Kalle Toom

Hiljuti oli Kaguraadios Toomas Pauri saatekülaliseks Räpina aianduskooli direktor Kalle Toom. LõunaLeht avaldab saatest fragmente, mis eeskätt seotud hiljuti avalikuks tulnud oluliste eelarvekärbetega, aga ka sellega, mida Põlva maakonna ainus kutsekool endast üldse kujutab.

Ma vaatasin, et aianduskool on asutatud 1924, 1. augustist. Sellest ajast on see kool olnud Eesti vabariigi ajal ja nõukogude sotsialistliku vabariigi ajal – küll sovhoostehnikum –, seal on mesinikke ja ehitusmehi välja õpetatud, selline suurepärane kool. Kui palju Eestis aianduskoole veel alles on?
Peale Räpina aianduskooli rohkem ei ole. Hiiumaal on lõpetamas viimane lend aednikke, täpsemalt linnaaednikke. Neid, kes riigi rahastusel saavad õppida. Tallinnas, uue nimega Tallinna rakenduslik kolledž, vana nimega Tallinna Kopli ametikool, seal olid samamoodi aednikud, nooremaednikud, on lõpetanud. Luua metsanduskoolis on näpuotsaga puukooliaednikke ja maastikuehitajaid, küll ainult täiskasvanuõpe. See koht, kus noored saavad Eestis aianduserialasid õppida – aednikuks, floristiks, maastikuehitajaks –, on juba päris palju aastaid ainult Räpina.

Kui võtta üks ametiala erialaks, siis on meil neid viis. Ongi aednik, florist, maastikuehitaja, keskkonnakaitse ja tekstiilkäsitöö.

Aga kui palju õpilasi kokku on? Ja teile tulevad siis ka põhikoolilõpetajad?
Umbes 650. Üks põhjus, miks me juba aastaid oleme löögi all, on see, et meil on lõviosa õppijatest täiskasvanud. Aga meil on ka noored õppijad.

Keskharidusega?
Nad ei pea isegi tingimata keskharidusega olema, aga pigem õppevorm määratleb selle ära. Et kes käib iga päev koolis ja kes käib nii-öelda sessioonõppes: kuus kuni kaheksa nädalat aastas kohapeal, ülejäänud iseseisvalt.

***
Kas teil on konkurss ka kooli? Või kuidas valik toimub?
Valik toimub, sest meil on ka erivajadusega õppijaid. Meil on ju siinsamas Taevaskoja ja Kiidjärve vahel, kus on Maarja küla, ka õpperühm. Umbkaudu 20−25 õpilasega ja nemad on näiteks toimetuleku tasemel. Esimese aasta on ettevalmistavas õppes ja siis kaks aastat õpivad abiaednikuks. Ja meil on erivajadusega õppijaid ka Räpinas, põhikooli lihtsustatud õppega õppekavalt tulijaid.

Paratamatult me peame vaatama seda, kas kandidaat suudab hakkama ka saada sellega, mida ta õppida tahab. Ütleme nii, et meil on selles mõttes hästi-hästi toetav kool, et ei ole probleemi. Me suudame kõiki toetada. Kõik küll keskhariduseni ei küüni, aga ilma lõputunnistuseta nad ka ei jää. Et saab lõpetada teisel või kolmandal tasemel ehk abiaedniku või nooremaednikuna, mitte siis neljanda taseme aednikuna.

Ja reaalselt konkurss on pigem täiskasvanute seas. Teeme valiku selle järgi, mida kavatseb täiskasvanud õppija omandatud teadmistega peale õpinguid edasi teha. Kas ta õpib tõesti oma lõbuks või ta kavatseb seda kasutada oma väikeettevõtluses või teha täieliku karjääripöörde ja tööle minna. Või ta juba töötab erialal, aga on tundnud, et on vaja ennast natukene täiendada. Loomulikult me eelistame neid, kes hakkavad õpitud teadmisi ja oskusi natukene laiemalt ühiskonna heaks kasutama.

