Eesti elu keerleb juba mõnda aega lähenevate presidendivalimiste ümber. Just sellise mulje jätab südasuvine meediapilt. Kahtlemata lähevad inimestele korda järgmise presidendi isik ja talle seatud ootused, samuti valimiste kulgu saatvad karid ja parteipoliitiline tekikiskumine. Esimene katse riigipea ära valida toimub riigikogus septembri alguses. Kui parlamendi valimisvoorud peaksid nurjuma, siis kandub pinge ja põnevus edasi valimiskogusse ning varem või hiljem saab Eesti endale uue presidendi.

Elu koos oma arvukate probleemide ja muredega läheb aga edasi. Tahan peatuda kahel valukohal, mille lahendamine tooks abi ja leevendust tuhandetele inimestele ning oleks ühtlasi igati jõukohane nii riigieelarvele kui tervisekassale.

Vähiravifondi Kingitud Elu, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja teisi heategevusorganisatsioone ning nende annetajaid painab juba pikki aastaid olukord, kus annetuste eest ostetud ravimite pealt tuleb tasuda käibemaksu. Riik ei tohiks teenida tulu inimeste annetuste eest ostetud ravimite pealt. Praegu läheb kõrge protsent kogutud rahast, mille eest ostetakse kalleid ravimeid, mida tervisekassa ei hüvita, tagasi riigile. Kahtlemata on see ebaõiglane ja kahandab võimalusi aidata vähipatsiente ja harvikhaiguste käes kannatajaid.

2025. aasta detsembris esitati riigikogule rahvaalgatuse korras kollektiivne pöördumine „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele.“ Lühikese aja jooksul 2818 allkirja kogunud pöördumine tõi välja, et täna läheb igast annetatud kümnest eurost ligi üks euro käibemaksuna riigile. Kahjuks ei toonud sotsiaalkomisjonis peetud arutelu mingit lahendust. Tõdeti vaid, et pöördumine on põhjendatud.

Nii maksis vähiravifond Kingitud Elu 2024. aastal soetatud ravimitelt riigieelarvesse käibemaksu enam kui 400 000 eurot ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond enam kui 300 000 eurot.

Juba 2022. aastal tõstatas sama teema endine riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits, kes algatas koos teiste seda mõtet toetavate saadikutega eelnõu, mis läks käibemaksuseaduse muutmise teed. Paraku ei õnnestunud 27 saadiku poolt allkirjastatud eelnõu enne eelmisi parlamendivalimisi seadustada, sest sellele toetus puudus. Üheks põhjuseks oli kehtiv õigus, mis ei luba kehtestada käibemaksuerandeid, mis sõltuvad ravimi soetajast ja rahastamisallikast.

Pika kaalumise järel otsustasime koos erakonnakaaslastega mitte puutuda käibemaksuvabastusi ja -erisusi ega rikkuda rahandusministri närve. Andsin maikuus riigikogule üle ettepaneku ravimiseaduse muutmiseks, mille alusel tuleb tervisekassal hiljem hüvitada sama summa, mille eest tasuti harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate ravimite ostmisel käibemaksu. Heategevusega tegelevad MTÜd ja sihtasutused saaksid meie eelnõu kohaselt ravimi eest tasutud käibemaksu tagasi järgmisel aastal. See annaks võimaluse aidata annetuste toel soetatud ravimite abil veelgi rohkem abivajajaid. On ju täna need fondid suureks abiks nii inimestele kui tervisekassale, mis ei suuda iga elupäästvat või elu hoidvat ravimit inimestele võimaldada.

Samal päeval, kui sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu menetlusse andsin, arutas riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena vähitõrje hetkeseisu ja arenguperspektiive. Üks kõnelejatest oli Eesti Vähiliidu president Vahur Valvere, kes ei olnud selle algatuse suhtes tunnustussõnadega kitsi. „See on ülivajalik ja kindlasti suurendab meie vähihaigete süsteemravi võimalusi just uuemate ravimite puhul. Mida odavamad on ravimid, seda parem on kättesaadavus,” kinnitas ta riigikogu kõnetoolist.

See eelnõu väärib laiapõhjalist toetust. Vähk ei sõltu erakondlikust kuuluvusest ja vanusest, ta ei sõltu mitte millestki. See on väga suur ühiskondlik probleem, rääkimata tuhandeid puudutavast isiklikust traagikast. On ülioluline, et riigikogu langetaks sügisel otsused, mis muudavad vähiravi kättesaadavamaks ja võimaldavad toetada enamate inimeste ravi. Paljude jaoks on tegu elu ja surma küsimusega. Samuti annaks see annetajatele selge sõnumi, et iga annetatud euro aitab abivajajaid.

Samuti loodan, et erakondade ülene saab olema ka teise minu poolt üle antud eelnõu menetlemine. Meie ettepanek tõstaks 1. jaanuarist okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute toetuse 292 eurolt 350 euroni. Tegu on kord aastas jaanuarikuus makstava toetusega, mida riik maksab Siberisse küüditatute ja Siberis sündinute kõrval ka neile, keda saadeti sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima. Ränga elusaatusega inimesed on igati selle rahalisa ära teeninud. Eelmisel aastal maksti antud toetust 7503 inimesele. Kahjuks väheneb selle saajate hulk igal aastal.

Represseeritu toetus on püsinud muutmata kolm ja pool aastat. Järgmisel aastal oleks selle sammu mõju riigieelarvele kuni 420 000 eurot, mille leidmine ei ole kaugeltki ületamatu ülesanne. Jutt käib eelarve komakohtadest. Usutavasti mõistavad ka koalitsioonipoliitikud antud sammu vajadust ning arvestavad sellega juba eelarvestrateegia arutelul. Nimetatud seaduse eelnõu andsin sisse 14. juuni ehk leinapäeva järgsel töönädalal ja ma tõesti loodan, et mitte vaid paaril korral aastas meenutame ja räägime mälestuskivide juures nende inimeste üleelamistest, vaid näitame ka tegudes, et me neist hoolime!

Riigikogu võimuses on õudusi üle elanud ja erinevaid tervisekahjusid saanud inimesi meeles pidada ja pisut nende elukvaliteeti parandada. Samuti kergendada vähki põdevate inimeste elu.

 

Autor: HELMEN KÜTT, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, SDE
Viimati muudetud: 30/07/2026 08:22:23