Oskusliku ajakirjandusliku provotseerimise poolest tuntud ERRi ajakirjanik Mirko Ojakivi (pärit muide Valgast) intervjueeris äsja Vikerraadios Põlvasse seiklushotelli rajavat Kaidi Ruusaleppa. Refereerime lühidalt LõunaLehe toimetuseski arutelu ning mõõdukat tögamist (ka meil on inimesi nii Võru kui Põlva taustaga) loonud intervjuu neid osi, kus teemaks igivana enamasti sõbralik vastasseis kahe maakonnakeskuse vahel.

Ojakivi tõi välja, et regionaalpoliitiliselt on Kagu-Eesti tulevik prognooside kohaselt isegi nukram kui Ida-Virumaa oma, ent samas on inimesi, kes siinsesse kanti usuvad. Alustuseks palus ta intervjueeritaval öelda, kas Põlva on parem kui Võru.

„Loomulikult! Ma olen ju Põlvast pärit, muidugi on Põlva parem kui Võru,” vastas Ruusalepp.

Intervjueerija leidis, et Võru inimesed võivad olla segaduses, kuuldes uudist, et keegi investeerib 25 miljonit eurot ja ehitab hotelli Põlvasse, mitte Võrru. „Miks see nii on, et Võru inimeste jaoks pole Põlva endiselt linn?” küsis ta.

„Ma ei oska öelda, sest ma pole võrukas, vaid põlvakas. Konkureerimine ei käi ainult väikelinnade vahel. Paar nädalavahetust tagasi olin Riias EBRD (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga) aastakonverentsil, kus Eesti, Läti ja Leedu olid laval, meie esindasime Ericsson Eesti juhiga Eestit.

Rääkisime samamoodi teemal, kas Balti riigid on omavahel pigem sõbrad või konkurendid. Eestlased tõid loomulikult konkureerimise teema üles, et me oleme kõige väiksemad ja väiksematele meeldib ikka suurematega konkureerida. Nii ka põlvakad ja võrukad ja Tartu omad – meil käib omavahel heas mõttes konkureerimine,” vastas Kaidi Ruusalepp. Ta lisas, et eluterve konkurents olgu kasvõi väikelinnade vahel viib „mõnusasti edasi”.

„Võib-olla te oskate seletada, mis lood Põlva ja Võru vahel on – selline sõbralik nöök –, aga saan aru, et Põlva-Võru suhted on nagu Eesti-Läti suhted, siis tegelikult on laiem kontekst avatud – ehk ei midagi paha, pigem sõbralik nöök,” uuris Ojakivi.

„Jaa, loomulikult sõbralik nöök! On näha, kuidas tööjõud kahe linna vahel liigub ja kuidas regiooni koos panustatakse, et kogu Kagu-Eesti saab panna ühe mütsi alla. Põlva ja Võru, ka Valga ühel hetkel, et nad pingutaksid koos oma regiooni arengu nimel,” kinnitas Ruusalepp.

Küsimuse peale, kas talle meeldib siis Võru ka, vastas intervjueeritav, et muidugi meeldib – nagu ka Värska, Räpina ja Valga.

„Põlva ja üldse kogu Kagu-Eesti lugu on olnud huvitav. Kui me läheme sadu või isegi tuhatkond aastat tagasi ja vaatame geograafiat ning Peipsi järve sinna juurde, siis suur liikumine, kaubateede, inimeste, rahvaste ja viikingite liikumine itta, allapoole lõunasse, on kõik käinud Kagu-Eesti kaudu.

Kagu-Eesti oma looduse ja kiirevooluliste jõgedega on mänginud kaubateedes ja piirkonna arengus tugevat rolli. See, kas piirkonda veab parasjagu Põlva, Võru, Valga või Tartu, ei mängi suures ajaloolises plaanis mingit rolli. Kagu-Eesti on olnud koht, kus suured jõud on kas seisma jäänud või on sealtkaudu toimunud läbi sajandite liikumine,” ütles intervjueeritav muuhulgas.

Põlvasse rajatava hotelli kohta ütles ta veel, et teed viivad sealt Võrru ja Haanjasse ning hotell üksi inimesi meelitama ei hakka – kuid hotell kui keskus toob inimesed Kagu-Eestisse.

Täispikka väga põhjalikku intervjuud saab lugeda ja kuulata ERRi portaalis.

 

Autor: LL/ERR
Viimati muudetud: 02/07/2026 08:44:26