Kristjan Priks laupäeval Moostes toimunud Dagö kontserdil üht oma erilistest trummidest – udu – mängimas. Foto: Mirjam Nutov

Harukordselt sihikindla ja andeka Värska kandi mehe on aastaid oma rea ajamine viinud sihile, mida ta ise julgeb nimetada üheks elu suurimaks väljakutseks – olla Eesti armastatuima ja tuntuima bändi – Dagö – trummar.

2010. aasta sügisest bändis Dagö trumme mängiv Kristjan Priks (33) peab kõige tõenäolisemaks põhjuseks, miks just temast sai Dagö trummar, seda, et tema aastatepikkune töö erinevate ja iseäralike trummidega leidis lõpuks laiemat tähelepanu. „Kõige tõenäolisemalt sain ma neile esmalt silma jääda ikka Viljandi folgil, kus ma olen mitmel aastal mänginud,” ütleb Priks.

Lokkis juuste ja kitsa näoga mehe silmis on sära ja iseäralik kindlameelsus. Ta vaatab mulle silma ja ütleb, et tegelikkuses on ta esimest korda bändis, kus ei mängita tema loodud muusikat. „Piltlikult öeldes ei olegi ma kunagi vaeva näinud selleks, et kandideerida trummari kohale mõnes ansamblis, et siis seal viimistleda igat pisiasja eesmärgiga olla taseme vääriline,” räägib Priks.

Mees tõdeb, et on alati teinud seda, mis talle meeldib. „Mis mõtet on olla Eestis või ükskõik kus mujal tavaline väga hea trummar,” viskab Priks õhku küsimuse. „Asi ei ole trummide ära mängimises – mulle tähendab trummide mängimine teatavat eneseväljendust rütmide ja kõla kaudu.” Ta tunnistab, et on alati tahtnud midagi teistsugust teha.

Priks muheleb enda ette mõnusalt ja ütleb siis, et tema otsingud on ju vilja kandnud ja pealinna bänd pani teda tähele. „Ma ei tea, kas see, et olen Dagös trummar, on ühe Eesti trummari tippsündmus, ent kahtlemata on see väga meelitav ja kõrvust tõstev väljakutse, aga kindlasti pole see minu viimane peatuspaik,” ütleb ta.

Kate`i bändi kaudu Dagösse
Priks ise usub, et tegelikkuses sai tema teekond Dagö trummariks alguse Dagö kitarristist Peeter Rebasest, kes kutsus teda mängima Katrin Mandeli (artisti nimega Kate) ansamblisse. „Kate’i plaat „Peegeldus” valmis ilma minu panuseta, kuid peale albumi väljatulemist sai minust nende trummar live-kontsertidel,“ räägib Priks.

Laupäeval Mooste folgikojas toimunud Dagö heategevuskontserdil mahapõlenud Mooste vallamaja heaks ütles Dagö solist Lauri Saatpalu, et tegelikult pole ükski nende bändi liige koosseisust lahkunud tüliga, vaid elu on neile lihtsalt toonud uue katsumuse. „Seega need uued inimesed, keda te täna koos meiega laval näete, pole eelmistest paremad, vaid nad lihtsalt on siia sattunud ja teevad oma tööd,” ütles Saatpalu kerge muigega.

Just äsja on Dagö välja andnud oma uue plaadi „Plaan Delta”, mis on senistest veelgi sügavama sisuga ja lõpuks ka instrumentaalselt täiuslikkuse poole kalduv. Priksi sõnul on enamik lugusid kirjutanud Saatpalu ise ja mõned Peeter Rebane. Seega on Priksi väitel Saatpalul ka oma ettekujutus sellest, kuidas peaks üks või teine lugu kõlama. „See, kuidas sellest kujutlusest aga lugu koos bändiga saab, seal on ikka iga mehe panust arvestatud,” selgitab Priks oma ja teiste bändiliikmete rolli.

„Muusik ei või mitte mingil juhul olla loll, küll peab ta olema väga paindlik,” tõdeb Priks. Ta lisab, et tegelikkuses tunneb ta end selle bändiga laval olles väga hästi, sest kokku on saanud väga tugevad muusikud. „Väljaspool bändi me väga palju kokku ei puutu, mis ei tähenda aga seda, et me poleks mõni õhtu kaua istunud ja rääkinud ka muudel teemadel. Ja eks meilgi ole omad tögamised ja naljad,” räägib Priks.

