Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

Taavi Peetre surnukeha leiti pärast neljapäevaseid otsinguid

Otsingud Tamulal. Foto LL

Naljamees, kambajõmm, hea inimene – nii iseloomustavad Taavi Peetret teda tundnud inimesed. Laupäeval Tamulal kalastusretkel olnud andeka kuulitõukaja surnukeha leiti pärast neli päeva kestnud otsinguid lõpuks üles teisipäeval. Siiani jääb selgusetuks, kuidas võis Peetre paat põhja minna, pealtnägijate sõnul võeti sellega järvel ohtlikke kurve. Paadis olid ka ettenähtud päästevestid, kuid neid kalastajad ei kasutanud.

„Oli kunagi mu naaber. Mängisin ta ketastega ja kuulidega, kui väike olin, õpetas mind! Hästi tore oli, naljamees,” meenutab üks. „Ka kunagine naaber ja sõber. Väga tore ja hea inimene. Mõeldamatu lausa, et just tema. Aga ta jääb meile meelde,” ütleb teine. Nii kirjeldavad laupäeval kalastusretkel traagiliselt uppunud Taavi Peetret (27) suhtlusportaalis Orkut tema kunagised naabrid.

Pea üheksa aastat Peetrega lähedalt seotud olnud treener Ants Kiisa loetleb: „Rõõmsameelne inimene, hea kambajõmm, sõbralik tüüp, hea huumorisoonega. Mõnus mees.” Nii meenutab Peetre esimene ja pikaajalisim treener oma õpilast. „Tal oli kogu aeg naeratus näol.”

Kiisa meenutab ühte Peetrele eriti iseloomulikku seika, kui koos käidi Hispaanias laagris olles mägedes ronimas. Mehed eksisid teelt ära ning edasi minna sai vaid püstiloodis ülespoole. Kuigi Kiisa üks jalg oli vigastatud, sai mees Peetre toel teekonna lõpetatud – Taavi läks alati paarkümmend meetrit ettepoole, et uurida, kas on võimalik edasi minna, selgitas treener. „See näitab ilmekalt, et tema peale sai kindel olla,” ütles Kiisa.

Peetre oli kõva kalamees, nentis endine treener. Aasta-aastalt soetas ta üha enam kalastustehnikat ning see kirg kasvas. Kiisa sõnul oli kalastamine Peetrele hea vahend pärast hooaega või võistluse vahel lõõgastuda – eriline peopidaja Taavi polnud, pigem meeldis talle vaikselt oma mõtteid kalastades mõlgutada ja nii puhata.

Mehed on ka koos kalal käinud, näiteks Käärikul treeningulaagrite ajal. Siis sai pea iga päev õnged vette loobitud ja kala oodatud, jutustas Kiisa. „Meil olid alati õnged kaasas,” lisas ta.

Neli päeva otsingud

Peetre läks oma viimasele kalaretkele koos venna Teedu ja sõbra Ergoga laupäeval. Kella kuue paiku õhtul teatati päästjatele seltskonna mootorpaadi Progress põhja vajumisest. Mudasesse järvepõhja võttis paat kaasa ka Taavi, vend Teet pääses pealtnägijate abiga kaldale, sõber oli varem paadilt Roosisaarele lahkunud.

Taavit otsiti Tamulast neli päeva. Päästjad tegutsesid pealtnägijate juhatusel, kuid et need olid üpris segased, siis põhja vajunud paati ning kadunud Peetret pühapäeval ja esmaspäeval ei leitud. „Otsingutöödel olid abiks vabatahtlikud, kes olid õnnetust pealt näinud ja püüdsid näidata õnnetuse juhtumise täpset kohta. Kahjuks on kaldalt kaugused petlikud ja mitmed viited osutusid ekslikuks,” selgitas Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik.

Et vesi järves on peaaegu läbipaistmatu, nähtavus on vaid 30 kuni 50 sentimeetrit, siis polnud tuukritel mõtet enne järve sukelduda, kui vees midagi avastatakse. Veealuse ala sondeerimiseks kasutati Kiige sõnul lihtsat metallkonksudega paadi järel köie otsas veetavat traali, kajaloodi ning viimaks sonarit. Viimane on täiuslikum seade veelauste objektide tuvastamiseks. Lisaks prooviti paati otsida ka demineerijate metallidetektori abiga.

Alles teisipäeva pärastlõunal saatis päästjaid edu. Kõigepealt leiti 600–700 meetri kauguselt Tamula rannast põhja vajunud paat ja sealt 50 meetrit eemalt mehe surnukeha. Politsei tuvastas, et hukkunud inimene oli Peetre.