Lõpetab aianduskooli, siis läheb edasi maaülikooli, et ennast täiendada ja ...
Ka täiesti reaalne variant. Kogume umbes pool aastat peale lõpetamist andmeid selle kohta, mida meie lõpetanud teevad. Need andmed näitavad seda, et õppijatest täiskasvanutest jämedalt pooled kasutavad haridust töise tulu teenimiseks, teevad tööd erialal. Aga nad teevad seda hästi palju kõrvaltegevusena, oma põhitöö kõrvalt. Mis on ka täiesti loogiline, sest aiandusvaldkond, välja arvatud floristika, on ikkagi hooajaline tegevus.

Ja kui vaadata neid noori, kes meile tulid õppima põhikooli baasil ja omandasid kutsekeskhariduse, siis nendest jämedalt kolmandik läheb erialasele tööle, umbes kolmandik mõnele muule tegevusalale, aga ikka tööle. Ja ülejäänud kolmandik jaguneb ära edasiõppijate ja näiteks kaitseväeteenistusse minejate vahel. Nii et tegelikult meil ei ole lõpetajatega sellist probleemi, et nad ei leiaks omale rakendust, ei edasiõppimiskohta ega töökohta. Sellist küsimust üldsegi ei eksisteeri.

Läheme siis kõige erialasema juurde. Ma tean, et teil on väga ilus aed seal, laborid ... et on seal nüüd tagasiminek või on edasiminek?
Kui ma vaatan suurt pilti, siis võrreldes sovhoostehnikumi aegadega millalgi eelmisest sajandist, siis tagasiminek loomulikult. Me ei ole enam tootmisüksus ju. Et siis võis seda asja käsitleda nii, et kool oli kui nööp sovhoosi küljes. Nüüd on nii, et õppeaed on ikkagi see ääretult vajalik nööp kooli küljes.

Tagasiminek ... noh, siin ilmselt inimesed hindavad seda hästi subjektiivselt just võrreldes varasemate aegadega. Aga kui ma vaatan selle järgi, mis seal toimub, vaatan selle järgi, mis seal tehakse, siis see on kindlasti edasiminek.

Tegemist on õppeaiaga. Meil on territoorium kokku 37 hektarit. Sellest umbes 6,5 hektarit on lossipark, muinsuskaitsealune Sillapea lossi park, mis on ka tegelikult meie õppeklass. Seal toimub meil täpselt samamoodi praktiline õpe ja me ju kõige muu juures hooldame ka seda. Siis on meil üks kümmekond hektarit puukooli ehk põllud-peenrad, millel me kasvatame oma tarbeks ja müügiks. Selle kohta võib täiesti vabalt öelda, et see on õppetöö kõrvalsaadus.

***

Kui palju koolis õpetajaid on?
Kui taandada neid täisametikohtade peale, no siis on natukene alla 30. Aga kui vaadata üksikuid inimesi, kes meil õpetamisega tegelevad, neid on 60−70 kanti.

Meil ei ole teoreetikuid, kõik on praktikud. Peaaegu kõik õpetajad tegutsevad oma erialal ettevõtjana või on kuskil veel tööl. Nii et meil sellist asja ei ole, et eriala õpetataks ainult teoreetiliselt. Siis ei oleks enam kutseharidus.

Miks ma selle teema välja käisin, kuulsin, et koolilt võetakse raha ära. Õpilaste arv, nagu ma saan aru, on üle 600, kas selles osas vähenemist ei toimu? Et ei saa öelda, et sellepärast me peame raha ära võtma, et õpilaste arv väheneb. Ja huvitatus selle kooli vastu kahaneb ...
Eelarve vähenemine ei ole seotud absoluutselt õpilaste arvuga. Ja see ei ole seotud ka sellega, mida me õpetame. See on puhtalt seotud sellega, et 1. jaanuarist rahastusmudel muutus. Täpsemalt öeldes muutus kutseõppeasutuse tegevustoetuse arvutamise kord, ministri määrus, see jõustus 1. jaanuaril. Ja see keeras need rahastamise asjad pea peale. Meil on õpilasi sama palju kui eelmisel aastal, töötajaid, õpetajaid, õppekavu, kõik asjad on samad. Meil, meie tegevuses ega suuruses ei muutunud aastanumbri vahetusega mitte midagi.

