Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

Elamuslik rattaralli: armutu konkurents, küünarnukitunne, purunenud rattad ja kaotatud kiip

Suur jooksikute jälitajate punt läheneb Palult Otepääle. Foto: Malle Elvet

Eelmise nädala kolmel viimasel päeval sai Eestis vahetult kaasa elada Euroopa profiratturite võistlemistele nii Tallinna-Tartu GP-l, Tartu GP-l kui ka osalejarohkel 31. Tartu rattarallil. 137 km Lõuna-Eesti teedel kulgenud Baltikumi suurimalt rallilt viis haaravas finišiheitluses võidu Taani Rene Joergensen.

Pühapäeva hommik tõotas sooja ja õrna tuulega ralliilma. Tund-poolteist enne starti hakkasid Aura ümbruses askeldama 137 km rallitee Tartust rataste alla võtvad rattafanaatikud. Varakult oli platsis ja kohendas oma ratast Põlvamaa spordimees Arne Tilk. „Trenniks olen sõitnud 600 kilomeetrit. Tahan läbida raja nelja tunniga,“ lootis Tilk. Ta lõpetas oma 8. Tartu rattaralli 408. kohaga (3.20.28).
Rõõmsad tered vanadele spordisemudele kostsid ralliks valmistujate hulgast. „Tere, Ants, oled jälle stardis,“ ulatasid endisele laskesuusatajale Ants Freimuthile terekäe Otepää spordiradadelt tuttavad, triatlonist Ain-Alar Juhanson ja Ene Aigro.
„Nelja tunniga tahan raja läbida,“ sõnas Juhanson. Paraku tuli triatleedil purunenud rattapedaali pärast ralli katkestada.
„Ma pole viis aastat rallil käinud. Trenniks on viis korda nädalas rattaga Otepäält Pukka tööle ja tagasi sõit. Loodan täna jõuda viie tunniga,“ ütles mitut ala harrastav spordiõpetaja Aigro. Ta ületas oma 17. rattarallil finišijoone 1521.-na (4.31.45), mis andis naiste arvestuses 76. koha.

Uudse rallitee kiire algus
Tartu rattaralli marsruut kulges tänavu varasemast erinevalt. Esmalt sõideti Elvasse, sealt Otepääle ja Ilmjärvele, Nõuni ja Kambja kaudu pedaaliti Põlva maanteele. Esimene vahefiniš oli juba 4 km järel stardist, Lõunakeskuse juures. Elva vaheajapunkti oodati esimesi 37 minutit peale starti.
Kui pressiautod paar minutit enne arvatud aega Elvasse jõudsid, olid esimesed ja suurem juhtgrupp juba oma teed läinud. Kodupubliku pilgu all nautis etapivõitu elvalane Caspar Austa. Nn allamägeralli Tartust Elvasse oli kiirelt alanud.
Pressiauto pidi tegema väleda haagi, et jõuda Otepääle enne kiireimate ralliliste kohalekihutamist. Otepää ristteede ümbrus oli päikeselisel pühapäeval publikust palistatud. Ratturid tuiskasid kummide sahinal Pühajärve suunas kulgenud tiirule.
Mõnusalt Otepää kesklinnas soojal kõnniteel jalga puhanud Maris Kiuru koos kolmese poja Marteni ja kaasa Indrekuga ootas kodulinnas ralliliste tulekut. „Elame kaasa kõigile, eelkõige oma õepojale Ivo Suurele. Tal on juba kogemus kolmelt rallilt,“ nentis sugulast ergutanud Maris Kiuru.
Jookidega ootas Otepääl oma kaasat, Haanja rattaklubi spordimeest Viljar Kannimäed Aliis Laidver. „Koos Viljariga on suures grupis sõitmas ka tema onupoeg Mihkel,“ pööras kergejõustikku rattasõidule eelistav Aliis pilgu Tehvandi poole, kust kihutas silmapiirile juhtgrupp. IT-spetsina töötav Viljar Kannimäe sõitis välja 120. koha (3.01.59), klubikaaslastest oli temast kiirem vaid Tarmo Mõttus (3.01.57). Võrumaalane Mihkel Kannimäe ületas lõpujoone Viljarist 3 sekundit hiljem.
Otepääl jälgis Ridley ratta sadulas ralli kulgu ja oma meeste sõitu Haanja klubi rattur Juho Joonas. „Mul jäi ralli ära. Trennikilomeetreid kogunes 800. Nädal tagasi Elva rallil olin kiires grupis, seal oli suur kukkumine. Murdsin rangluu,“ nentis Joonas.
Tund ja viiskümmend minutit peale starti pööras Otepäält Nõuni-Kambja suunas 25-liikmeline juhtgrupp. Kambjas oli jälitajate grupp vahet vähendanud. Ratturite tempo veenis Kambjas 112,5. kilomeetril, et võitjad suudavad raja läbida kolme tunniga.
Tartus Turu tänava sirgel finiši poole kihutajaid ergutas publik fantastilise kirglikkuse ja eufooriaga. Poodiumikohtade pärast käis rajal viimaste sentimeetriteni pinev heitlus. Kõige teravam oli lõpumeetritel jalg taanlasel Rene Joergensenil. Fotofiniši abil selgus, kumb kahest juhtkolmikus olnud eestlasest jäi teiseks.
„Mis teha, esikoht jäi seekord vaid mõne sentimeetri kaugusele. Lõpus oli raske. Kõik üritasid kogu aeg eest pääseda,“ sõnas võidumõtetega startinud Janek Tombak.
„Minagi lootsin võita, treeninud olin rohkem kui eelmisel aastal,“ tunnistas kolmandaks jäänud Oskari Kargu. 25 aastat rattaspordis olnud Kargu oli teine 20 aasta tagusel Tartu rattarallil.
Jälitajate grupi eesotsas sõitnud rattaässa Rein Taaramäe õnnetu kokkupõrge ja asfaldiga maadlemine 40 kilomeetrit enne lõppu vigastas ratast ja tal jäi poodiumikoha võitlus võitlemata.
„Tuult polnud, algul olin suures grupis tagapool. Ei pidanud maksimaalse kiirusega sõitma, vahepeal sai mõnusalt tirri lasta. Kiirema tempoga jätkasin sõitmist peale Pangodi teelt pööret. Seljavigastuse tõttu jätan selle aasta suures spordis vahele. Enne rallit olin koos perega Hispaanias laagris. Pere liikus nüüd autoga rajal mu kõrval,“ jutustas üldarvestuses tubli 32. kohaga lõpetanud võitjanaine, profirattur Grete Treier.

