Võru vallavolikogu liige Tiiu Ritari oli üks neist kodanikest, kes märkas ja avalikustas põllumajandusministeeriumi aiamaid puudutava regulatsiooni – millest võis välja lugeda, et kõik poolehektarilisel maalapil kartulit-peeti kasvatavad kodanikud peavad end ametlikult üles andma ning pisteliste kontrollvisiitidega arvestama. Ministeeriumi parimal juhul vaid ebaõnnestunud sõnastusega info päädis avalikkuse pahameeletormi ja ametnike endi korduva infoga: rahu, ainult rahu, meil läks lihtsalt natuke vussi.

„Ma tõesti ei usu oma silmi – sovjetiajal lubati Võrumaa sovhoositöölisel harida kuni 0,6 hektarit maad ja pidada kodust abimajapidamist. Ma ei tea, kas kõikjal Eestis oli see nii, aga meie kandis oli. Öeldi: 60 sajandikku. Nüüd me oleme printsiibi pooles oma vabas Eesti riigis jõudnud niikaugele, et alates 1. juulist tohib maainimene harida 0,5 ha. Mis on kümme sajandikku vähem kui sovjetiajal,” avalikustas hiljuti Võru vallavolikogu liige ja aktivist Tiiu Ritari. „Maainimene, kes harib 0,6 ha põldu, liigitub suurtootjaks, kes peab oma tegevusest teavitama põllumajandus- ja toiduametit (PTA) ning kuulub edaspidi regulaarse ja riskipõhise järelevalve alla. Mis iganes see riskipõhine järelevalve on. Sellel 0,5 ha võib ta pidada ka kuni 100 ruutmeetri suurust katmikala.”

Ritari oli üks esimesi vastava regulatsiooni kehtimahakkamise märkajaid ja avalikustajaid. Tema muretses eeskätt suuremate leibkondade tuleviku pärast.

„Ma lihtsalt küsin, aga mis siis, kui on tegemist suurperega? Ema-isa, vanavanemad, kümme last? Või viis last? 0,5 hektariga ei elata see pere ennast kartuli ja köögiviljadega ära. Eriti kui tahetakse ka pool hektarit vilja enda tarbeks ise kasvatada, et oleks kanadele omast võtta, näiteks?
Et iseenda tarbeks kasvatajad võivad kvalifitseeruda suurtootjateks?” küsis ta.

Ritari viitas, et võidupüha eelõhtul üllitas regionaal-ja põllumajandusministeerium vastava pressiteate (mida äsja enam ministeeriumi kodulehelt leida ei õnnestunud – toim) pealkirjaga „Aedviljade väikese koguse selgem määratlus tugevdab toiduohutust”. Sellest omajagu ebaselgelt sõnastatud teatest võis välja lugeda, et kõik poolest hektarist suurema aedviljapõllu pidajad, enam kui sajaruutmeetrise kasvuhoone omanikud peavad endast PTA-le teada andma ja alluvad edaspidi järelevalvele. Teates öeldi muuhulgas: „Väiketootjatele säilib ka edaspidi paindlikkus hügieeninõuete täitmisel ja neil puudub teavitamiskohustus” ja et „Teavitamine on tasuta ühekordne toiming ning sellega ei kaasne tootjale järelevalvetasu”.

„Oot, et siis üles saan ennast anda tasuta. Kuid järelevalve eest peab edaspidi maksma hakkama?” küsis võrumaalane.

„Ausalt, ma ei tea, mida minu Vabadussõjas Narva alt Pihkvani võidelnud vanaisa ja need kadunud meiekandimehed teeksid, kui nad teaksid, kuhumaale me nüüd jõudnud oleme? See ei ole lihtsalt mingi nõme määrus, see on eestluse alustalade saagimine,” põrutas Tiiu Ritari oma sotsiaalmeediapostituses lõpetuseks.

