Aseesimehe ametist maha võetud Toomas Sarapuu enne volikogu juhtide lauast lahkumist surumas kätt esimees Urmas Talil. Peatselt lahkub puldist temagi, linnapea toolile. Foto: Vidrik Võsoberg

„Kaks minutit hukkamiseni,” teatas Võru linnavolikogu aseesimees Toomas Sarapuu (SDE) esmaspäeva hommikul kell 8.58 pangasaali volikogu istungile tulnutele. Kui täpne olla, siis kestis aseesimehe ja linnapea n-ö poliitiline hukkamine oma tunnikese, aga igatahes said Sarapuu ja Kalvi Kõva (SDE) ennelõunaks ametist priiks. Teravusi esitati sõnavõttudes mõlemalt poolt. LõunaLeht sai teada ka tulevase linna juhtkonna muljetavaldava koosseisu.

Võru pangamaja saali ehk linnavolikogu uude kogunemiskohta oli töönädala algul kogunenud kenake hulk rahvast: lisaks linnavolinikele ka linna- ja linnavalitsuse rahvast, kooliõpilasi, samuti hulk ajakirjanikke. Linnavolinikud tervitasid üksteist sõbralikult kättpidi ja ajasid mõnusasti juttu, miski ei viidanud eelseisvale. Poliitika ju.

Volikogu esimees (ja võimalik tulevane linnapea) Urmas Tali võttis istungi algul päevakorrast tagasi punktid, mis puudutasid uue volikogu esimehe ja aseesimehe ning uue linnapea valimist ja uue linnavalitsuse koosseisu kinnitamist. Asemele pandi punkt linnapea asendaja määramise kohta.

Ühe esimese asjana kuulati lühikest aega linnapea Kalvi Kõva ühe asendusliikmena volikogus olnud Kadri Treiali (SDE fraktsioon) sõnavõttu, milles psühholoogist linnavolinik viitas, et umbusaldusi on initsieerinud kaugemad niiditõmbajad – sellised, kel Võruga pistmist polegi.

„Inimese ajule on mõistlik mitte tähele panna asju, mis püsivad muutumatuna. Just seetõttu mõjusid eelmisel volikogu istungil esitatud umbusaldusavaldused ootamatult, aga läitsid valgust pingetele, mis on volikogu ja valitsuse töös mõnda aega peidus olnud,” märkis Treial ning tõi välja, et umbusalduse põhjused tundusid tegelikult tulevat täiesti arusaadavast kohast. „Ka mina oleksin frustreeritud, kui peaksin pikka aega olema vähemuses, kui mul tekiks tunne, et minu ettepanekuid ei kuulata ning minu valijate huvide eest tuleb pidevalt võidelda.”

Kadri Treial sõnas, et kõik volikogu liikmed soovivad ajada kohalikul tasandil kohalikku asja: esindada linna huve ning lähtuda linnaelanike vajadustest.

„Mul on tunne, et keegi väljastpoolt on sekkunud linna asjadesse selliselt, et me arvame, et täidame linna huve, kuid tegelikult täidab umbusaldamine ning sellele järgnev selliste inimeste huve, kellel on Võruga vähe või üldse mitte pistmist,” avaldas asendusliige arvamust.

Treial leidis, et ära kasutatakse – just riigikogu valimiste eel – vastandumist.

„Pikaajaline vastasseis on tekitanud olukorra, kus opositsiooni ettepanekutega kaasnevad teravad ja kibedad emotsioonid ning koalitsioon on selle tõttu jätnud märkamata ka täiesti mõistlikud ideed,” tunnistas ta. „See on viinud olukorrani, kus opositsioon on tundnud, et neid ei kuulata sõltumata sellest, kui sisuline nende mõte parasjagu oli.”

Psühholoogist noorpoliitik avaldas arvamust, et umbusaldusavaldustele alla kirjutanud tegid seda siiras usus, et tegutsevad Võru inimeste huvides.

„Kuid täna peame ausalt küsima: kas see protsess teenib päriselt Võru linna huve või teenib hoopis kellegi suuremat poliitilist eesmärki? Valimisteks valmistumist kui sellist ei saa panna pahaks. Küll aga on lubamatu, et meist, Võru linna inimestest, saab lihtsalt käpiknukk neile, kelle jaoks on Võru kõrvaline ääremaa ja kelle tegelikud eesmärgid asuvad kuskil mujal,” teatas Treial.

