Foto on illustreeriv. AI

Läinud nädalal läks kulutulena üleriigilisse meediasse aktiivse Võrumaa kodaniku avalikustatud lugu sellest, kuidas seitsmeliikmeline poistejõuk peksis Vastseliina gümnaasiumis kuuenda klassi õpilase vahetunni ajal nii rusikate kui kaigastega läbi. Tervet Maarjamaad vapustanud sündmuse järel tuleb küsida: mida on sellest räigest koolivägivalla loost õpitud ja mis saab edasi?

„Võrumaal peksti kuuenda klassi poiss koolis vahetunni ajal kaigastega läbi,” võttis oma jutu läinud kesknädalal kokku võrumaalane Tiiu Ritari.

Vägivallajuhtum toimus Ritari sõnul 14. mail Vastseliina gümnaasiumis söögivahetunni ajal. Vibalik prillidega poiss läks pärast sööki madalseiklusparki. Ühtki õpetajat väljas ei olnud. Korraga lähenes noormehele kuus-seitse teist poissi, tema oma klassist, paralleelklassist ja ka seitsmendast.

„Üks suurem poiss lükkas pikali ja hakati andma – kes rusikatega, kes jalgadega, kes kaigastega. Puude all oli kaikaid, kaikad võeti ka kasutusse,” vahendas Ritari läbipekstud poisi ema Pille kirjeldust.

Konflikt oli alguse saanud juba päev varem. Kakluse järel näinud ohvrit sotsiaalpedagoog, kes viis lapse kooliõe juurde. Pärast kooliõe juures käimist läks poiss jalgsi koju, väidetavalt koolist juhtunu kohta esialgu infot ei antud.

„Laps jõudis koju, mingi aja pärast hakkas nutma ja rääkis emale, mis juhtus. Ema helistas klassijuhatajale, ütles, et lapsel muhk peas ja peksti kaigastega, küsis, mis juhtus. Klassijuhataja ei teadnud. Siis läks veel aega ja helistas tagasi sotsiaalpedagoog, kes rääkis emale, mis tegelikult juhtus,” kirjeldas juhtumi avalikustaja.

Reedel käis ema lapsega perearstil, perearst saatis pea uurimiseks röntgenisse. Esmaspäeval käisid ema ja poeg röntgenis ja politseis avaldust kirjutamas, teisipäeval oli poiss koolis. Kolmapäeval laps kooli ei läinud, iiveldas ja oli paha olla. Käidi EMOs. Lisaks muhule ei saanud laps kauem istuda kui 10−15 minutit, sest alaselg ja parem jalg hakkasid valutama. EMOst soovitati poisil nädala lõpuni koolist koju kosuma jääda.

„Saadad lapse hommikul hirmuga kooli – et kas saad lapse õhtul elusalt ja tervena tagasi,” vahendas Ritari poisi ema sõnu.

Väidetavalt oli peksmise põhjuseks see, et peksjad ja kiusajad on „parematest peredest” ehk jõukamal elujärjel, ohver aga kehvemast: nelja lapsega peres käib ainult isa tööl ning ema on kodune.

„Kuidas me oleme iseseisva Eesti riigi ajal sinnamaale jõudnud, et lapsi pekstakse koolis kaigastega?” küsis Tiiu Ritari. „Aga kui sotsiaalpedagoog oleks tulnud viis minutit hiljem – kas siis oleks olnud kooliõuel surnuks pekstud laps?”

„Politseid on teavitatud ning hetkel toimub asjaolude väljaselgitamine. Valla lastekaitse ja kooli psühholoog teevad koostööd edasiste sammude osas. Sellised juhtumid ei ole aktsepteeritavad ning neile tuleb tõsiselt reageerida,” teatas Ritari postituse kommentaariumis Võru vald.

Vastseliina gümnaasium reageeris avaliku teatega neljapäeval.

„Lugupeetud kogukond. Seoses sotsiaalmeedias leviva infoga anname teada, et Vastseliina gümnaasiumis leidis aset kahetsusväärne konflikt õpilaste vahel. Kool reageeris koheselt – kõikide asjaosalistega vesteldi ning teavitati lapsevanemaid. Kuna juhtumiga tegeleb politsei, ei jaga kool kommentaare. Palume hoiduda spekulatsioonidest ja lugupidamatust arutelust sotsiaalmeedias, et kaitsta kõigi osapoolte heaolu ja privaatsust. Kool on rakendanud täiendavaid turvameetmeid ning teeb koostööd kõikide osapooltega, et tagada õpilaste turvaline õpikeskkond,” teatas gümnaasiumi direktor Kristi Pettai.

