Jüri 14, riigimaja Jüri 12, taamal Tartu 40. Foto: Vidrik Võsoberg

Võru linnas võib põgusagi jalutuskäigu jooksul leida kuus suurt maja, kus käib südatalvel põhjalik remonditöö. Ehitusbuumi käigus paranevad sadade võrulaste elu- ja paljude töötingimused – rääkimata kõigile kohalikele ja külastajatele avanevast vaatest – miljonite eurode eest, millest suur osa tuleb kätte toetustena.

Riigimaja, selle kõrval Jüri 14 kortermaja, mõne hoone kaugusel Tartu 40, lähinaabruses Võru veetorn-elamu, veidi eemal kaksikmaja Jüri ja Paju tänava ristmikul – näib, nagu oleks pool Võru linna kaetud tellingutega ning suuremalt jaolt ehituskilesse pakitud. Kolm esimesena nimetatud kiletatud maja on võimalik isegi korraga ühele fotokaadrile püüda.

Alles mõned aastad tagasi kõlas ühe Võru korteriühistuteemalises LõunaLehe loos ühistu esindajalt sõnum: „Vaadake Põlva linna, ilus korda tehtud linn. Võru on nagu pommiauk sellega võrreldes.”

Esimesena mainitud Võru riigimajast kirjutas LõunaLeht detsembris: Eesti riik kulutab ligi viis miljonit eurot ja poolteist aastat, et põhjalikult remontida seni kasutuskõlblikuks peetud Võru riigimaja ning tuua sinna lõpuks kokku kaheksa riigiasutuse ametnikud. ASi Nordecon kontserni kuuluv ettevõte OÜ Embach Ehitus ja Riigi Kinnisvara AS sõlmisid töövõtulepingu septembris. Lepinguliste tööde kogumaksumus on 4,7 miljonit eurot ilma käibemaksuta ja need kestavad 18 kuud, teatas ettevõte börsile. 24-protsendiline käibemaks lisab sellele summale veel 1,1 miljonit eurot ehk kogumaksumus peaks olema 5,8 miljonit.

Aadressil Jüri tänav 12 asuv kivimaja on läbi aegade olnud kasutusel haldushoonena ning seda tuntakse kui maavalitsust. Arhitekt Henn Kuvasto projekteeritud funktsionalistlikus stiilis hoone valmis 1938. aastal toonase maavalitsuse jaoks. Enne asus samal kohal ajaloolise Tartu-Võru postitee Võru postijaam. Nüüd täidab hoone Võru riigimaja funktsiooni. Pärast rekonstrueerimist koondatakse sellesse riigiasutused seitsmest asukohast.

Riigi Kinnisvara projektidirektor Indrek Henk tõdes, et renoveeritakse kogu maja: praegusest hoonest jäävad alles ainult seinad ja osaliselt vahelaed ning kõik muu tuleb uuesti rajada nõudlikke muinsuskaitse tingimusi arvestades. Tellija eesmärk on peale renoveerimist saavutada B-energiaklass.

Kui maja valmib, siis asuvad sellesse põllumajandus- ja toiduamet, maksu- ja tolliamet, sotsiaalkindlustusamet, keskkonnaamet, maa- ja ruumiamet, rahandusministeerium, PRIA, muinsuskaitseamet ja Eesti rahvakultuuri keskus.

Soojenevad kortermajad
Kui riigimaja remonditakse soojapidavamaks ja säästlikumaks ametnike tarbeks, siis kortermajades naudivad tulevikus paremaid elamistingimusi inimesed oma kodudes.

Näiteks riigimaja kõrval asuv Jüri 14 läbib „tervikliku rekonstrueerimise”, Semuehitus peaks põhjaliku ja enam kui aasta kestva töö lõpetama tänavu oktoobris. Riigihanke maksumuseks kujunes ligi 700 000 eurot.

Kesklinna servas asuv Jüri 48 kortermaja võttis renoveerimistööd kätte koos hoonega nurkapidi kokku ehitatud naabri ehk Paju 2 majaga. Riigihanke pealkiri oli „Võru linn, Jüri tn 48 // Paju tn 2 korteriühistu naabruskonnapõhine rekonstrueerimine”. Lepingu maksumuseks kujunes ligi 1,2 miljonit eurot (lisaks käibemaks) ja sealgi said tööd kohaliku ettevõtte Semuehitus töömehed.

Maksumusest 40 protsenti tuleb tasuda ühistul, 60 protsenti hinnast moodustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) korterelamute uuendamise toetus.

„Naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel on suurem potentsiaal panustada elukeskkonna parandamisse ning luua naabruskonnas terviklikke ja läbimõeldud lahendusi. Suurem funktsionaalsus: korteriühistute ühiselt kasutatavad mänguväljakud, haljasalad, välimööbel, jalgrattaparklad,” on selgitanud Taniel Vain EISist.