Ta avaldas arvamust, et umbusaldamine võib põletada rohkem, kui esialgu tundub, ning tuua edu niiditõmbajatele, kes igapäevaselt võrukeste heaolu eest ei seisa ning nende kui marionettidega mugavast kaugusest mängivad.

„Me ei allu provokatsioonidele, me ei lase endaga mängida inimestel, kellel on Võru linna käekäigust suhteliselt suva ja kes peavad meid tühiseks ääremaaks. Me ei ole nende käpiknukud,” ütles Treial lõpetuseks optimistlikult ning sai sõnavõtu tänuks võimsa aplausi.

Sarapuu lootis viimase hetkeni
Volikogu aseesimehe Toomas Sarapuu umbusaldusavalduse kandis ette isamaalane Tarmo Piirmann ning loetles lühidalt juba varem kõlanud etteheiteid: usalduse kaotus ja koostöövalmiduse puudumine, demokraatlike põhimõtete ja kontrollifunktsiooni kaotamine.

Sarapuu, kes avaldas lootust siiski ametisse jääda, avaldas oma kaitsekõnes arvamust, et tegelikult peaksid süüdistuspunktid olema suunatud volikogu esimehele Urmas Talile. Nimelt on aseesimehe ülesanne esimeest asendada ja seda on ta pidanud tegema vaid ühel korral.

„Sa peaksid ise tulema siia süüdistustele vastama,” pöördus Sarapuu muiates Tali poole.

Sarapuu leidis, et umbusalduse avaldamise põhjuseks on opositsiooni soov silma paista ja kõiges on kaalukeeleks olnud Keskerakond, kes on oma senistele partneritele „noa selga löönud” – nagu ta morbiidsete kõnekujunditega jätkates välja tõi. Ka leidis ta, et kui KE nimekirja esindajad jäänuks aumeesteks, oleks Võru saanud rahulikult edasi liikuda. Lisaks tõi ta välja, et Võrus on erinevalt näiteks Põlvast ja Valgast olnud rahu, sest siin pole seni olnud „madalatasemelist poliitkemplust”.

„Mina olen valitsuses või volikogus olnud kaheksa aastat ja see on esimene kord, kui keegi võib nii madalale langeda,” sõnas Toomas Sarapuu. „Esimesel poliitaastal vaatab siiralt silma ja siis lööb noa selga. Ma räägin siin esimees Urmas Talist. Minu meelest on Võru edu pant olnud just see, et me oleme olnud aumehed, me oleme pidanud sõna, me oleme rääkinud muredest. Tegelikult sisulisi probleeme koalitsioonis ei olnud. [---] Meie standard on olnud kõrge. 12 aastat ei ole Võrus sellist jama olnud.”

Veel leidis ta, et kasvõi investeeringute poolest on stabiilselt juhitud Võru „näidanud tagatulesid” Põlvale ja Valgale, kus on käinud „mudakemplus”. Viidates Kadri Treiali kõnele leidis Sarapuu, et kui seni on Võru juhtimise keskmes olnud võrulased, siis praegu pannakse keskmesse parteide peakontorite huvid tulevaste riigikogu valimiste valguses.

Ta tõi ka välja, et Võru linna pole valitsenud sotsiaaldemokraadid üksi, alati on olnud koalitsioonid. Tol hetkelgi toimis Võrus kolme partneriga koalitsioon: sotsist linnapea kõrval juhtisid Võru ka üks reformierakondlasest ja üks keskerakondlasest abilinnapea, samuti veel üks sotsist abilinnapea. Ehk: Võrus on alati toimunud laiapõhjaline valitsemine. Sarapuu kutsus sõnavõtu lõpetuseks umbusaldajaid optimistlikult volikogu istungi eel mainitud „hukkamist” ära jätma ning oma edaspidise rahuliku une nimel peakontorite ambitsioonidele mitte alluma.

SDE fraktsiooni esindaja Emil Aništšenko kutsus oma repliigis samuti volinikke üles umbusalduste poolt mitte hääletama ning palus ka nimelist hääletust.

