Tartu linn teatas, et sulgeb sündimuse languse tõttu sügisel 14 lasteaiarühma ja koondab umbes 40 õpetajat. Laste arvu vähenemine ei jäta puudutamata ka Kagu-Eesti lasteaedu, aga siinsed omavalitsused rühmasid sulgema ei rutta.

Sündimuse ja lasteaeda minevate laste arvu vähenemise tõttu avatakse 2026/2027. õppeaastal Tartu linna lasteaedades 259 rühma koos 4340 kohaga. See on 14 rühma (260 kohta) vähem kui praegusel õppeaastal. Muudatus puudutab 11 linna lasteaeda, teatas linnavalitsus.

Vähemaks jääb uuel õppeaastal ka ametikohtade arv: lasteaiapersonal väheneb umbes 48 ametikoha võrra, neist rühmapersonali 42. Kõik töötajad ei lahku koondamisega, kuna osa töötajaid oli tööl tähtajalise lepinguga ja osa suundub pensionile.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on tegu keeruliste, kuid põhjalikult läbikaalutud otsustega. „Sündimus on juba mõnda aega langustrendis ja see puudutab otseselt ka meie lasteaiavõrku. Meie peamine eesmärk on, et lasteaiad pakuksid kvaliteetset alusharidust, kuid nad peaksid samal ajal toimima ka finantsiliselt mõistlikult. Pooltühjade rühmade pidamine ei ole otstarbekas,“ teatas ta.

Lõuna-Eesti suurimas linnas sündis viis aastat tagasi 941 last, sündimus on järjest vähenenud ja mullu tuli ilmale 677 pisikest tartlast.

Kahanemine ka Kagu-Eestis
Niisiis: ligi 97 500 elanikuga Tartus on sügisest 259 lasteaiarühma, kus käib 4340 last. Võrumaa Antsla vallas elab 4100 inimest.

Antsla vallavanem Avo Kirsbaum teatas LõunaLehele, et alles 2024. aasta alguses avati Lusti lasteaias üks lisarühm, kuid laias laastus tõesti ka Antsla vallas laste arv väheneb. Lasteaiarühmi on vallas praegu kokku kümme: Lusti lasteaias seitse (132 last) ja Kuldre kooli lasteaias kolm (38 last).

„Hetkel alles rühmade komplekteerimine käib ning lõplikud arvud selguvad tihtipeale septembriks, sest inimesed on väga liikuvad ning kipuvad otsuseid tegema viimasel hetkel. Arutelud alles ootavad ees, liialt tormakalt ei tasu otsustada. Käesoleval aastal ei näe veel põhjust rühmasid kokku tõmmata,” märkis Kirsbaum.

„Põlva vallas on olukord hetkel märksa stabiilsem. Praeguste prognooside kohaselt on oodata küll sügisel laste arvu mõningast vähenemist, aga seda hinnanguliselt ühe rühma jagu. See muutus ei ole nii suur, et see nõuaks lasteaedades struktuurseid ümberkorraldusi,” informeeris Põlva vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa. „Seetõttu ei näe me praegu vajadust rühmade sulgemiseks ega õpetajate koondamiseks. Lasteaedade töökorraldus jääb üldjoontes samaks ning keskendume jätkuvalt kvaliteetse alushariduse pakkumisele.”

Linna naabrus kosutab
Tartu linn märkis oma teates, et kavatseb pakkuda lasteaiakohti ka naaberomavalitsuste lastele: teadupärast on näiteks linna ümbritsevad Kambja ja Ülenurme vald kaunis kenasti kosuvad omavalitsused ja linnalähedasi looduse rüpes asuvaid elurajoone eelistavatel lapsevanematel ei pruugi olla lihtne lapsele punnis kodulasteaias kohta saada. Paistab, et üsna sarnane olukord on ka Võru linna ümbritsevas Võru vallas.

Võru vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Katariina Ummelk tõi alustuseks välja, et Võru vallas on neli munitsipaallasteaeda, lisaks tegutseb üks lasteaiarühm Kääpa kooli Orava õppekohas.

„Vaatamata kahanevale sündide arvule on Võru valla lasteaedade rühmade täitumus maksimaalne,” selgitas Ummelk. „Momendil on enamikus lasteaia rühmades maksimaalne laste arv: hoiurühmades 16 last, liitrühmades 20 ja aiarühmades 24 last, väikerühmades kuni 12 last. Alates 2023. aastast loodi volikogu vastavasisulise otsustuse alusel üks lisarühm Lasva lasteaeda Pargihaldjas ja üks rühm Võru valla lasteaia Lõunapärlid Parksepa majja ning uus Sõmerpalu maja valmis neljarühmalisena. Võru valla lasteaedades on kokku 28 rühma ning 492 last, neist teiste omavalitsuste lapsi 60. Lisaks sellele on 91 Võru valla sissekirjutusega last, kes käivad mujal lasteaias, ja koduseid Võru valla lapsi on 67.”

Sündide arv Võru vallas on viimase kolme aasta jooksul vähenenud. Kui 2023. aastal sündis 88, siis mullu 64 uut Võru vallakodanikku.

„Kuigi sündide arv on vähenenud, on praegu lasteaiakohtade vajadus Võru vallas jätkuvalt suur ja seega Võru vallas ei suleta rühmi ega koondata töötajaid lasteaedades,” kinnitas valla esindaja.