Vest oleks elu päästnud

Siiani on paljude jaoks imekspandav, kuidas Peetre paat Progress võis ikkagi Tamulal põhja minna. Kogenud Võrumaa vetelpäästja Vambola Sulg jagab seda imestust: „Kuidas paat Progress kahe mehega ümber läks, ma ei kujuta ette.”

Sule kirjelduste kohaselt on Progress viie meetri pikkune ja kahe meetri laiune, kandevõime on sel 500 kilo, mis tähendab, et seal võiks ohutult sõita viis inimest. Oma 45-aastase tööpraktika jooksul pole Sulel kunagi olnud kogemust, et mootorpaat Progress oleks põhja vajunud.

Sulg oletab, et ainus loogiline selgitus õnnetusele oleks see, et paat polnud tehniliselt korras. Varem nõuti tema sõnul ka paatide tehnilist ülevaatust, nüüd on selle tegemine iga paadiomaniku enda südametunnistuse asi.

Vetelpäästja seletas, et suure lainetusega võinuksid lahti tulla alumiiniumneedid, millega paadi põhi on kinnitatud, ja nii võiski õnnetus juhtuda. „Võib-olla oli paat sõitnud lainetusega Peipsil, võib-olla tuli vett sisse, siis võis juhtuda,” oletas mees ning jätkas pärast pausi ohates: „Aga vett nii järsku ju ka ei tule.”

Liikumas on ka veel teine teooria: paat sooritas järvel ohtlikke manöövreid ja läks külili. Pealtnägijate sõnul võtnud seltskond Tamula peal paadiga ka kurve ja võimalik, et paat vajus kurvi võtmisel külili. Võimalik on ka see, et mootor oli Progressi jaoks liiga raske ja põhjustas äkilise manöövri järel paadi ümbermineku. Ka pole välistatud, et Peetre sai paadilt löögi ja kaotas teadvuse. Pealtnägijate sõnul oli vend Peetret ka paar minutit suutnud veepinnal hoida, kuid abi ei jõudnud selle ajaga kohale.

Et mehe surnukeha leiti paadist veidi eemal, oletas aga Sulg, et Peetre ikkagi üritas kaldale ujuda. Mehele said aga takistuseks seljas olnud vees raskeks muutunud riided. „Kahju, noor mees läks ära,” ütles Sulg ohates.

Politsei on Peetre surma kvalifitseerinud õnnetusjuhtumiks ja seega ei ole selle tagamaade välja selgitamiseks plaanis ka menetlust alustada.

Paadis olnud mehed päästeveste ei kandnud. Praeguseks on päästeametile Kiige sõnul aga selgunud, et põhja vajunud paadis olid päästevestid tegelikult olemas, sest need leiti hiljem kaldale uhutuna.

Seaduse kohaselt polnud Tamulal vesti kandmine kohustuslik, see on nõutud ainult laevatatavatel siseveekogudel ja rannikumerel. Ohutuse tagamiseks on veekogule minnes aga alati kohustuslik päästevahendid kaasa võtta. „See on aluse omaniku ja sõitjate vastutus,” ütles Kiik ja rõhutas, et kui päästevesti kanda, peab see olema ka korralikult ja nõuetekohaselt kinnitatud. Muidu ei ole sellest kasu.

Päästevest oleks tõenäoliselt Peetre elu päästnud. Kiige sõnul on erinevate riikide statistikat uurides jõutud järeldusele, et enamik vees hukkunud inimesi oleks jäänud ellu, kui nad oleks kandnud päästevesti. Nii arvab ka Sulg. „Inimene oleks kindlasti pääsenud, kui päästevest oleks seljas olnud,” ütles kogenud vetelpäästja. Ühe päästevesti hind on umbes 500 krooni ja ka 112-kilosel mehel pole probleem endale sobivat leida.

 

 

Taavi Peetre säravaimad tulemused

2005. aastal alla 23-aastaste EMi hõbemedal
2005. aastal universiaadi hõbemedal
2005. aastal sise-EMil 13. koht

Parim koht EMil 14. (2010. aastal Barcelonas, 19.42)
Parim koht MMil 15. (2009. aastal Berliinis, 19.91)
Pekingi olümpiamängudel 26. koht (19.57)

Viimane aasta treenis Peetre Aleksander Tammerti käe all. „Olime alles suure tee alguses,” ütles Tammert Postimehele.

2009/2010 oli Peetre edukaim hooaeg, tänavu sündis ka mehe isiklik rekord 20.22, mis jääb Eesti rekordile napilt, 20 sentimeetriga alla. (LL)

Autor: MAARJA PAKATS
Viimati muudetud: 16/09/2010 11:44:14

Lisa kommentaar