Allas viis jutu lastetuppa
Endine linnapea Anti Allas (SDE) viis oma sõnavõtus jutu enda lastetoale.
„Kõigepealt ma sooviksin vaadata silma umbusaldajatele ja öelda selle sõnumi, et lastetuba, kus mina kasvasin, õpetas mulle, et ummikust kindlasti reetmisega välja ei pääse. Vastupidi: reetmisega, petmisega, valetamisega, varastamisega jõuab alati tugevasse ummikusse,” sõnas Allas, pilk suunatud volikogu esimehe Tali poole.

Siinkohal olgu öeldud, et Allaselt sooviti hiljem sotsiaalmeedias selgitust ja põhjendust poliitiliste vastaste valetajateks ja varastajateks nimetamise kohta, aga nagu äsja lugesite, siis seda pole olnud.

„Kahjuks ma ei näe siin mingit uut algust või muutust, mis peaks Võrus algama. Vastupidi, kui see algus on, siis ma lihtsalt veidi kahtlen, kas see on õiges suunas. Ma siiralt ei taha, et liiguksime tagasi sinna, kust 2013. aasta sügisel sai alustatud,” sõnas Allas. Ta kinnitas, et vahepealse aja jooksul on Võru tõusnud Kagu-Eesti kõige tugevamaks omavalitsuseks.

Allas kutsus umbusaldajaid seisma hea selle eest, et Võru ei liiguks tagasi, vaid edasi.

Toomas Sarapuu võeti Võru linnavolikogu aseesimehe ametist maha 13 poolt- (Isamaa, EKRE, KE, RE ja üks senine SDE fraktsiooni liige) ja kaheksa vastuhäälega (SDE). Seejärel surus ta Urmas Tali kätt ning lahkus volikogu juhtide lauast.

Epler: sündimas on kõige laiapõhjalisem koostöö
Linnapea Kalvi Kõva umbusaldamisavaldust esitlenud Rain Epler (EKRE) on sageli väljendanud oma vastumeelsust sotsiaaldemokraatide suhtes ning tema kasutas oma sõnavõtus ka väljendit „liberaaldemokraatlik totalitarism”. Epler tõi välja, et pikalt võimul olnud jõud, nagu sotsid Võrus, tahavad kaitsta oma võimulolemist.

„Ma nii Kadrile, Toomasele kui tegelikult ka Antile ütleks, et peale volikogu on võimalus kolleegide ees vabandada, et kui siin räägitakse hukkamisest, räägitakse mingitest välistest mõjutajatest ja siis Anti tuleb rääkima valetamisest ja varastamisest, siis need on päris rängad sõnad – ja mis on nende põhjus? Nende põhjus on see, et tegelikult on Võru volikogus sündimas kõige laiapõhjalisem koostöö. Kõik erakonnad peale sotside on seljad kokku pannud. Nii et rääkida mingisugustest hukkamistest – ma ei saa sellest aru,” sõnas Epler. „Täna me räägime 13 inimesest, kes näevad, et muutust on vaja.”

Epler avaldas arvamust, et pikalt võimul olnud sotsid näevad reaalset elu juba mõnevõrra vildakana ega peaks arvama, et pärast nende võimult tõrjumist hakkab kõik halvasti minema. Sotsidel on tema hinnangul hea puhata ning pilku värskendada.

„Mitte linnapea Kalvi Kõva, vaid Kalvi Kõva,” alustas juba resigneerunud Kõva oma sõnavõttu. Erinevalt Toomas Sarapuust ei olnud temas jätkamise suhtes optimismi, mees tõdes, et sai juba eelmisel kolmapäeval aru, et tema päevad Võru linnapeana on otsas.

„Lugedes neid põhjendusi, mis sinna 13 allkirja ette oli pandud, siis sinna oleks võinud panna ainult ühe lause, mis oleks olnud aus: seoses koalitsiooni jõujoonte muutumisega valime linnale uued juhtorganid. Te ei oleks pidanud neid punkte sinna panema. [---] Ja tulingi siia, et öelda teile aitäh! Aitäh nende aastate eest!” ütles Kalvi Kõva, kes juhtis meerina Võru linna 17. aprillist 2023. „[---] Oli vahva rännak, oli vahva koos inimesi teenida.”