Rõuge vallavanem Britt Vahter sõnas lühidalt, et praegu pole Rõuge vallas rühmade sulgemist ega õpetajate koondamist arutusel olnud. 2025. aasta sügisel tuli Rõuge lasteaeda juurde 26 last, tuleval õppeaastal jääb see arv Vahteri sõnul samasse suurusjärku.

Kanepi vallavalitsuse kultuuri ja avalike suhete spetsialist Kairi Luik ütles, et mullu astus valla lasteaedadesse 40 last ja tulevaks õppeaastaks on esialgu avaldusi 23 – kuid neid esitatakse alati ka suhteliselt viimasel hetkel, mistõttu on täpset laste arvu sügiseks raske prognoosida.

„Käesoleval aastal ei ole me arutanud lasteaiarühmade sulgemise üle,” sõnas Luik.

Linn kohendab töökorraldust jooksvalt
Võru linnas toimub laste vastuvõtt lasteaeda linnavalitsuse avalike suhete spetsialisti Marianne Meti sõnul aasta ringi, mistõttu ei koondu laste arvu muutused ainult sügisesse perioodi.

„Tänase seisuga on menetlemisel ligi 140 lasteaia koha taotlust, neist umbes pooled on Võru linna elukohaga lapsed, mis viitab jätkuvale nõudlusele lasteaiakohtade järele,” märkis Mett. „Hetkel ei ole Võru linnal plaanis laste arvu vähenemise tõttu rühmi sulgeda ega õpetajaid koondada. Laste arvu muutused on olnud pigem mõõdukad ning töökorraldust kohandatakse jooksvalt vastavalt tegelikule vajadusele.”

Eelnevatel aastatel on tema sõnul sõimerühmad olnud täidetud Võru linna elukohaga lastega, mistõttu ei ole olnud võimalik kohti pakkuda väljaspool Võru linna elavatele lastele. Teisisõnu: pisikesi kodanikke jätkub.

Kuna vastuvõtt toimub aasta ringi ja andmed on pidevas muutumises, ei ole Meti sõnul praegu võimalik esitada täpset võrdlust varasemate aastate sama ajaga ega anda lõplikku hinnangut sügisese laste arvu muutuse kohta.

Hõre olukord Setomaal, vastupidine Otepää linnas
„Sel aastal me ei pea veel sügisel töötajaid koondama, kuid järgnevatel aastatel tuleb kriitiliselt otsa vaadata reaalsele olukorrale ja vajadusele,” nentis Setomaa vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Jana Mets. „Lasteaia lõpetab 19 last, kuid asemele tuleb ilmselt umbes pool sellest. Üks asi on küll laste arv, millele tuleb tähelepanu pöörata, kuid tegelikult on suureks mõjutajaks laste erivajadused, mis nõuavad individuaalset lähenemist. Järjest enam on lasteaias lapsi, kellel on suurem isikliku ruumi vajadus või kes ei suuda suures ja lärmakas rühmas toimetada ning vajavad väikerühmi ja lisatuge.”

Otepää vallas, õigemini pigem linnas on hoopis teistsugune seis.

„Otepää vald ei ole loomulikult jäänud puutumata laste arvu vähenemisest, kuid rühmade sulgemine lähiajal plaani ei tule, sest meie peamine väljakutse on pigem lasteaiakohtade nappus Otepää linnas,” rääkis abivallavanem Kaija Kõiv.

Aasta alguses oli Otepää valla lasteaedades kokku 293 last, 2025. aasta detsembri seisuga on lapsi 265. Siis sulges vald Keeni põhikooli lasteaias ühe väiksema rühma. Laste arv on mõnevõrra vähenenud, kuid see ei too Kõivu sõnul enam kaasa olulisi muudatusi töökorralduses. Täna on väiksemates piirkondades ehk Pukas, Keenis ja Pühajärvel rühmad täidetud optimaalselt ning järjekorrad puuduvad.

„Samas Otepää linnas on olukord erinev,” nentis abivallavanem. „Juba täna tegutseb Otepää lasteaias üheksa rühma, kuid tegelik vajadus on vähemalt ühe lisarühma ehk kokku kümne rühma järele. 2025. aasta detsembri seisuga on Otepää lasteaias 158 last ning järjekorras on kaheksa last vanuses 1,5–3 aastat. Probleemi süvendab asjaolu, et uue alushariduse seaduse suunal liikumine eeldab väiksemaid rühmi, kuid olemasolev taristu ei võimalda seda piisavas mahus rakendada. Soovime luua sobilikumad tingimused, et rühmade suurused ja füüsiline keskkond toetaks iga lapse arengut.”

Otepää lasteaed saab vallavalitsuse prognoosi kohaselt sügisel olema maksimaalselt täitunud ja osad lapsed jäävad järjekorda.

„Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi sündimus on jätkuvalt madal (2025. aastal sündis vallas 41 last, 2024. aastal 35, 2023. aastal 34, 2022. aastal 66), ei väljendu see Otepää vallas ühtlaselt. Kui mõnes Eesti piirkonnas suletakse rühmi, siis Otepää linnas on vajadus pigem vastupidine – olemasolevast võimekusest jääb puudu. Püüame leida lahendusi nii ruumipuudusele kui ka võimalusi tulevikus paremini kohaneda muutuvate nõuetega, sealhulgas väiksemate rühmade loomisega,” teatas Otepää abivallavanem.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 27/03/2026 08:33:11