Kaarel Robert Pusta (1. märts 1883-4. mai 1964), olles saadikuks Varssavis, oli tuttav mitme välisriigi tegelastega, tegi nendega ka koostööd demokraatliku õigusriigi arendamisel. Nähes stalinliku ja hitlerliku režiimi ohtu ja kokkupõrget, pidas nõu ja tegi ettepaneku moodustada nn Balti Unioon – sõjaline ja poliitiline liit – Eesti, Läti, Leedu ja Poolaga, mis paistis ka teostatav. Stalin, saades teada, hoiatas Konstantin Pätsi: „Mida see tähendab?! Me ei taha piiri taga mingisugust liitu!” Selle tõttu viis Päts Pusta üle Stockholmi, kust pärast lühikest aega kutsus Pusta Tallinna – ja siin arreteeriti ta süüdistusega, et ta oli nõus Eesti välisministriks saama, kui vabadussõjalase tulevad võimule. Vanglas olles koostas Pusta teksti raamatule „Kirjad kinnisest majast”.

Tema vangistus oli suureks löögiks mitte ainult Eestile. Pool aastat ei toimunud diplomaatilisi suhtedid riikidega, eriti naaberriikidega, mis viis Eesti vabas maailmas ummikseisu ja hiljem nn Vaikiv ajastu viis nii kaugele, et kaotasime pooleks sajandiks siseseisvuse ning kuklalasuga ja Siberis suure osa Eesti riigi loojatest, patriootidest ja haritlastest.

Lähenevad presidendi ja riigikogu valimised. Et meie riik liiguks õitsengule, peame presidendi valima rahva poolt ning riigikogu liikmeteks Jaan Tõnissoni, Kaarel Robert Pusta, kindral Larka, admiral Pitka, Artur Sirgu jt taolised kodanikud. Vastasel juhul liigume ettearvamatut rada. Soovitan lugeda raamatuid eelpoolmainitud patriootidest, raamatukogudes on need saadaval.

Parimate soovidega LõunaLehe lugejatele
OLEV KASAK

Toimetuselt. LõunaLehe staažikas kirjasaatja, patrioot ja hingelt vabadussõjalane Olev Kasak tähistab tuleval kuul oma 100. sünnipäeva.

***

Kaarel Robert Pusta
K. R. Pusta – Eesti diplomaat ja riigimees – sündis Narvas 29. veebruaril 1883. Ta täiendas oma haridust edasi õppides Prantsusmaal ja Šveitsis. 1906. a. abiellus ta Ulrike V. Grünbergiga ja nende abielust on võrsunud tütar Aino ja poeg Kaarel Robert.

Alates 1906. aastast töötas K. R. Pusta pikemat aega ajakirjanduse põllul. Ta tegi kaasa Esimese maailmasõja tsaariarmees ametnikuna.

Selle sõja lõpul läkitas Eesti Maanõukogu K. R. Pusta Eesti välisdelegatsiooni koosseisus Pariisi rahukonverentsile, et nõutada Eestile iseseisvuse tunnustamist. Seal alustaski K. R. Pusta oma hiilgavat diplomaatilist karjääri, olles aastail 1920-1924 Eesti Vabariigi täisvolilise saadikuna Pariisis, Roomas, Brüsselis. K. R. Pusta silmapaistvad omadused diplomaadina ja riigimehena viisid tema Eesti Vabariigi välisministri kohale aastail 1924-1925, misjärel ta taas suundus vabariigi saadiku ülesandesisse aastail 1925-1932 Pariisis, Brüsselis, Madriidis. Hiljem, aastail 1932-1934, järgnesid ülesanded saadikuna Varssavis, Prahas, Bukarestis. Saadikuks põhjamail – Stockholmis, Oslos, Kopenhaagenis oli K. R. Pusta 1935. a. K. R. Pusta esindas Eestit Rahvasteliidus aastail 1920-1932, seega 12 aasta vältel. Eriülesandeis tegutses ta Prantsusmaal aastail 1938-1940.

Kui Saksamaa, tookordne Nõukogude Liidu liitlane, 1940. aastal okupeeris Prantsusmaa, oli K. R. Pusta sunnitud sealt lahkuma ja varju otsima, siirdudes Ameerika Ühendriikidesse. Olgu lisatud, et Eesti saatkonna hoone anti sakslaste poolt Nõukogude Liidule.