Kaheksa minutit hiljem oli Kalvi Kõva linnapeaametist tagandatud, taastatud tema volitused volikogu liikmena (lahkus asendusliige Kevin Lumi), linnapea asetäitjaks määratud senine abilinnapea Imre Mokrik (KE, Kõva hääletusel ei osalenud) ja volikogu istung lõppenud.

Kalvi Kõva surus peale ametist priiks saamist esimesena kätt abilinnapea Sixten Sillal (SDE), kel ilmselt samuti tuleb asuda lähiajal uut töökohta otsima.

Volikogu esimees Urmas Tali kuulutas välja, et järgmine istung toimub tuleval esmaspäeval, 25. mail. Sel nädalal peavad uue koalitsiooni osalised konsultatsioone ja panevad muu hulgas paika Võru linna uued juhid. Teadaolevalt võib uueks linnapeaks saada Urmas Tali ise.

„Pean nentima, et eelmise nädala sündmused olid minu jaoks ootamatud. Sisulisi põhjusi koalitsiooni lagunemiseks tegelikult ei olnud. Seniste koalitsioonipartneritega ei esinenud linna juhtimises erimeelsusi või hõõrdumist, mis sellele viidanuks. Küll aga on ääretult nadi, et senistel partneritel ei olnud julgust teatada koostöö lõppemisest, vaid selle asemel poeti opositsiooni selja taha,” kirjutas Kalvi Kõva pärast umbusaldamist sotsiaalmeedias. „Aitäh kõigile, kes on sellel teekonnal olnud minu kõrval: minu perele, sotsidele ja sõpradele, linnavalitsuse kolleegidele, koostööpartneritele ja võrukatele usalduse ja toetuse eest. Võru on pea 13 aastaga muutunud tugevaks omavalitsuse üksuseks. Kuigi minu roll linnapeana on selleks korraks lõppenud, jääb hoolimine oma linna ja inimeste käekäigu vastu alles!”

„Loodetavasti saavad Võru elanikud juba esmaspäevase lõunapausi ajal rõõmust rõkates hüüda minu valimisloosungit „Sotsi ei ole!”,” kirjutas läinud kolmapäeval Rain Epler.

Ning jätkas siis sel esmaspäeval, demonstreerides tühja Võru linnapea kabineti pilti: „Kas mäletate mu KOV valimiste kampaaniat? Nüüd ongi nii, et sotsi ei ole! Pildil Võru linnapea kabinet, kus uus mees peatselt koha sisse võtab!”

Kui tulla korraks tagasi sotsiaaldemokraatide juurde, siis sügisestel valimistel saavutasid nad valimisvõidu vaid kahes Eesti omavalitsuses – Võrus ja Hiiumaal. Hiiumaa toimetab nüüd ainsana sotside juhtimisel, seal on SDE, RE ja valimisliidu koalitsioon, sotsidel on vallavanema ja ühe abivallavanema kohad.

Kuidas sündis Võrus võimupööre ning kes hakkavad linna valitsema?
12 aastat on Võru kulgenud sotsiaaldemokraatide juhtimisel ja ka pärast viimaseid valimis tundus, et nende eestvedamisel toimuvat koalitsiooni ei murenda ka järgneva nelja aasta jooksul mitte miski. 12-häälne koalitsioon tundus vankumatu. Ometi kujunes välja uus situatsioon, kus kõik ülejäänud poliitjõud panid seljad kokku ja saatsid senised linna valitsejad opositsioonipingile jalga puhkama. Uurisime kohalikelt poliitikutelt ja otsustajatelt, kuidas selline ootamatu pööre kujunes ning kuidas jagatakse mosaiik-koalitsiooni vahel võimupirukas?

Ka LõunaLeht lähtus algatuseks sotsiaaldemokraatide poolt välja käidud narratiivist, et Keskerakond vahetas peatsetele riigikogu valimistele mõeldes poolt ja „lõi neile noa tagant selga”. Kuigi erakonnal oli Urmas Tali näol juba volikogu esimehe positsioon, on vaid üks koht, kus enne valimisi saab veelgi rohkem silma paista – see on linnapea ametikoht.