Maavanem kaotas Nuustakul kiibi

Sedaaegu, kui profiratturid üksteist võidušampusega piserdasid ja tosin parimat meest ning kuus kiireimat naist karikad vastu võtsid, tuli kui konveierilt väsinud-õnnelikud rallilisi küll rühmadena, paarikaupa ja ükshaaval üle lõpujoone.
„Mul oli pikk paus rallidest. Viimasel ajal olen maratone sõitnud. Otepääl on võrratud tingimused regulaarseks treeninguks,“ lausus 3.33.58-ga (493. koht) pika raja läbinud Peeter Saarep. Otepääl elektrikuna töötav Saarep oli M-60 vanuseklassi karikavõitja.
„Nautisime sõpradega koos ilusat päeva, ajasime juttu. Väga hea sõit oli,“ sõnas aastaid Sangaste valla elu juhtinud Jaan Vaher, kes läbis 74 kilomeetrit.
Riburadapidi jõudsid pärale tandemid. Ühel sõitsid David ja Kadri Bader. „Igavesti lahe sõit oli. Tänavu tahtsime vaheldust, laenutasime tandemratta. Aega trenni teha polnud, noorem laps on alles kahekuine,“ jagas oma rallielamusi kaunis looduses sõitmisest Võrumaa juurtega Kadri Bader. „Siin on ilus rada ja Eesti mõistes suured mäed. Mina tulen aga mägisest Šveitsist. Rada pole mulle raske,“ lisas inglise keeles nüüd perega Eestis elav David Bader.
Pikalt rajalt naasis vähem kui nelja tunniga ka Valga maavanem, Eesti Triatloniliidu president Margus Lepik. „Jõudsin vaid kümme minutit enne starti pärale. Rajal oli veel äpardus. Mitu kilomeetrit peale Otepääd märkasin, et kiip on kaotsi läinud. Oli väike lenksupidi kokkupõrge. Keegi oli näinud linna vahel kiipi asfaldil. Sõitsin lõpuni kiibita,“ jutustas vastupidavusalasid nautiv maavanem.
31. Tartu rattaralli tõi taas kaasa maratoniürituste rekordi. Pika raja läbis 1888 ratturit, neist sitkeid naisi 133. Lühema teekonna võttis rataste alla 2053 rallilist, kelle seas õrnema soo esindajaid 536. Lastesõitudel oli väikesi jalgrattureid 3347. Stardiprotokollides oli rattureid 22 riigist.

 

 


Kiiremad kagueestlased 137 km distantsil

Valgamaa
74. Rait Pallo 3.01.56
163. Ivo Suur 3.02.11
188. Anti Arak 3.05.03

1185. (50. naine) Egle Teder 4.05.48
1402. (63.) Reet Rannik 4.22.04
1507. (75.) Kirli Ilves 4.30.13

Võrumaa
87. Olavi Mõts 3.01.56
109. Tarmo Mõttus 3.01.57
120. Viljar Kannimäe 3.01.59

1160. (48.) Kadri Lehtme 4.04.08
1304. (56.) Maarja Tulik 4. 13.27
1565. (81.) Eike Laidver 4.40.19

Põlvamaa
90. Sten Saarnits 3.01.56
280. Toomas Treier 3.20.12
283. Sander Linnus 3.20.12

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 21/08/2012 13:21:13

Lisa kommentaar