Möödunud laupäeval Partsi külas juhtunud avarii põhjustas suure materiaalse kahju ning sulges tundideks liikluse. Foto: Riho Semm, www.fotoprint.ee

Läbi Kagu-Eesti Venemaale suurte veoautodega autosid – just Mercedeseid – vedavad veokijuhid on põhjustanud Põlvamaal viimasel ajal lausa kolm liiklusõnnetust. Üks neist sulges tundideks maantee liiklusele ning teine purustas sõiduauto ja räsis kaitsealust puud.

Akste on küla Põlvamaal Ahja vallas, mis asub rahulikus maakohas, aktiivselt Venemaa-suunaliseks transiidiks kasutatavate Tartu-Põlva ja Tartu-Räpina maantee vahel. Suurematest masinatest liiguvad seal vaid metsaveoautod.

23. augustil oli Akste küla mees Raul lapse lasteaeda sõidutanud ja vuras koos abikaasaga tagasi kodu poole. Kitsukesel teel keset küla sõitis talle vastu kümnest rohelisest Vene numbrimärgiga Mercedese veokist koosnev kolonn, mis olid ilmselt tagasiteel Venemaalt, sest ühtki sõiduautot sedakorda koormais polnud.

„Keset küla, Akste männi ehk pettäi all saime kokku. Tõmbasin küll tee äärde, aga sellest oli vähe kasu,” meenutas Raul. „Esimene masin tõmbas ülevalt portega tõsise palgi jagu oksa alla. See võimas oksaharu murdus ja maandus minu auto katusel. Sain matsu ära ja sõitsin selle peale kraavi ka, sest pärast löögi ärakäimist ma eriti ei juhtinud enam autot.”

Mees märkis, et omajagu oli tal õnne. Et vahetult enne oksatümikaga pihta saamist õnnestus tal autot veidi kõrvale tõmmata ning kahe aasta vanuse Peugeot´ esipiilar on küllalt kõrge, piirdus õnnetus tema jaoks kerge põrutuse ja ehmatusega – Rauli sõnade kohaselt „löönud adrenaliini üles”. Kõrval istunud abikaasa pääses veelgi kergemalt.

„Oleks natuke teise nurga all see oks tulnud, siis oleks kõik võinud väga halvasti lõppeda,” tõdes Raul.

Suur oks vedeles pärast õnnetust keset teed ja kümme veomasinat edasi ei pääsenud. Saabusid päästeamet, kiirabi ja politsei. Mehe sõnul polnud ta ehmatusest kuigi suhtlemisaldis ja sestap jäi tal ka teada saamata, mida venelaste veomasinatel üldse Akstesse asja oli. „Tahtsid kuhugi keevitama minna või midagi taolist,” meenus mehele ähmaselt.

Kindlustusfirma otsustas Rauli 2009. aasta Peugeot` maha kanda. Kas ja kuidas õnnestub idanaabritelt kätte saada Eesti kroonides ligi veerand miljoni suurune kahju, sai kindlustusele ilmselt parajaks proovikiviks.

Mis sai kaitsealusest 500-aastasest Akste pettäist?

„Puu seisab edasi, üks suur oks on küljest ära lihtsalt,” resümeeris akstelane.

„Need olid needsamad mersuvedajad, kellest üks siin Põlvamaal laupäevalgi avarii tegi,” märkis Raul.

Avarii sulges liikluse
Mees viitas sellele, et eelmise laupäeva õhtul hakkas Põlva-Karisilla maanteel Partsi külas 70 km/h alas teel laperdama kuut kallist Mercedest vedanud Mercedese veok. Masin paiskus külili, kolm sõiduautot lendas koormast välja, purunesid elektriliinid, kannatada said tee kõrval paikneva majapidamise aed ja puukuur. Veokit juhtinud 35-aastane mees paiskus läbi masina esiakna välja ja viidi Põlva haiglasse jälgimisele.