Ritari leidis seepeale, et kool on asunud poisi peksmist pisendama.

„Poissi peksti nii, et ta ei jaksanud ja ei saanud ise maast üles tõusta, kui peksjad pärast tunnikella helisemist peksmise lõpetasid ja nagu õiged mehed koolimajja läksid. Läbipekstu aitas üles üks tema oma klassi poiss, kes peksmist eemalt nägi, kuid selles ei osalenud. Nad läksid koos koolimajja ja klassivend käskis tal kooliõe juurde minna,” kommenteeris ta.

Ritari täpsustas samas, et tegelikult ei olnud kooli sotsiaalpedagoog juhtunut näinud ega last kooliõe juurde saatnud, nagu ta esmalt arusaadu põhjal teatas.

Koos poisi ja tema emaga Tartu EMOs uuringutel käinud Ritari kirjeldas, et poisil pea valutab peksmisest saadik, iiveldas, muhk on endiselt peas, istuda pikemalt ei saa, jalad valutavad, alaselg valutab ja käia eriti ei saa. Uuringutel selgus, et ükski luu katki pole, küll aga on ta saanud tugevasti põrutada.

„Poiss sel aastal rohkem kooli ei saa – lugeda ei tohi, silmi ei tohi pingutada. Ekraani ei tohi kasutada. Sundasendit ei tohi olla, raskusi tõsta ei tohi,” kirjeldas peretuttav tagajärgi.

Poisi ema Pille kirjeldas TV3-le, et lapsel on koljutrauma, suur muhk peas ja raske trauma alaseljas, valu kiirgab jalga.

Politsei algatas kriminaalmenetluse
LõunaLeht küsis esmalt politseist, milline on uurimise hetkeseis, mida arutati läinudreedesel kohtumisel politsei ja Võru vallavalitsuse vahel ning milliseid samme peaksid selle vägivallaloo järel astuma kool, vald ja politsei ise? Ja veel: kas või kuidas peksjad oma teo eest vastutama peavad?

Kagu jaoskonna piirkonnapolitseinik Kerli Karavin selgitas, et politsei sai juhtunust teada 18. mail, kui ema tuli koos lapsega politseisse avaldust tegema. Politseile teadaolevalt leidis vägivald aset 14. mail ning korrakaitsjad asusid pärast juhtunust teada saamist asjaolusid välja selgitama. Koguti täiendavat infot ning suheldi ka kannatanu ja tema emaga, et teha kindlaks, mis täpsemalt juhtus.

„Tänaseks on politsei alustanud juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust,” teatas Karavin sel esmaspäeval. „Politsei kogub kriminaalmenetluses vajalikud tõendid, et selgitada välja nii vägivallajuhtumi kui ka sellele eelnenud ja järgnenud sündmuste asjaolud. Tõendite põhjal selgub, kellele ja milles on alus esitada kahtlustus ning enda õigusliku hinnangu annab prokuratuur kriminaalasjas kogutud tõendite analüüsimise järel.”

Vastseliina koolis vägivallatsenud noorte käitumise tagajärg selgub piirkonnapolitseiniku sõnul kriminaalmenetluses pärast kohtueelse menetluse lõppu.

„Kui aga teo toimepanija on alla 14-aastane ja kriminaalvastutust seaduse järgi kanda ei saa, siis kasutatakse sõltuvalt olukorra tõsidusest erinevaid tegevusi. Näiteks perevestlus, suuline hoiatus, juhtumi arutelu, lepitus, kahjude hüvitamine kuni kõige raskema meetodini välja, mis on kinnisesse lasteasutusse suunamine,” sõnas Kerli Karavin.

Tavapäraselt on tema sõnul koolikiusamise puhul politsei jaoks oluline saada aru, miks noor sellise teo toime pani, kas taustal on pikemalt kestnud probleemid või oli tegu ühekordse eksimusega. See tähendab, et koolikiusu juhtumite puhul vestleb politsei ohvriga, kiusajaga, kõrvalolijatega, kooli ja vanematega. Teo toimepanijale selgitatakse, miks kiusamine ei ole koolikeskkonda sobiv käitumine ning millist kahju selline käitumine teisele osapoolele võib tekitada. Sellesse protsessi on kaasatud nii kool kui ka lapse perekond.