Ametnikud asusid ärritunud rahvast rahustama
Tiiu Ritari, poliitikud Peeter Ernits ja Anneli Ott ning mitmed teised tõstsid nädala alguses vastava määruse teema üles ja pahameeletormi alla sattunud ametkonnad pidid asuma kibekiiresti selgitustööd tegema.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium teatas teisipäeva lõuna paiku avalikkusele, et regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras otsustas algatada määruse muutmise, millega vaadatakse uuesti läbi mitteloomsete esmatoodete väikese koguse piirid ning nende rakendamise kord.

Ministeerium märkis, et kehtiva lahenduse järgi loetakse mitteloomsete esmatoodete väikeseks koguseks põllumajanduskultuuride saak, mis saadakse kuni 0,5 hektari suuruselt avamaa kasvupinnalt, sealhulgas kuni 0,01 hektari ehk 100 ruutmeetri suuruselt katmikalalt. Idandatud seemnete, idandite, võrsete ja kultuurseente puhul on piir kuni 3000 kilogrammi aastas. Piiri ületav tootja peab esitama PTA-le majandustegevusteate ning kuulub riskipõhise järelevalve alla.

Ministeerium rõhutas, et oma tarbeks kasvatamist kord ei puuduta ning registreerimisküsimus tekib müügiks või tarnimiseks kasvatamisel.

Minister otsustas, et senine lahendus tuleb ümber hinnata neljast aspektist: õiguslik alus, valitud piirmäärade põhjendus, mõju väiketootjatele ning riigi olemasolevate andmete kasutamine. Muuhulgas ei kirjuta Euroopa liidu õigus Eestile ette, et avamaa piir peab olema 0,5 hektarit või katmikala piir 100 ruutmeetrit. Need piirmäärad on Eesti riigisisene valik. Seetõttu tuleb Terrase teatel nende sobivust hinnata Eesti tootmisstruktuuri, toiduohutuse riski ja halduskoormuse alusel.

Minister andis kantslerile ülesande esitada ülevaade määruse ettevalmistamise kohta. Ülevaates tuleb selgitada, milliste andmete põhjal valiti 0,5 hektari, 100 ruutmeetri ja 3000 kilogrammi piir, milliseid alternatiive kaaluti, kuidas hinnati mõju väiketootjatele, milliseid tootjaorganisatsioone kaasati ning miks ei valitud esmaseks lahenduseks PRIA ja PTA andmete ristkasutust.

„Põllumajandus- ja toiduamet peab koostama rakendusjuhise, mis eristab oma tarbeks kasvatamise, väikeses koguses otsetarne, teavitamiskohustusega tootmise ning tegevusloakohustusega tegevuse. Juhis peab andma tootjale üheselt arusaadava vastuse, kas tema tegevus vajab teavitust, tegevusluba või ei vaja kumbagi,” teatas ministeerium. „Kuni määruse muudatus ja rakendusjuhis on ette valmistatud, suunatakse PTA tegevus tootjate nõustamisele ja selgitamisele. Tootjat ei tohi asetada olukorda, kus ta peab täitma uut kohustust ilma selge arusaamata, millist infot riik vajab, mis õiguslikul alusel seda küsitakse ja kuidas see seostub juba olemasolevate registriandmetega.”

PTA reageeris mõni tund hiljem teatega, et uue määruse tõttu väikeaiapidajaid kontrollima ei hakata.

„Põllumajandus- ja toiduamet kinnitab, et uue määruse valguses ei hakka amet väikeaiapidajate peenraid mõõtma ega neid kontrollima. Seniks, kuni määrus ministeeriumis ümber vaadatakse, PTA täiendavaid kontrolle ei plaani.

PTA toiduohutuse valdkonna juht Triinu Allika rõhutas, et majandustegevusteate esitamine ei too automaatselt kaasa järelevalvet ega kontrolli.