1953. aastal pöördus K. R. Pusta tagasi Euroopasse, kus ta Eesti diplomaatilise esindajana täitis oma delikaatset ülesannet kuni surmani – Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias.

Alates 1940. aastast pühendas K. R. Pusta kõik oma eluaastad eksiilis Eesti ja kogu Baltikumi vabaduse ja iseseisvuse taastamise idee teenimisele. Ta oli Ühendatud Euroopa Nõukogu liige, Rahvusvahelise Inimõiguste Liidu liige, töötas kaasa Euroopa Ikestatud Rahvaste Nõukogus. Aastail 1948-1956 oli ta Eesti Vastastikuse Abistamise Ühingu esimees New Yorgis.

K. R. Pusta ei säästnud kunagi oma jõudu ja võimeid, et juhtida riikide ja nende valitsuste tähelepanu oma kodumaa – Eesti ja üldse kogu Baltikumi traagilisele olukorrale. Ta selgitas ja tutvustas korduvalt Eesti saatust rohkearvulisele rahvusvahelisele kuulajaskonnale, esinedes tähelepanuäratavate ettekannetega Rahvusvahelise Õiguse Akadeemias Haagis, Kõlbeliste ja Poliitiliste Teaduste Akadeemias Pariisis kui ka Diplomaatilises Akadeemias Pariisis. Ta pidas loenguid Madriidi, Istanbuli, Ankara ülikoolides. Ta valiti Rahvusvahelise Õiguse Instituudi liikmeks Genfis, Ameerika Rahvusvahelise õiguse ühingu, Poliitilise Teaduste Akadeemia liikmeks New Yorgis ja Rahvusvahelise Vaba Akadeemia liikmeks Pariisis.

K. R. Pusta teeneid hinnati Eestis Vabadusristi W. R. III/I annetamisega. Teda dekoreeriti Belgias Leopold I suurristiga, Poolas Polonia Restituta ordeniga, Soomes Valge Roosi aumärgiga, Lätis Kolme Tähe ordeniga. Ta oli Prantsuse Auleegioni kavaler (suur).

Kogu oma küpsel elueal tegutses K. R. Pusta väsimatult publitsistina, avaldades rahvusvahelises ajakirjanduses loendamatuid kirjutisi kirjanduslike, poliitiliste, õiguslike, diplomaatiliste küsimuste üle, kusjuures ta erialaks kujunesid alati Eesti ja Baltikumi probleemid. Ta oli algusest peale Ühendatud Euroopa mõtte, idee innustunud valgustaja ja propageerija. Nimetatud küsimuse üle võttis ta sõna Eestis, Prantsusmaal, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Rootsis, Belgias, Hollandis, Hispaanias.

Viimaseil eluaastail oma järjest halvenevale tervisele vaatamata võis teda korrapäraselt kohata Pariisis ajal, mil ta koos väikesearvulise eesti kolooniaga pühitses Eesti Vabariigi aastapäeva. Ei puudunud K. R. Pusta kunagi ka Prantsuse-Balti Ühingust, kus tema nõuanded, seisukohad ja viimseni nooruslik ind tähendasid alati kõrgelthinnatud kaasabi.

K. R. Pusta kõrge kogu, tema rüht ja väärikas esinemine, tema mõnevõrra paindumatu olemus, tema tähelepanuäratavad mõtted – väljendatud enamuses euroopa keeltes, tema kindel otsus mitte kunagi alistuda, tema visadus Eesti riigi õiguslike ja seaduslike nõuete eest võitlemisel kujundasid Pustast eriliselt silmapaistva isiksuse eksiilis tegutsevate Balti riikide esindajate hulgas.

K. R. Pustat on rahvusvaheliselt hinnatud pühendusteosega „Pro Baltica – For Baltic Freedom”, välja antud tema sõprade komitee poolt Stockholmis tema 80 aasta sünnipäeva puhul.

Allikas: järelehüüe K.R. Pustale

 

Autor: OLEV KASAK
Viimati muudetud: 05/03/2026 08:45:15