaate.

„Kaminasse tohib panna vaid kuiva küttematerjali, milleks on kas puit või brikett, muude alternatiivsete küttematerjalide, mööblijääkide ja prügi koht on jäätmejaamas või prügikastis,“ rõhutas Räni.

Küttesüsteemi regulaarselt hooldamine ja tahma pühkimine on täna ka seadusega ette nähtud. „Küttekehasse kogunenud tahm isoleerib sooja ja muudab põlemise ebaefektiivseks,“ lisas Räni, kelle sõnul saab hoolduse käigus lisaks tuleohutusele suurendada ka küttekeha efektiivsust ehk lühendada kütmisele kuluvat aega. „Alles hiljuti viisin ühe maja soojamüürist välja neli ämbritäit tahma, peale mida sai soojamüür varasema nelja tunni asemel soojaks vaid poole tunniga.“

Kuigi seadus lubab ühe korteriga elamutes ise korstnat pühkida, siis kindlustus ja korstnapühkija seda ei soovita. „Inimestel puuduvad selleks reeglina vajalikud teadmised ja oskused, mistõttu ei saavutata soovitud tulemusi ja korsten võidakse lihtsalt ära lõhkuda,“ selgitas Räni. „Lisaks tekitavad inimesed ise puhastades palju segadust – eluruumidesse satub tahm, mille koristamiseks on veel omakorda spetsiaalseid vahendeid vaja.“

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 16/03/2023 09:18:35

Lisa kommentaar