„Me ei hakka väikeaiapidajate peenraid kontrollima. Majandustegevusteate eesmärk pole algatada kontrolle, vaid tagada ülevaade nendest tootjatest, kelle tegevusele nõuded kohalduvad. Oma järelevalvet kavandame jätkuvalt riskipõhiselt ning suuname ressursid eelkõige sinna, kus mõju toiduohutusele võib olla suurem,“ ütles Allika.

Allika kinnitas veel, et oma tarbeks suurel kasvualal aiasaaduste kasvatamine ei tähenda automaatselt seda, et tuleb ametit teavitada. „Oma tarbeks võib jätkuvalt mistahes suurusega lapil aiasaadusi kasvatada. Samuti võib neid samu saadusi julgelt pakkuda naabritele või tuttavatele või siis ka mõned korrad neid müüa. Oluline on siinkohal see, et kui tegevus on pidev, siis tuleb ametit teavitada,” selgitas Allika.

Kelle halb töö?
Lühidalt: Võrumaa suurpere võib oma tarbeks kartuleid kasvatada kasvõi hektaril ning ülejäänud saagi ka rahumeeli naabrile maha müüa – nad ei pea end põllumajandustootjana üles andma ega kontrolle ootama. Millises mahus juurikakasvatajaid ülesandmise ja järelevalvele allumise kohustus ootama hakkab, selgub peale vastava määruse remonti.

Tekkinud segaduses vaadatakse ühelt poolt süüdistavalt PTA poole, kelle vastav teade piisavalt selgitusi ei jaganud. Nii mõnedki – sealhulgas peaminister Kristen Michal (RE) – viitasid, et jaburdus pärineb ajast, mil põllumajandusminister oli Piret Hartman (SDE). Michal avaldaski, et Hartmani ajal tehtud määrus tuleb nüüd Henrik Terrasel (E200) korda teha.

Piret Hartman oli nädala algul erakonnakaaslase Anti Allase juures Võrumaal heinateol ning reageeris süüdistusetele teisipäeva õhtul pahase postitusega, kus väitis, et vastava määruse ümber on keskerakondlased (ta viitas eeskätt võrukesele Anneli Otile) üles ehitanud „järjekordse valeliku hirmukampaania”.

„Avalikkusele on jäetud mulje, nagu hakkaks riik nüüd koduaedades mõõdulindiga käima ning kõik suurema peenramaa või kasvuhoonega inimesed satuksid ametnike huviorbiiti. See lihtsalt ei vasta tõele,” teatas hartman. „Kõnealuse määruse mõte on hoopis teine. Selle eesmärk on määratleda, kes on väikeses mahus turustav tootja ning tagada, et väiketootjatele ei kehtiks samad nõuded, mis suurtele tootmisettevõtetele. Samal ajal tuleb tagada, et inimeste toidulauale jõudev toit oleks ohutu. See ei ole Eesti eripära, vaid tuleneb Euroopa liidu toiduohutuse raamistikust.”

Endine minister rõhutas järgnevaid fakte: 1. Määrus ei puuduta inimesi, kes kasvatavad köögivilju enda või oma pere tarbeks (ja seda ükskõik kui suures mahus). Jutt käib ettevõtjatest, kes toodangut turustavad; 2. Ettevõtjatele, kes ületavad väiketootja piirmäärad, ei lisandu keeruline loamenetlus. Sisuliselt lisandub kohustus oma tegevusest üks kord PTA-d teavitada. See teavitus on tasuta; 3. Piirmäärasid ei võetud õhust. Need töötati välja koostöös valdkonna partneritega ning teiste Euroopa riikide praktika põhjal.

„Eesti inimesed väärivad ausat arutelu. Kui ministeeriumi kommunikatsioon oli ebaõnnestunud, tuleb seda tunnistada. Kui määruses on kohti, mida saab paremaks teha, tuleb neid parandada. Aga faktide asemel hirmu levitamine ei ole vastutustundlik poliitika,” teatas Piret Hartman.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 06/07/2026 13:39:00