Prokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles esitas kuuele inimesele süüdistuse seoses tänavu aprillis Valgas 37-aastase mehe peksmise ja mõrvaga.

Prokuratuur süüdistab 43-aastast Kaie Kruusamägi mõrvale kihutamises ja kaasaaitamises ning kehalisele väärkohtlemisele kihutamises, 19-aastast Kermo Rajametsa mõrvas ja kehalises väärkohtlemises, 15-aastast noormeest mõrvas ja röövimises, 18-aastast noormeest (teo ajal alaealist) mõrvas, 19-aastast Kevin Kruusamägi kehalises väärkohtlemises. 24-aastast Carlos Pikka ja kõiki teisi süüdistatakse ka raske tervisekahjustuse tekitamises.

Süüdistuse järgi kihutas Kaie Kruusamägi 2026. aasta kevadel korduvalt 15-19-aastaseid noorukeid, kes püüdsid talle meele järgi olla, kannatanut füüsiliselt väärkohtlema. Esimest korda ründasid 2026. aasta märtsis kannatanut Kermo Rajamets ja Kevin Kruusamägi, kellele esitati selle tõttu süüdistus kehalises väärkohtlemises.

3. aprilli õhtul kutsus Kaie Kruusamägi kannatanu endaga kohtuma ning ühiselt veedeti aega ja tarvitati alkoholi seltskonnas, kus olid ka süüdistatavad noormehed. Süüdistuse järgi kihutas Kaie Kruusamägi viit noorukit kannatanut peksma ja tema peksmises osalesid aktiivselt Kermo Rajamets, 15-aastane noormees, 18-aastane noormees, Kaie Kruusamägi ning väiksemal määral Kevin Kruusamägi ja Carlos Pikk. Süüdistuse kohaselt jäeti abitus seisundis kannatanu pärast peksmist murule lebama ning süüdistatavad läksid Kaie Kruusamägi elukohta alkoholi tarbima.

Süüdistus kirjeldab, et samal ööl pärast korteris alkoholi tarvitamist läksid Kermo Rajamets, 18-aastane noormees ja 15-aastane noormees abitult lebanud kannatanu juurde tagasi. Seejärel pussitas Kermo Rajamets kannatanut mitukümmend korda, misjärel lohistasid kolm süüdistatavat ta Pedeli paisjärve sillale ning viskasid kannatanu vette.

Vanemprokurör Ingmar Laasi sõnul esitas prokuratuur süüdistuse mõrvas, sest kogutud tõendite põhjal on ilmne, et tapmine oli julm ja kannatanut piinav. Kaie Kruusamägil on süüdistuses kandev roll, sest süüdistuse versiooni järgi kannatanut peksti ja hiljem tapeti just tema kihutamise ja kaasaaitamise tõttu.

Prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse, et kohus saaks anda hinnangu nii süüdistatavate süüle kui ka otsustada süüdimõistmise korral karistuse. Kannatanu esindaja esitas süüdistatavate suhtes tsiviilhagi, mis lahendatakse samas kohtumenetluses.

„Muidugi riivavad niivõrd rasked kuriteod inimeste turvatunnet - hirm, küsimused ja spekulatsioonid on paratamatud. Sellised teod mõjutavad kogu kogukonda ning nende põhjalik ja kiire lahendamine on õiguskaitseasutuste jaoks prioriteet. Paraku näeme üha enam, et raske vägivallaga kaasneb ka selle filmimine, mis võimendab teo jõhkrust ja tagajärgi. On oluline, et selliseid videosid ei avaldataks ega levitataks," ütles Laas.

Kagu jaoskonna juhi Tamar Tamme sõnul on politsei koostöös prokuratuuriga pingutanud, et selgitada välja mehe tapmisega lõppenud sündmuste ahel ning teha kindlaks, kes olid tema tapmisega seotud ja missugune oli süüdistatavate roll. „Valgas toime pandud jõhker kuritegu näitab kuivõrd traagiline võib olla tagajärg olukorras, kus täiskasvanu suunab noori halvale teele ja õhutab neid vägivallakuritegusid toime panema. Täiskasvanu peaks olema noortele enda käitumisega eeskujuks ja neid toetama, mitte see, kes konflikti teadlikult eskaleerib,“ rääkis Tamm.

Mõrva eest süüditunnistamisel võib kohus seaduse järgi karistada kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Alaealise toimepanija korral on seaduse järgi maksimaalne karistus kümme aastat vangistust.

Kohtueelse menetluse viis läbi Lõuna prefektuur, menetlust juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 03/06/2026 09:41:34