Kõrgemäe talu üks peretütardest Kaia Hirv täidab rõõmuga iga ostja soovi. Foto: Mari-Anne Leht

Et meie kandi köökides tehakse eestimaalastele palju maitsvaid ja tervisele kasulikke sööke-jooke, selgus taas, sedakorda Eesti toidu kuu lõpupäeval Tartus Lõunakeskuses, kus ligi pooled pakkujad olid kagunurgast.

Kuigi Kõrgemäe talu Lasva vallas Võrumaal on ammu teada, on talu juustud ja sõirad turul teist aastat.

„Mul on delikatessjuustu neli suurt kera, rohkem kui 70 ligi poolekilost sõirakera, üle 10 kilo grilljuustu ja 40 pätsi sooja leiba,” loetles talu peremees laupäeva hommikul.

Kuna Lõunakeskusse sõitis mees kaubaga esimest korda, jäi ta müügiedust rääkides ettevaatlikuks. „Oleneb ostjate maitse-eelistustest,” sõnas peremees ja lisas, et kui ühes kohas ostetakse vähem, siis teises jälle enam.

Päeva lõpus lausus Kõrgemäe peremees, et grilljuust ja leib said osta, delikatessjuustu ja sõira jäi veidi järele. „Sõiradest kõige paremini läks küüslaugusõir,” märkis ta.

Maakonna teine juustutootja OÜ Juustupoisid Vastseliinast oli samuti kohal. „Võtsin üle 40 kilo juustu kaasa,” lausus Kaido Piiri. Ta lisas, et enam on köömnetega juustu, sest see maitseb lõunaeestlastele kõige rohkem.

Piiri märkis ürituse lõpus, et peamised ostjad olid perenaised. „Kaubeldakse harva ja kes seda teeb, neile olen hinda veidi alla lasknud,” märkis Piiri. Tema sõnul on harv kauplemine vahelduseks.

Kolmas tootja Võrumaalt, Jõeniidu talu peremees Kalju Mängli pakkus kitsejuustu. „Sellistel üritustel on tootjale oluline ka meeleolu,” tunnistas Mängli, kellel esimestel tundidel läks kauplemine tagasihoidlikult.

Kui palju inimesi lühikese ajal jooksul mööda jalutab, ei suuda mitte kõik kogu aeg kaupa pakkuda, mis siis, et tegu on väärt tootega.

Mängli pidas oluliseks, et üritus oli tootjatele tasuta. „Koos väljas olemine tekitas juba Uma Meki tunde,” lisas Jõeniidu peremees.

Uma Meki koordinaatori Esta Froschi sõnul olid maakonnast ülekaalus juustutootjad. „Üritusel said kohal olnud tosin kohaliku toidu valmistajat oma toodangut tutvustada, leida uusi ostjaid ja ka omavahel juttu ajada,” märkis ta.

Frosch lisas, et võrumaalased tutvustasid külalistele ühe toote mitmeid kasutusvõimalusi, pakkudes erinevatest toiduainetest pisikesi suupisted, näiteks singivõide ja rukkileiva palle hapendatud peediga.

Setumaalt, täpsemalt Meremäelt, oli moose ja leiba. Kolmest tootjast uudseimat – kitsepiimaga karamelli – pakkus Iisak Andreller Paadova talust, kus on ka kitsekari.

Põlvakad pakkusid siidrit, juustukastmeid ja muud

Varasematel suurüritustel on põlvamaalased ühtse meeskonnana väljas. Sellel üritusel see enam nii ei olnud: üks tegija ühes, teine teises reas ...

Valgjärve vallas 2011. aastast tegutseva OÜ Siidrikoja siidri- ja mahlapudelid püüdsid pilku.

Koja omanikud Tea ja Sulev Nõmmann teevad oma enam kui 7000 kandva puuga õunaaia õuntest nii mahlu, näiteks mulliga õunamahl, kui siidreid – kuiva, poolkuiva …

Valgjärve siidrite hulka kuuluvad ka pärjatud joogid. Tänavu sai siider Mimikri ülemaailmsel siidrivõistlusel Inglismaal kuldmedali. Mullune sama konkurss tõi koguni kaks medalit.