Jüri tänava kilest ümbritsetud majadest ümber nurga asuva ja samuti kilesse pakitud Tartu 40 kortermaja rekonstrueerimistöid teeb OÜ Dorpat Fassaadid. Selle maja elanikud peaksid tolmust ja mürast vabanema ning ajakohaseks vuntsitud majas elada saama alates juunikuust. See läheb maksma umbes 1,1 miljonit eurot.

Buum algas juba mullu
Nagu tagantjärele selgub, käib suurte majade renoveerimine Võrus juba mõnd aega. Võrumaa arenduskeskus märkis läinud kuul, et „korterelamute renoveerimine Võru maakonnas kogub hoogu”: riikliku ehitisregistri andmetel renoveeriti läinud aastal EISi toetuse abil Võru maakonnas 11 kortermaja, neist kaheksa Võru linnas ning kolm Võru vallas.

„Ka maakonnakeskuses ringi käies võib igaüks märgata, et mitmed korterelamud on ehitustellingutes ning renoveerimistööd käimas,” märkis arenduskeskus oma teates.

Koostöös EISiga viis aastat korteriühistuid nõustanud Võrumaa arenduskeskuse konsultandi Jaanus Margi sõnul on viimastel aastatel korterelamute renoveerimine maakonnas hoo sisse saanud. Renoveerimisprotsessi läbinud korrusmajad omakorda aga pakuvad majaelanikele väiksemaid küttekulusid, tervislikumat elukeskkonda ning möödujatele silmailu.

„Varem pole näiteks Võru linnas olnud korraga tervikrenoveerimisel nõnda palju korterelamuid kui praegu. Tõsi, teistes maakonna omavalitsustes on tempo veel tagasihoidlikum, kuid meie piirkonda jõudnud renoveerimistoetused näitavad, et lähiaastatel on mujalgi maakonnas mitmed kortermajad endale energiasäästlikku kuube selga saamas,“ tõdes Mark. „On täiesti selge, et ilma EISi toetusteta poleks selline renoveerimistuhin olnud meie maakonnas mõeldav.“

Arenduskeskus lisas, et läinud aastal jõudis EISi toetuse abil lõpule ka Võru linnas asuva Jüri 80 kortermaja renoveerimine. Tegemist on maakonna suurima korteriühistuga, kus asub 120 korterit. Ligi kolm aastat kestnud protsess maksis 2,2 miljonit eurot, sellest 1,3 miljonit maksis korteriühistu ja 900 000 KredEx (praegune EIS). Elanikud maksavad renoveerimislaene 2,30 eurot kuus korteri ruutmeetri kohta, samas peaks külmadel kuudel olema küttearve vähemalt poole väiksem.

Pikk tee veel minna
Võrumaa arenduskeskus on toonud välja, et Võru linnas asub 308 korterelamut ning neis elab 77 protsenti linna elanikest.

Korterelamu EISi toetusmeetmete konsultant Võru ja Põlva maakonnas Jaanus Mark rääkis LõunaLehele, et renoveerimisel on tõesti hea hoog sees. Samas tuleb välja, et lõviosa võrulastest elab siiski ilmselt veel mõnda aega umbes sellistes tingimustes, nagu neile hruštšovkade ja neile järgnevate tüüpprojekt-paneelelamute ehitamise ajal loodi.

„Varem pole Võru linnas olnud korraga tervikrenoveerimisel nõnda palju korterelamuid kui praegu. Linnas ringi liikudes märkab, et mitmete korruselamute ümber askeldavad ehitusmehed ja rekonstrueerimistööd käivad. Selle üle on äärmiselt hea meel,” ütles Mark.

Riikliku ehitisregistri andmed näitavad samuti, et just viimastel aastatel on korterelamute renoveerimine Võru maakonnas hoo sisse saanud. 2023. ja 2024. aasta voorust on EISi rahastuse saanud 28 Võru maakonnas asuva korterelamu rekonstrueerimise projekti, millest 20 asuvad Võru linnas. Nendest 20st on maakonnakeskuses Margi sõnul praeguseks valminud kaheksa korterelamu rekonstrueerimine.

„Oluline on lisada, et need andmed ei sisalda 2025. aasta voorust võimalikku rahastust saavaid ühistuid, selle vooru rahastusotsused veel selguvad. Nii et ehitustellingutega ümbritsetud korruselamuid on Võru linnapilti lisandumas käesoleval aastal ning lähiaastate jooksul veelgi,” lisas spetsialist.