***
Ma sain aru, et teil on veel teenistujad ka, need, kes maja korras hoiavad?
Mitte ainult toakoristus, paljud erinevad ametikohad. Mitte ainult aias, ka need, kes hoiavad korras kõik dokumendid ja registrid. Näiteks õpilaste ja õpetajate andmete korrashoid jne, jne. Neid inimesi on kokku circa nelikümmend. Meil on töölepinguga töötajaid umbes 95.

Ja nüüd ... ongi see küsimus, et meil on neid muid, õppetööd teenindavaid tegevusi palju. See ei ole mitte midagi erilist. Et me oleme maakool, siis meil on näiteks linnakoolist erinevalt ühiselamud. Meil on õppeaed. Kui teenindav personal piirduks ainult administratsiooniga, kes hoiab asjaajamist koolis käigus, no siis me saaksime tõenäoliselt hakkama sellega, mis meil hetkeseisuga on riigi poolt tegevustoetuseks eraldatud. Aga just seetõttu, et meil on seal kõike muud ka. Meil on aednikud, meil on ühiselamus korrapidajad, adminnid, kasvatajad, paratamatult on tegevus natukene teise iseloomuga võrreldes linnakooliga ja need vajadused, tööhulk samamoodi on hoopis teine.

***

See eelarve. Kes selle kujundab teile? Või siis sinu ettepanekul teete selle ministeeriumile või kuidas see asi käib?
See käib nii, et siin minu ettepanekuid ei kuula keegi.

See eelarve ise arvutatakse. Aluseks võetakse õpilaste seis 10. novembri kuupäevaga. Ja selle peal hakatakse rahastusmudelis olevaid valemeid rakendama ja kui need osasummad kokku liidetakse, saadaksegi kooli kogueelarve kokku.

2024. aastal oli see 2,7 miljonit, 2025ndal ehk eelmisel aastal natuke üle kahe ja poole miljoni, käesoleval aastal natukene alla kahe miljoni.

Aga mille arvel nad siis hakkavad pigistama? Ärge koristage nii palju maja, ärge värvige maja ...
Vot seda ma tahaksin väga teada, ma ei kujuta seda väga hästi ette.

31. detsembri seisuga allkirjastas minister käskkirja tegevustoetuse eraldamise kohta ...

Miks tahetakse nüüd 500 000 eurot vähemaks võtta ehk pool miljonit? Mis põhjendusega? Kas tahetakse vaikselt hakata kooli kinni panema?
See on natukene pikem lugu. Kõige olulisem sõnum nii kuulajatele kui üleüldse selle teemaga seoses on see, et kooli ei panda kinni. Sellist tahtmist ei ole.

Ega seal, noh, ütleme, et käite seal üleval, sfäärides, sellist juttu ei ole, et võiks kinni panna, saaks hoone endale.
No mida nad selle hoonega peale hakkavad? Selles peale kooli mitte midagi muud teha ju. Ja natuke ebapraktiline. Hästi ilus koht küll. Ma olen täiesti veendunud, et Räpina aianduskool on võib-olla isegi kõige ilusam kool Eestis.

Eriti maikuus.
Aga, nüüd natuke laiema taustaga ... peaaegu et kolm aastat tagasi alustati kutsehariduse reformi. Sellel on hästi palju erinevaid osi. Ja üks selle osadest on ju ka see, et riigi rahastatud aiandusvaldkonna kutseõpe koondati kõik Räpinasse, et seda mujal enam ei toimu. Ja see on ka ju ütleme siis, et tagatis, et kooli kinni ei panda. Et seda hirmu mul tõesti ei ole.

