Ametimeeste palgaedetabel: kes on omavalitsustöötajatest „kehvikud” ja kes „kröösused”?
Tagasi uudiste juurde
Kohalikes omavalitsustes töötavatest inimestest saavad mõistagi suurimat palka vallavanemad ja linnapead, neile järgnevad enamasti abivallavanemad-abilinnapead, juristid ja osakonnajuhatajad. Näiteks lastekaitse ja sotsiaaltöö alal töötades aga võib juhtuda, et leib on küll kindel, aga palgapäeva eel on leivapealse saamisega veidi hõredamad lood.
Rahandusministeerium avaldas äsja avaliku teenistuse palgaandmed, millest nähtub, et avalikus sektoris kasvasid mullu palgad 5,7 protsenti, erasektoris aga pea sama palju ehk 5,8%.
Riigiametnike palgaandmetest on selgelt näha, et kõige kõrgemalt tasustatud ametikohad on riigi tippjuhtimises, kohtusüsteemis ja julgeolekuvaldkonna tipus.
Ametnike põhipalkade liidrid on riigikohtu esimees Villu Kõve ja president Alar Karis, mõlema põhipalk on 10 240 eurot. Tallinna ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur ning peaminister Kristen Michal teenivad vastavalt 9372 ja 9256 eurot kuus. Suurem osa 9000-eurose palga saajatest on seotud kohtusüsteemiga, aga sellist kena palgasummat näeb iga kuu oma kontol ka kaitseväe juhataja.
Kui vaadata kohalike omavalitsuste palku, siis moodustavad esikümne Tallinna ja Tartu juhtivad ametimehed. Priskeima KOV-palga saaja on elu pealinna ja Põlvamaa vahel jagav Tallinna linnapea Peeter Raudsepp, kelle kuupalk on 10 126 eurot. Talle järgnevad Tallinna abilinnapead ja edetabeli kaheksandana oma elu Tartu ja Põlvamaa vahel jagav Tartu linnapea Urmas Klaas, kes teenib 8600 eurot kuus, nagu ka talle alluv Tartu linnasekretär Jüri Mölder. Kümnes priskeima omavalitsuspalga saaja on Tallinna linnasekretär.
Vallajuhtide palgaedetabelist selgub, et kõige kõrgemad palgad on Harjumaal Viimsi ja Harku vallas: vallavanemad teenivad seal vastavalt 7168 ja 6723 eurot. Neis omavalitsustes aga teenivad ka abivallavanemad üle 6000 euro ehk oma 2,4 korda rohkem kui näiteks meie kandis Antsla abivallavanem.
Kui vaatame lähemalt Kagu-Eesti omavalitsuste töötajate palkasid, siis näeme seal viit „nelja tonni meest”, kellest üks on küll õrnema soo esindaja. Võru linnapea Kalvi Kõva kuuteenistus on 4500 eurot, Otepää vallavanemal Jorma Riivaldil 4440, Põlva vallavanemal Maris Neenol 4200 ning Tõrva ja Valga juhtidel Kalle Visteril ja Mart Kasel mõlemal 4100 eurot.
Teisisõnu: kõige kõrgema palgaga Kagu-Eesti omavalitsusjuht teenib laias laastus kaks korda vähem kui tema ametivennad Tallinnas ja Tartus.
Räpina vallavanema Mikk Tarrose kuupalk on sama suur kui Võru abilinnapeadel Imre Mokrikul, Kersti Kõosaarel ja Sixten Sillal, nimelt 3800 eurot.
Kenasti üle 3000 teenivad teisedki meie kandi vallavanemad ja suurem osa ase- ja abivallavanematest. Setomaa ja Tõrva vallasekretäri ning Tõrva finantsjuhi palk on 3000 eurot kuus. Räpina ja Rõuge abivallavanemad ning teised vallasekretärid ja osakonnajuhatajad peavad juba leppima väiksema kuupalgaga.
Mullu oli riigi keskmine palk 2155 ja mediaanpalk (sellest teenivad pooled rohkem ja pooled vähem) 1792 eurot. Kui nende kahe summa põhjal väga ümardatult öelda, siis võiks mõistliku äraelamise võimaldada 2000 euro suurune kuupalk. Meie kandi kohalike omavalitsuste hingekirjas sellise künnise ületajate seast leiame selliseid ametimehi nagu taristuspetsialist, vanemraamatupidaja, sotsiaalosakonna juhataja, majandusspetsialist, jurist jne.
Lisaks teenivad sellist palka Võru linna lastekaitsespetsialistid, mujal aga jäävad lastekaitsjate palgad juba alla selle künnise. Sama lugu on sotsiaaltööspetsialistidega.
Kui vaatame täiskohaga meie kandi valdades ja linnas töötavate ametnike palgatabeli tagumist poolt, siis on väikseim kuupalk Valga kantseleispetsialistil ja veel kolmel sama omavalitsuse ametnik-spetsialistil: 1518 eurot kuus.
Otepää vallakantselei 0,3 kohaga menetleja teenib aga meie kandi kõige tillemat avaliku teenistuse kuutasu: 600 eurot.
Kes on Kagu-Eesti kohalike omavalitsuste 30 kõige suurema palga saajat, vaata juuresolevast tabelist.
Kagu-Eesti omavalitsuste palgasaajate edetabel
