Küsitlus

Kas sul on maksta pangalaene?

Meie Nursipalu: harjutusväljaku erandiga ja kiirkorras laiendamine on jäme demokraatia põhimõtete rikkumine

MTÜ Meie Nursipalu ei saa nõustuda koalitsioonikõneluste käigus rahvale edastatud tulevaste koalitsioonipartnerite plaaniga minna Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel edasi riigikaitselise erandiga ja kiirkorras, ekstra selleks seadusi muutes.

MTÜ Meie Nursipalu peab sellist asjade käiku jämedaks demokraatia põhimõtete rikkumiseks. Avalikkuse tähelepanu vajab asjaolu, et kohaliku elanikkonna põhiprobleem pole mitte kompensatsioonide suurus, nagu valitsus üritab näidata, vaid kaalul on Eesti Vabariigi põhiseadusest ja inimõiguste ülddeklaratsioonist lähtuvalt palju olulisemad küsimused. Selline harjutusväljaku laiendus on ebasobiv ja senine riigi tegutsemine läheb otsesesse vastuollu isegi 22. veebruaril riigikogus vastu võetud uuendatud Eesti julgeolekupoliitika aluste põhimõtetega.

Maarika Niidumaa MTÜst Meie Nursipalu rõhutab, et äärmuslikud meetmed ja kiirustamine pole rahuajale kohane. „Meil pole kehtestatud sõjaseisukorda. Inimesed on sellegi poolest oma kodude kaitsel, vastandudes hoopis omaenda riigile, mis soovib võtta ja maatasa teha alles 25 aastat tagasi tagastatud ning üles ehitatud kodutalud. Toimuv ei suurenda kaitsetahet ei Võrumaal ega mujal,“ nendib Niidumaa. „Me ei alahinda olukorra tõsidust, kuid me ei saa lubada, et demokraatia kaitsmise erakorralise vajadusega hakataks põhjendama ebademokraatlikke võtteid. Ootame oma riigilt, et otsustajate sõnad ja teod ning dokumendid, mis on otsuste aluseks, oleksid omavahel kooskõlas,“ kinnitab naine, kes suhtleb igapäevaselt väga paljude murelike võrokestega.

21. veebruaril toimunud riigikaitsekomisjoni avalikul istungil jäi kõlama nii poliitikute kui osalenud kodanikeühenduste seisukoht, et Nursipalu protsess tuleb sellisel kujul seisata ning küsida uuesti, kas, kuhu ning milliste põhjendustega suuremat harjutusväljakut rajada saab.

Miks on selle istungi tulemus koalitsioonikõnelustel ära unustatud?

Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ütles 21. veebruaril komisjoni avalikul istungil: „Julgeolek ei ole vaid sõjaline ja riigikaitseline julgeolek. Kui te vaatate julgeolekupoliitika aluste dokumenti, siis ka see käsitleb julgeolekut laiemalt.“

Eesti kaitsepoliitika aluseks olev viidatud avar julgeolekukäsitlus toob välja rahva õiguse ja
kohustuse kaitsta endale omaseid väärtusi ja eesmärke. Seda Võrumaa kogukonnad praegu
teevad, paludes riigil hoolikamalt kaaluda militaarobjektide rajamise vajadust kohtades, kus
loodusväärtused, muinsuskaitse all olev objekt ja väga paljude inimeste elukeskkond, sh otseselt
kellegi kodutalud, selle tõttu hävitataks. Nursipalus on toimiv ja juba kokku lepitud
maksimaalmõõtmetes harjutusväli, see olukord on aktsepteeritav. Lahendada tuleks veel vaid 10
aastat tagasi lubatud kompensatsioonide teema.

Reformierakonna (Kaja Kallas), Eesti 200 (Margus Tsahkna) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (Raimond Kaljulaid) esindajad teatasid pärast reedest koalitsioonikõneluste vooru, et kavatsevad Nursipalu harjutusväljaku kiireks laiendamiseks muuta seadust, et laiendamisega kiiresti edasi liikuda. „Otsustasime, et läheme muutma seadust, et täpsustada riigikaitselise erandi raame, et saaks kiiremini edasi minna. Meil on vaja muuta seadust, et riigikaitselist erandit sisustada nii, et seal on mõeldud ka harjutusalasid,” ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas AK uudistele 10. märtsi õhtul. Kallas rõhutas taas, et oma kodudest lahkuma sunnitud elanikud peavad saama õiglase kompensatsiooni.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on oma käesoleva aasta 29. jaanuari vastuskirjas MTÜ Meie Nursipalule öelnud, et negatiivse mõju alla jäävate isikute ringi ei ole plaanis määrata. Seega pole ette näha, et valitsus ise tõsiselt, regionaalpoliitilisi mõjusid hinnates ning õiglaselt kompensatsioonide teemat kaaluks, sest harjutusväljaku laienduse vahetusse lähedusse jäävad piirkonnad saavad olema müra taseme tõusust ja looduskeskkonna muutusest väga tugevalt häiritud, sh Lõuna-Eesti suurim linn Võru tervikuna. Küsimus ei puuduta kindlasti vaid neid talusid, kust inimesed on lahkuma sunnitud.

Plaanitava laienduse keskpunktist 15 km raadiuses elab 23 000 inimest, mis on 2/3 kogu Võrumaa elanikkonnast. Olemasoleva polügooni rajamisel 10 aastat tagasi kaitseministeeriumi poolt piirkonnale antud lubadusi pole siiani täidetud. Kavandatava polügooni laienduse alale, sh uue militaarbaasi alale Tsiatsungõlmaal, jäävad Natura2000 alad, muinsuskaitseobjektid, kogu Eesti kontekstis tähelepanuväärselt rikkad looduskooslused (Keretü ja Timmase looduskaitsealad) ning Lõuna-Eesti suured metsad (millele on hetkel võetud juba pretsedenditult palju raieteatisi), RMK raietööd on kohtu abil peatatud. Laiendatud harjutusväljaku pindala oleks kolm korda tänasest suurem – 10 000 hektarit – ehk natuke suurem kui kogu Hiiumaa.

 

 

Autor: LL, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 19/03/2023 08:59:33

Lisa kommentaar