„Reedel käisid piirkonnapolitseinikud koolis õpilastega kohtumas. Kuna kiusamist filmiti, siis vestles politsei noortega ning palus neil videod oma telefonidest kustutada. Lapsed on seni teinud koostööd ning politseinikega koos kustutati videod oma seadmetest. Kuna videod võivad aga jätkuvalt kuskil levida, siis palume, et kui keegi märkab taolisi videoid või inimesi, kes neid jagab, siis sellest palume politseile teada anda,” rääkis piirkonnapolitseinik.

Lisaks õpilastega kohtumisele said reedel kokku ka politsei esindaja, Võru vallavanem, abivallavanem ning kõikide valla koolide direktorid. Eesmärk oli Karavini sõnul kõigile asjaosalistele meelde tuletada, kuidas sellistes olukordades tegutseda ja mida silmas pidada ning anda ülevaade politsei senistest tegevustest ja sammudest.

„Selgitasime koolidele, et kiusamise või vägivalla juhtumitest peaks kool teavitama esimesel võimalusel piirkonnapolitseinikku või kriitilisematel juhtudel helistama kohe 112. Samuti tuletasime meelde, et koolid hoiaksid silma peal, mida noored vahetundides ja kooli territooriumil teevad,” sõnas politsei esindaja.

Kool suurendab järelevalvet
Pärisime Vastseliina gümnaasiumi direktorilt Kristi Pettailt, millised on kooli järeldused juhtunust ning mida on kool seni omalt pool teinud nii selle juhtumi tagajärgede leevendamiseks kui ka selliste juhtumite vältimiseks tulevikus.

Pettai ütles, et pärast juhtunut on kool koostöös lapsevanemate, politsei, tugispetsialistide ja hoolekoguga rakendanud täiendavaid tugimeetmeid ning suurendanud järelevalvet. Gümnaasium on sündmuses osalenud pealtnägijatega viinud läbi ümarlauavestluse, kus toimunut käsitleti põhjalikult. Klassijuhatajad rääkisid juhtumist õpilaste infotunnis ning rõhutasid turvalise ja hooliva koolikeskkonna olulisust. Koolis suurendati järelevalvet õuevahetundide ajal ning kooli hoolekogu ettepanekul on turvalise keskkonna tagamisse kaasatud ka hoolekogu liikmed.

„Asjaosaliste õpilaste ja vanematega on läbi viidud personaalsed vestlused. Kool jätkab olukorra tähelepanelikku jälgimist ning teeb koostööd lapsevanemate, tugispetsialistide, politsei, Rajaleidja ja kooli hoolekoguga. Juhtunut menetleb politsei, kelle hinnangul on kool juhtumi lahendamisel tegutsenud korrektselt,” sõnas direktor.

Õpilastele on tema sõnul õppeaasta vältel pikkade vahetundide sisustamiseks pakutud juhendatud liikumistegevusi: kooliõues toimuvad liikumismängud, aulas tantsuvahetunnid ning võimla on avatud pallimängudeks. Tegevusi juhendavad nii õpetajad kui ka õpilased.

„Pikapäevarühma õpetaja ja õpetaja abi jälgivad õpilaste tegevusi õuealal. Igapäevaselt on kooliõues liikumas ja mängimas õpilased, keda saadavad tugiisikud. Kooli õuealale on paigaldatud täiendavad turvakaamerad,” lisas Pettai.

„Kooli juhtkonna jaoks on juhtunu väga tõsine ning oleme analüüsinud nii toimunud sündmust kui ka sellele järgnenud tegevusi. Ühe olulise järeldusena näeme, et teavitus ja infovahetus peavad olema veel kiiremad. Koostöös vallavanemaga on arutatud edasisi samme olukorra lahendamisel. Jätkame järjepidevalt ennetustööd ning koostööd kogukonnaga, et toetada noorte turvalist arengut ja heaolu,” ütles Vastseliina gümnaasiumi direktor lõpetuseks.

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 30/05/2026 08:55:45