Aina populaarsemaks muutuva Keskerakonna peasekretär Anneli Ott, põline võrukas, kes olnud nii Võru linnapea kui ka volikogu esimees, lükkab sotside ridadest kõlanud „noa selgalöömise” motiivi kohe ümber:

„Isamaa pakkus juba pärast valimisi meile korralikke positsioone, aga tookord otsustasime ikka vana koalitsiooniga (SDE, KE, RE – toim) edasi minna. Nüüd aga olukord sotside ridades eskaleerus päris kiiresti, kui selgus, et Argo Mõttus ei taha enam nende pundis olla, keegi veel ja nende enda seltskond hakkas laiali vajuma ja nende hääled enam ei pidanud. Siin ei tasu midagi üle konspireerida, kohad on küll tähtsad, aga see ei ole lõpuks määrav, kui on midagi varem kokku lepitud. Kui sa aga näed, et tulemas on kas opositsioon või võimalus uus koalitsioon teha, siis loomulikult iga erakond valib selle, et olla ikka koalitsioonis.”

Ott kinnitas veelkord, et pööre sai alguse siiski sellest, et sotside hääled endal enam ei pidanud:

„Kui Kalvi algul kinnitas, et nende read peavad, onju, siis reaalsus oli see, et tegelikult ei pidanud. Ja Keskerakonnal on Võrus vaid kaks häält, siis meil oli reaalne oht jääda opositsiooni. Aga uue koalitsiooni sünniks oli tahe ju päris suur, sest eks valimiskampaaniates oli kõikidel sees motiiv, et sotside võimu suurt jõu-õlga Võrus vähendada. Meie tegime, Isamaa tegi, EKRE tegi ja lõpuks oligi ju valijate ootus see, et Võrus võimupööre ära teha. Neid, kes Võrus valisid mitte-sotse, oli ju lõppude lõpuks rohkem ja seega on ka uue koalitsiooni toetus suurem. Aga eks kedagi teist ole alati tore süüdistada, aga reaalsus on see, et kui su oma nimekiri hakkab lagunema, siis hakkabki kõik ju lagunema”.

EKRE fraktsiooni liider ja riigikogu liige Rain Epler juhtis tähelepanu sellele, et Võru sotside liidrid on palju rääkinud valitsevast stabiilsusest. „Eks nad ise teavad väga hästi, kui palju rahulolematust nende ridades siin varasematel aastatel tegelikult olnud on. Et terve selle aja jooksul, kui mina nüüd Võru volikogus olen olnud, on väga huvitavaid mõttevahetusi olnud nende inimestega, kes on n-ö sotside ja sõprade ridades. Eks nad on siis piitsa ja prääniku meetodil seda rivi kuidagi koos hoidnud. Aga noh, paratamatult selline stabiilsus, kus sul rahulolematus aina kasvab, polegi lõpuks mingi stabiilsus,” sõnas ta.

„Üks kukkunud koalitsiooni liige ütles, et ei mäleta kunagi, et Võrus oleks toimunud võimuvahetus nii, et see enne lekkinud poleks. See ka näitas, et inimesed istusid ümber laua, rääkisid asjast, leppisid kokku, muuhulgas ka selle, et info ei lekiks enne, kui umbusaldusavaldus on üle antud ja see kõik pidas,” lisas Epler.

Tulevane Võru linnavolikogu esimees Tarmo Piirmann oli parasjagu Kevadtormi õppustel ringi askeldamas, kui LõunaLehe telefonikõne teda tabas.

Üllatusena tuli vestluse käigus välja, et Isamaa fraktsioon Võru volikogus on kasvanud juba kaheksaliikmeliseks, olles seega juba sama suur kui sotside fraktsioon. Piirmanni sõnul on nendega liitunud hiljuti EKRE nimekirjas volikokku saanud Kalmar Luisk ning nüüd sotside nimekirjast Argo Mõttus.

Piirmann ei andnud siiski pinnimisele järgi, kes oli see teine murenev hääl sotside ridadest, kellest LõunaLehele vihjati.

„Põhimõtteliselt nime ütlema ei hakka, aga jah, 11. hääl oli põhimõtteliselt olemas, no ütleme siis täpsemalt kümme ja pool, aga eks see kõik oli muutumas, oli vaid aja küsimus,” andis Piirmanni vastus selguse ka selles osas, miks Keskerakond ja Reform olid ootamatult valiku eest, kas liituda uue koalitsiooniga või jääda opositsiooni.