Vägilaste ja Zetode rajaja
Priksi teekond muusikuna sai alguse 2000. aastal, kui ta oli lõpetamas Viljandi kultuurikolledži levimuusika osakonda. Teadupärast on selleks vaja kokku panna diplomikontsert. Priks pani aga kokku ansambli, mis hiljem hakkas kandma nime Vägilased. Jah, just nimelt see Vägilased, kes on kahtlemata üks parimaid Eesti etnoansambleid. Just selle ansambli viis esimest lugu mängiti Priksi diplomikontserdil. Priks ise mängis bändis alguses trumme ja hiljem ka basskitarri.

Pärast levimuusika osakonna lõpetamist pärimusmuusika kontserdiga otsustas mees jätkata sissetallatud rada – käia vastuvoolu. Ta astus kitarriga pärimusmuusika osakonda, kusjuures enne teda ei olnud mitte keegi teine seda teinud. „Arvatavasti tänu minu taustale usaldati just mind olema see esimene,“ ütles Priks. 2006. aastal saigi temast esimene paberitega pärimusmuusika kitarrist. „Aga sellest oli mulle vähe ja nüüd ma siis õpin Viljandis magistrantuuris tamburiini,“ sõnab Priks.

Lisaks sellele on just Priks see, kes pani kokku Zetod. Eelmise nädala LõunaLeht kirjutas sellest, kuidas Zetod sai popmuusika auhindade jagamisel Kuldse Plaadi aasta bändi kategoorias. Samuti on Priks elule aidanud uue Setomaalt võrsuva bändi Trallikud ning praegu kirjutamas muusikat suvel lavastuvale Vanemuise tükile „Peko“. Ka mängib ta ansamblis Klapp.

Aja oma asja hingega!
Milline tähtsus selle kõige kõrval on Priksi jaoks sellel, et ta on nüüd Dagö trummar? Mees ise ütleb, et talle on see lihtsalt võimalus pakkuda oma kunsti veelgi suuremale auditooriumile. „Tegelikult on see väga hea väljakutse selles mõttes, et ma pole trummikomplekti kümme aastat mänginud, aga mu käed pole unustanud, kuidas seda teha,“ ütleb Priks

Aastate jooksul on Priks väljendanud end mitmesuguste löökriistade abil ja tegelikkuses ei mängi ta ka Dagös traditsioonilisel trummikomplektil. Sellest on järele jäänud vaid bass- ja soolotrumm ning taldrikud. Ülejäänuid trumme asendavad tamburiinid ja udu. „Ma otsin erinevaid kõlasid ja ehk ongi just see põhjus, miks ma seal bändis olen,“ ütleb ta.

Priks naeratab ja temas lööb välja pedagoog – on ta ju mõnda aega Värska muusikakoolis õpetajaks olnud, Viljandis on tal kaks trummiõpilast. „Ma tahaks soovitada Lõuna-Eesti noortele trummaritele, et nad otsiks oma teed ja oleks seejuures pühendunud,“ ütleb ta. „Aja oma asja hingega ja küll sind märgatakse seal, kus vaja, ja kui ei märgata, siis oled sa saanud vähemasti oma asja ajada.“

Peeter Rebane, Dagö kitarrist
Ma olen Priksiga tuttav juba varasemast ajast ning mind on päris ammu paelunud tema muusikaline lähenemine, muusikalised mõtted ja käekiri. Kristjan ei ole ainult löökpillide mängija, vaid selles mõttes natuke avarama hoiakuga muusik ja ka avarama mõtlemisega.

Tema muusikaline maitse meeldib mulle ja sellest tekkiski mõte ta kutsuda. Teised bändiliikmed võtsid ta väga hästi vastu. Kuna kogu koosseis ja ka teised bändiliikmed on uued, oli avastamisrõõm ühine. Hakkasime koos mõtlema ja tegusema. Lauri tõi bändi basskitarri mängija Henno Kelpi, kes on ka Võrumaa mees. Lauriga me üksteise otsuseid eriti kritiseerinud pole ja tegelikkuses on bänd hästi kokku sulanud.

Autor: MIRJAM NUTOV
Viimati muudetud: 31/03/2011 10:31:23