Juba ainuüksi masinatele tekitatud kahju on hinnatud Eesti kroonides kümnele miljonile.

Partsi lähedal elav kohalik mees ütles LõunaLehele, et õnnetus põhjustas paljudele inimestele ka märkimisväärset ajakulu. Nimelt passinud osa liiklejaid õnnetuspaigas tunde. Väidetavalt ei tegelenud ka politsei piisavalt aktiivselt inimeste ümbersuunamisega.

„Kohalikud teadsid, kuidas ümber sõita, aga teised olid jumala teadmatuses,” kirjeldas põlvamaalane. „Värska pool ei olnud ka ohu tähistust – kui mõni oleks sealt lauluga tulnud...”

Uudistaja kirjeldas, et sündmuspaigal olid hädas ka päästjad – rekka sikutamisel purunenud nii mõnigi muidu koormustele üsna vastupidav tross. Mis aga puutub juhti, siis leitud kohapeal, et rekkajuhil vedas tõsiselt, et ta enne masina külilipaiskumist esiaknast välja lendas.

„Kaks versiooni – eks vast väsimusest jäi tukkuma ja võis olla ka kiirus,” pajatas kohalik, millised õnnetuse põhjuste versioonid kohapeal levisid. Arutati ka selle üle, et suured ja rasked maasturid ei olnud koorma alumisse osasse mahtunud ja seepärast olid need paigutatud üles – see võis märkimisväärselt mõjutada veose raskuskeset ja viiagi koorma ümberpaiskumisele.

Õhtulehe andmetel oli õnnetuse põhjustanud juht vedanud autosid alles lühikest aega. Ning maastureid kandnud haagise osa olevat tegelikult mõeldud väiksema raskuse kandmiseks.

Tee oli õnnetuspaigal suletud enam kui neli tundi.

Eelmine kord oli õnnetus õnnelikum
Samal Põlva-Karisilla maanteel juhtus samuti mersusid vedanud mersuveokiga õnnetus ka 23. septembril ehk täpselt kuu aega pärast Akste juhtumit. Too rekka jõudis küll kümmekond kilomeetrit Partsist kaugemale, enne kui juht põdrale otsasõitu vältides teepeenrale pööras ja masin seejärel külili kraavi vajus.

Kuuest tuliuuest koormas olnud mersust sai kolm avarii tagajärjel vigastada. Õnnetuse tagajärgede likvideerimise keerukust näitas aga seegi, et reede õhtul kraavi põrutanud masin saadi sealt kätte alles pühapäeval.

Raskeveokid kui liiklusoht
Akste õnnetuses ei osanud veokijuht arvestada oma sõiduki gabariitidega, kahe teise õnnetuse puhul on kindlasti õhus võimalus, et rikuti liiklusnõudeid. Viitab hiljutine vastav kontrollgi sellele, et Eestis ringivuravad rekkad pole sugugi sajaprotsendiliselt ohutud.

Nimelt kontrollisid Lõuna prefektuuri ametnikud septembri lõpus Luhamaa maanteepiiripunktis 11 raskeveokit ja ühte reisibussi ning leidsid, et ainult üks masin oli täiesti korras. Viiel sõidukijuhil oli pidamata ettenähtud ööpäeva puhkeaeg, kolmel sõidukil olid sõidumeerikud plommimata, üks juht kasutas sõidumeerikuga manipuleerimiseks isegi magnetit, üks juht oli tarvitanud alkoholi, üks sõiduk ei olnud tehniliselt korras ja väiksemaid tehnilisi puudusi avastati koguni neljal sõidukil.

„Kontrolli tulemused  näitavad, et raskeveokid on tõsiseks ohuks liiklusturvalisusele meie teedel,” sõnas Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse vanemkomissar Ove Saar.

Sel esmaspäeval algas üleeuroopaline liikluspolitsei teemanädal „Veok”, mil on tähelepanu all just suuremad sõidukid.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 19/10/2011 10:59:56