„Siider on kerge jook, sest sisaldab vähe alkoholi,” lisas peremees.

Mooste vallas tegutseva OÜ Moosivabriku esindaja Kaire Mets pakkus nii nelja sorti juustukastet kui ka nelja erinevat käsitööjäätist.

„Lemmikuteks on viigimarjadega kaste ja mesine sinepikaste, käsitööjäätistest aga leiva-rummijäätis,” sõnas Mets.

Valgamaalasi oli küll vaid kolm, kuid nad on koondunud MTÜsse Sangaste Rukkiküla, kus on üle 20 liikme, sest koos on lihtsam ja odavam kaubelda.

Kunstimäe kanepitalu ligi 10hektarilisel põllul kasvatatakse mahedalt kanepit. Talu põhitoodanguks on kanepiseemned, -õli, -jahu ja -küpsised.

„Meie kanepiküpsised, mida müün ainult laatadel ja messidel, on valge šokolaadi ja jõhvikatega ning aktiivne ostmine näitab, et inimestele need maitsevad,” ütles talu perenaine Kadri Salum-Jussila, kes valmistab neid oma retsepti järgi ligi neli aastat.

„Toidu tootjad peavad oma toodetest teadma kõike ja seda küsijatele edastama ning me peame uskuma, et meie tooted on head, mida nad ju ka on,” ütles Salum-Jussila. Temaga on sama meelt peremees Raimo Jussila.

Aastakümneid tegutsenud OÜ Sangaste Mee juht Rein Männiste märkis, et tänavune saak on küll mullusest parem, kuid ikkagi tagasihoidlik.

Põhiline osa Sangaste Mee toodangust läheb Tallinna poodidesse, veidi ka Tartusse ja Otepääle. Lõunakeskuses kahanesid meepurkide read tasapisi. „Kojumineku eel sageneb ostmine, kuna mett on raske tassida,” lausus Männiste.

Rukkiküla on n-ö piirideta ühendus, kuhu kuulub tegijaid Valgamaa teistestki omavalitsustest.

Karula Mahlade OÜ tõi Tartusse väikesest Vähero külast Karula vallast aroonia-, mustasõstra-, metsmustika- ja pohlamahla ning marjajahusid.

„Tundub, et marjajahu läheb mahladest paremini, sest seda osteti juba ürituse alguses,” märkis ettevõtte esindaja ja lisas, et marjad peale aroonia ta ostab.

Kohalik toit vajab tutvustust

Kuigi ükski küsitletud kaubapakkuja ei nurisenud, läksid mõned koju eeldatavast suurema kaubakogusega, sest oli kuu viimane päev. Ostmine on alati aktiivsem kuu alguses.

„Palga- ja pensionipäeva järel lõpevad sellised üritused väiketootjatele paremini,” sõnas Karula mahlade ja marjajahude müüja.

Kaido Piiri pidas samuti kuu alguses toimuvaid laatu ja messe tootjatele kasulikumaks.

Eesti toidu peo korraldaja, Taluturu tegevjuht Merle Vall ütles, et paraku ei saanud tänavu teist aega, sest aeg sõltub Lõunakeskuse üritustest. „Järgmise kohaliku toidu suurürituse püüame kuu alguses teha,” andis ta lootust.

Laupäevasel üritusel osales ligi poolsada tootjat Eesti kuuest lõunapoolsest maakonnast. Rohkem tootjaid oli kohal Võru-, Jõgeva- ja Põlvamaalt.

„Ürituse eesmärk oli nii kohaliku toidu propageerimine kui ka külastajatele erinevate maitsete tutvustamine,” ütles Vall. Ta lisas, et kohalikul toidul on oluline roll ka meie püsimajäämisel.

„Me ei jõua kunagi selleni, et kõik sööksid kohalikku toitu, kuid kes seda soovivad, neile tuleb teha ja pakkuda,” sõnas Taluturu tegevjuht.

Salum-Jussila sõnul ei tea paljud eestimaalased, mida kõike meil toodetakse, ning sellepärast vajab kohalik toit tutvustamist. „Eestis toodetakse kogu meile vajalik toit, mida kohalikelt tootjatelt soovi korral võime osta,” lisas ta.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 05/10/2017 09:55:58