Foto: Valeri Štšerbatõh

Äsja lõppenud hundijahihooaja käigus kütiti Eestis 151 hunti lubatud 163st. Nii palju hunte kütiti viimati 2011. jahiaastal. 

„Eestis läheb huntidel hästi ja see on rõõmustav tõend suurkiskjate kaitse tõhususest. Oleme Eestis kokku leppinud, et huntide arvukus peaks jääma suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi 20-30 pesakonna ehk ligikaudu paarisaja hundi piiresse, samal ajal hoides nende tekitatavad kahjustused kontrolli all. Kui arvukus kasvab, siis suurendab Keskkonnaamet ka küttimislimiite,“ ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna.

Keskkonnaagentuuri selle aasta alguse seireandmetele tuginedes oli Mandri-Eestis teada vähemalt 36 huntide pesakonda, kellest osa elutsevad nii Eestis kui Lätis. Türna selgitas, et küttimislube väljastades pidimegi arvestama, et 2026. aasta sügiseks ei oleks pesakondade arv suurkiskjate kavaga soovitud vahemikust suurem.

Lisaks üldisele jahilimiidile kütiti 2025./2026. jahiaastal Keskkonnaameti antud erilubadega kokku 16 hunti. Eriluba antakse hundi nuhtlusisendi küttimiseks ehk korduvaid kahjustusi tekitavate isendite tarvis. Kui hundid kahjustusi juurde tekitavad, saab vajadusel operatiivselt kahjustuskolletesse küttimislube veel juurde anda.lisagarantii hundirünnakute vastu annab tubli ja vastava väljaõppe saanud karjakoer.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 06/03/2026 08:20:15