„Ega see polnud mees, kes on saanud võimuseltskonna liikmena juhtida ettevõttet nimega Võru Vesi?,” ei jätnud LõunaLeht jonni.

„Ei, las see nimi praegu jääda,” sõnas Piirmann.

Ühtlasi tähendab mehe vastus nüüd tõsiasja, et lisaks abilinnapea Sixten Sillale tuleb tõenäoliselt hakata uut ametikohta otsima ka Võru Vee praegusel juhil Juri Gotmansil. Mingil arusaamatul põhjusel on ajalooliselt vee-ettevõtte juhi koht mehitatud alati võimuloleva seltskonna poolt.

Ka Piirmann leiab, et senise koalitsiooni lagunemine hakkas peale seestpoolt ja mitte niivõrd välise mõju tõttu:

„Kui sul on koalitsioon 12-häälega ja kõik on rahul, siis opositsioonil ei olegi ju midagi mõjutada. Eriti kui kõik on koostöövõimelised ja koostöö käib, siis ei saa asi laguneda. Aga kui sees on tülid, siis hakkab lagunema seespoolt. Eks see on elus ikka nii, ka ärisuhetes või perekonnas. Kui usaldus puudub ja üks soolotab, siis nii ta lähebki. Eks Kalvi on ju teada, seal ei olegi kellelgi teisel võimalik midagi otsustada”.

Veel paneb Piirmann mahavõetud linnapeale Kalvi Kõvale pahaks, et see käis Isamaaliidu liikmeid üle meelitamas.

„Kust see käivitus tuligi üldse? Ma hakkasin nagu tõsisemalt toimetama pärast seda, kui ta on kuus kuud minu nelja inimest üle meelitanud. No opositsioon on põhimõtteliselt maaslamaja ja see on, nagu trambid nende seljas. Halloo, las me olla, me ei saanud võimule, noh, oleme volikogus, küsime, pakume, et arutame asju, sa ei tee koostööd. Nüüd tuled ühekaupa üle meelitama ja see ei ole okei. Juhi linna, sul on olemas su hääled, su partnerid, noh, miks sa käid opositsiooni nagu ragistamas?” muutus Piirmann siiralt emotsionaalseks.

Uuel koalitsioonil, mida tinglikult võiks nimetada mosaiik-koalitsiooniks selles osalejate rohkuse tõttu, on Piirmanni sõnul kavas hoopis teistsugune mudel ja tõeline koostöö. Ollakse kokku leppinud, et keegi ei soolota, proovitakse kõike koos teha.

„Kõigepealt vaatame olukorrale otsa, mis meil linnas üldse avaneb, kuna praegu puudub usaldus selle kohta, milline olukord tegelikult valitseb ja mis numbrid meid ees ootavad. Siis sünnib ka koalitsioonileping ja ütleme, mida me teeme ja mida me üldse saame teha, sest täit pilti meil ees ei ole. Teeme auditi ja hindame olukorda, mingit tühja õhku ja lubadusi me lubama ei hakka, oleme siin avastanud, et mingi hetk oli linnal miljoni eest maksmata arveid, seega vajame täit pilti,” selgitas mees.

Poliitiliselt on kokku lepitud, et iga koalitsiooni osapool on ka linnavalitsuse tasandil esindatud. Seega jääb mudel, et linnapea ja kolm abilinnapead. Linnapea toolile on istumas Urmas Tali Keskerakonnast, EKRE kandidaat abilinnapea kohale on Jüri Kaver, Kersti Kõosaar Reformierakonnast jätkab abilinnapeana, Isamaa kandidaat abilinnapea kohale on tugev sotsiaal-ala asjatundja, kelle nime ei õnnestunud LõunaLehel teada saada.

„Esimest korda Võru ajaloos ja võib-olla koguni Eesti ajaloos, on kujunemas olukord, kus neljaliikmelises linnavalitsuses on lisaks linnapeale veel kaks endist linnapead, nii, et keegi ei saa öelda, et kogemusi on vähe,” muheleb Piirmann.

Lugejale meenutuseks, et nii Jüri Kaver kui ka Kersti Kõosaar on varem olnud Võru linnapead, nii et tulevasel linnapea Urmas Talil on, kellelt nõu küsida.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 21/05/2026 07:44:49