Aga mille arvelt nad võtavad siis selle 500 000 ära?
Uus rahastusmudel nägi seda ette. Ja meie kooli puhul on see auk puhtalt tugipersonali palgafond. Tugipersonal on puhastusteenindajast minuni, kõik, kes ei ole õpetajad. Meil on olnud sõltuvalt just kooli spetsiifikast tugipersonali palgafondi suhe õpetajate palgafondi umbes 80 protsenti. Uus rahastusmudel näeb lihtsalt tuimalt ette, et see peab olema 20 protsenti. Seal on selle kõige kurja juur.

Ja see pool miljonit ... meil eelarve vähenemine on circa 620 000 ehk 24% protsenti võrreldes eelmise aastaga, aga meie tegevused on täpselt samas mahus kui eelmisel aastal. Nii et selles mõttes see vähendamine absoluutselt ei päde. Ja see ei ole ka teema, et oleks võimalik koolis tegevusi ümber korraldades saavutada põhimõtteliselt veerandi võrra raha kokkuhoid, see ei ole lihtsalt võimalik. Et me võime rääkida, et kool oma tegevusi optimeerides saab seal mängida viie protsendi ringis, võib-olla.

Kui nüüd tõesti koolipidaja otsustab, et ei kata seda auku, siis see tähendab, et kool ei saa enam normaalselt edasi toimida. Et, okei, õpilased, õpetajad ... raha nende jaoks on olemas, aga sellest ei piisa. Tunniplaani peab keegi tegema. Keegi peab kogu paberimajanduse korras hoidma. Lõppude lõpuks, keegi peab maja puhtana hoidma. Ja tervena.

Et kui direktorit ei ole kaks kuud majas, mitte midagi ei juhtu. Õpetajad teavad, kuidas oma tööd teha, ja kõik teised täpselt samamoodi. Kui puhastusteenindajat ei ole kaks nädalat majas, siis on kaos. Sisuliselt meil ei ole võimalik nendest inimestest loobuda, nendest töödest, nendest ülesannetest loobuda pole võimalik.

Need praktikatunnid seal, olgu siis tomati- või kurgipõllu peal või mujal ... kas öeldi, et aitab küll, kui nad saavad teoreetilised teadmised? Et kurgi kasvatab õpiku järgi kodus? Et sealt ka pigistatakse?
Põhimõtteliselt küll jah, sest selle mitteõpetava personali hulka ju kuuluvad ka aednikud. Loomulikult. Ja noh, see näitab veel kord, et kui me tahame saada kvaliteetset tulemust, kvaliteetset õpet, et lõpetajad suudaksid ära teha kutseeksami, siis teoreetiliselt õpetada ei saa. Me peame tegema seda praktiliselt. See läheks vastuollu ka koolile seaduse tasandil pandud ülesannetega.

Ja lõppude lõpuks, riigil koolipidajana on ka kohustused. Ehk et kohustused õppijate ees peavad tagama selle, et kui õpilane tuleb aednikuks õppima, siis ta peab saama kvaliteetse õppe. Haltuurat võimaldada ei tohi. Ja meil majas ei ole mitte keegi nõus haltuurat tegema ka, et hakkaks tahvli ja kriidiga aiandust õpetama või midagi muud.

Mida tahate lõpetuseks öelda?
Punkt üks: Räpina aianduskool elab edasi. Ja ei lõpeta aiandushariduse andmist ja ei panda seda kooli kinni ka.

Punkt kaks: me tegeleme praegu kõige suurema hoolega uute õpilaste vastuvõtuga. Nii põhikoolilõpetajatega, erivajadustega õpilastega kui ka täiskasvanutega. Täiskasvanuõpe ei ole tasuline, seal on omad piirangud, aga tasuta kohti on täiesti piisavalt.

Ja siis punkt kolm: suhtlen ministeeriumiga täiesti vabalt. Ja kindlasti jõuame lahenduseni, et käesoleval aastal koolitegevus selle eelarveaugu tõttu mitte kuidagi häiritud ei saaks. Kõige olulisem on, et õpilased õpiksid, õpetajad õpetaksid ja et nemad saaksid rahulikult oma tööd teha.

 

Autor: Küsis TOOMAS PAUR
Viimati muudetud: 07/05/2026 09:10:50