Antsla baptistikoguduse maja, mis sai toetust katuseremondiks – see jäi aga tegemata. Kaader: maa-amet

Antsla baptistlik kogudus sattus väidetavalt oskamatusest toime pandud maksupettuse tagajärjel pankrotimenetlusse ja ilmselt enam jätkata ei saa. Kas kohaliku koguduse liikmetel tuleb edaspidi jumalasõna kuulamiseks ilmselt võtta ette 75-kilomeetrine sõit Setomaale, kus väikeses majakeses toimetab lähim baptistide kogukond?

Antsla evangeeliumi kristlaste ja baptistide kogudus taotles 2024. aasta septembris muinsuskaitseametilt oma hoone katuse ja vahelagede restaureerimiseks raha. 2025. aastal sai kogudus ametilt 51 900 eurot toetust. Töid pole aga teadaolevalt tänini alustatud ja nüüd tahab muinsuskaitseamet koguduselt raha tagasi saada.

Juunikuus kuulutas Tartu maakohus välja koguduse – täisnimega Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Antsla Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus MTÜ – pankroti. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimus eile. Võlanõudjate hulgas on ka muinsuskaitseamet, kes nõuab tagasi mullu välja makstud toetust.

Jama algas valest mahaarvamisest
Maksu- ja tolliamet (MTA) taotles mullu novembris Tartu halduskohtult 118 058 euro suuruse hüpoteegi seadmiseks koguduse kinnistutele, millest ühel asub koguduse hoone. MTA kahtlustas, et kogudus oli tegelenud maksupettusega ja arvanud valesti maha 143 432 eurot sisendkäibemaksu arvetelt, mille olid talle esitanud MTÜ Taaskasutus ning MTÜ Laste ja Noortetöö Ühendus.

Käibemaksukohuslane võib enda poolt makstavast käibemaksust maha arvata selle osa, mis ta on ise oste sooritades tasunud. Seda aga ainult juhul, kui ostud on seotud tema maksustatava müügiga. Nimetatud MTÜd polnud aga käibemaksukohuslased ega saanud väljastada kogudusele arveid, milles sisaldus käibemaks.

„Arvestades, et kogudus on registreeritud käibemaksukohustuslasena, ei saa juhatuse liikmetele käibemaksukohustuslasena registreerimise nõuded ja põhimõtted olla tundmatud,“ seisis halduskohtu määruses. „Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et kogudus on toime pannud maksupettuse.“

Hüpoteegi seadmine oli vajalik, sest kogudusel pole muud vara ega raha. Pealegi tunnistas koguduse juhatuse liige MTA-le mullu septembris, et deklaratsioonides on esitatud valeandmeid, vahendas Õhtuleht.

Antsla kogudust juhtis mitmeid aastaid nüüdseks taandunud Peeter Lemats. Ta ütles käesoleva aasta alguses Eesti Ekspressile, et maksuvõlg on tekkinud tema kui juhatuse esimehe oskamatusest. „Me ei ole tõesti teinud seda pahatahtlikkusest. Kahetsen, et me ei otsinud kogudusena nõustamist, kuidas rahaliste kohustustega seotud olukordi korrektselt käsitleda.“

Kogudus parandas küll mullu sügisel käibedeklaratsiooni ja maksukohustus kasvas 34 099 euro võrra, aga MTA hinnangul oli kogudusel veel maksekohustust umbes 109 333 eurot.

Tartu halduskohus nõustus maksupettuse kahtlusega ja taotlusega seada koguduse kinnistutele hüpoteek. Praeguseks on koguduse võlg MTA ees kasvanud 188 260 euroni, millele on lisandunud hulk muid nõudeid. Summa on suur: näiteks tunamullu oli koguduse aastasissetulek 290 000 eurot.

„Võlgnik esitas kohtule 15.04.2026 pankrotiavalduse, mille kohaselt on ühingul täitmata kohustusi 459 540 euro ulatuses, varade väärtus on arvestuslikult 126 000 eurot, kuid tegelik varade väärtus on väiksem,” märgiti hiljutises pankrotiotsuses.

Kohtuotsuses on välja toodud, et kogudusele kuulub kaks vastastikust kinnistut Antslas Jaani tänaval (neist üks jumalakoda), lisaks kaks Vana-Antslas – tühi ühiselamu ja teise ringi kauplusena kasutatav tõllakuur.

Mis saab koguduse liikmetest?
Eesti EKB Koguduste Liidu peasekretär Sven-Joonatan Siibak ütles LõunaLehele, et Antsla kogudusel on ligikaudu sada liiget ja liidul on eesmärk toetada Antsla koguduse liikmeid ja aidata tagada, et vaimulik töö Antslas saaks jätkuda.

„Antsla kogudus on teinud ka väga suurepärast noorsootööd piirkonnas – ehk et koguduse roll ei ole olnud ainult oma koguduse liikmete vaimulik teenimine, vaid ka kohaliku kogukonna laiem teenimine. Oleme otsimas lahendusi, kuidas seda tööd Antslas jätkata,” sõnas Siibak.

Antsla koguduse liikmeid teenib tema sõnul hetkel lähedal asuva Selise baptistikoguduse pastor. Koguduste liidu peasekretär nentis, et pankrotimenetluse järel ilmselt Antsla kogudus jätkata ei saa.

„Ühe lahendusvariandina näeme võimalust soovitada Antsla koguduse liikmetel liituda Selise kogudusega,” rääkis peasekretär. „Aga kogudus peab siin ise tegema selle otsuse. Näeme, et igal juhul koguduse sisuline tegevus võiks Antslas jätkuda. Ka pankrotihalduse määruses on sees, et tuleks võimaldada teenistuste jätkumist. Omalt poolt tahame liiduna igal juhul toetada kogudust, et jumalateenistused saaksid jätkuda ja koguduseliikmed hoitud ning vaimulikult teenitud.”

Selise baptistikoguduse palvela asub Setomaa vallas samanimelises külakeses Põlva-Värska maantee ääres. Kaardi järgi tuleb Antslast sinna sõites vastavalt valitud marsruudile läbida 74−80 kilomeetrit. Pildi järgi 32-kohalisse palvesaali kõik Antsla piirkonna baptistid kindlasti ei mahu.

„Täpsustan, et Selise kogudusega liitumine on pigem seotud mõttega, et koguduseliikmed ei jääks ilma kogudusliku kuuluvuseta, eesmärk on siiski jätkata Antslas koguduse jumalateenistuste pidamist ja muud vaimulikku tegevust. Meie liidus on kogudustel ikka olnud tööpunkte, kus teenistusi või muud koguduslikku tegevust läbi viiakse. Ideeliselt võiks Antsla koguduslik töö olla näiteks Selise või mõne muu suurema ja hästi toimiva koguduse tööpunktiks,” selgitas peasekretär.

„Tunneme kaasa nii Antsla kogudusele kui ka endisele pastorile tekkinud olukorra pärast. Oleme Antsla kogudust ja endist pastorit hr Peeter Lematsit selles olukorras toetanud nõuga ja oskusteabega, et aidata leida olukorrale lahendus. Peame oluliseks ka hingehoidu nii Peeter Lematsi, tema pere kui koguduseliikmete jaoks,” ütles Sven-Joonatan Siibak lõpetuseks.

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 16/07/2026 08:20:25