2023. ja 2024. aasta voorus Võrumaal rahastatud majades on EISi andmetel kokku ligikaudu 1000 korterit, millest ligi 800 asuvad Võru linnas. Kortermajad on erinevad, väiksematest ehk alates kaheksa korteriga korruselamutest suuremateni, üle 100 korteriga elamuteni. Sealhulgas on Margi teatel kultuuriväärtuslikke maju ja ka üks naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritav projekt. Ka tema tõi esile, et mullu jõudis lõpule maakonna suurima korteriühistu, Võru linnas asuva Jüri 80 korrusmaja renoveerimine, kus asub lausa 120 korterit.

Võrumaa kortermajade energiatõhususe veebilehelt reno.vorumaa.ee näeme, et aastatel 2018−2025 on Võru maakonnas renoveeritud 24 maja, neist pea pooled mullu. Koroona-aastal 2020 jäi renoveerimise skoor nulli.

Niisiis – kas Võrus käib renoveerimisbuum või lihtsalt on sattunud nii, et mitu objekti on ühel ajal töös?

„Tegemist ei ole vaid Võrus toimuvaga, korterelamuid rekonstrueeritakse üheaegselt üle terve Eesti. Neist hooneist, mis on praegu nähtavalt rekonstrueerimisel, on enamik 2024. aasta taotlusvoorust toetuse saanud projektid. Tegemist oli rekordilise taotlusvooruga mahus 170 miljonit eurot, mis nägi rahastuse ette igale maakonnale, samuti naabruskonnapõhisele rekonstrueerimisele ja kultuuriväärtuslikele korterelamutele,” vastas Jaanus Mark.

Margi sõnul on täiesti selge, et ilma EISi toetusteta poleks selline renoveerimistuhin olnud Võru maakonnas mõeldav. On ju suur vahe, kas hoone korda tegemiseks panustavad korteriomanikud pangalaenu toel kogu vajamineva summa enda taskust või taotletakse toetust, mis aitab poole, mõnel juhul (näiteks muinsuskaitse alal asuvatel kortermajadel) isegi kuni 70% ehitustööde maksumusest katta. See on väärt summa, mille poole tasub püüelda, märkis konsultant.

„Võru linna korteriühistud on olnud äärmiselt tublid renoveerimistoetuste taotlejad,” kiitis valdkonnas konsultant võrulasi. „Niipea kui toetusvoorust saabub positiivne otsus renoveerimiseks, hakkavad ühistud kõigepealt ehitushangetega toimetama ning ehitusettevõtte selgudes kerkivad toetuse saanud majade ümber kohe tellingud, et saaks suuremahulisi töid alustada. Kui ühest voorust on toetuse saanud Võru ühistuid juba kümmekond, jäävad kogukad, samal ajal töös olevad hooned linnapildis kenasti silma. Olen täheldanud, et kui mõni maja saab korda tehtud, siis seda märgatakse ning ümbruskaudsetel korteriomanikel tekib soov ka oma korruselamu energiasäästlikumaks muuta. Seejärel tullakse toetuse taotlemiseks nõu küsima.”

Ühistu üldkoosolekul läbi hääletatud renoveerimisprotsessi alustamise nõusoleku järel hakatakse Marki sõnutsi tavaliselt pihta hoone energiamärgise taotlemisest, hankima tehnilist konsultanti ja koostama projekteerimise lähteülesannet. Ettevalmistusprotsess toetuse taotlemiseks on sageli ajamahukas ja sellega tuleb ühistutel arvestada. Renoveerimistoetuse taotlemisel tagab spetsialisti teatel edu hea ettevalmistus ja põhjalik planeerimine. Vähem tähtis pole ühistu juhatuse või haldusfirma poolne suutlikkus protsessi järjepidevalt tagant tõugata.

„Üks on selge: kui ühistu toetust ei taotle, siis hoone renoveerimiseks finantsabi keegi niisama ei paku,” lisas ta.

EISi korterelamute teenuste juhi Taniel Vaini andmetel on Võru linnas 20 rekonstrueerimisprojekti kogumaksumus üle 28 miljoni euro. Toetuse osa on sellest üle poole ehk ligikaudu 15 miljonit eurot. Olenevalt erinevatest asjaoludest on Võrumaa kortermajade renoveerimise toetusmäär jäänud 40−70% piiridesse.

Vundamendist katuseni
Kuivõrd renoveerimisprojektid majati erinevad? Kas mõni maja teeb ära näiteks ainult fassaadi soojustamise ja jätab muud tööd kõrvale, samas kui mõni teine võtab korraga käsile täiskomplekti koos akende vahetuse, ventilatsiooni ehitamise ja elektritöödega?

„Viimastel aastatel on riik toetanud tervikliku rekonstrueerimise projekte, sest ainult terviklik rekonstrueerimine tagab parimal moel energiatõhususe, samuti selle, et tööd ei jääks venima ega läheks kokkuvõttes elanikele hoopis kulukamaks,” seletas Jaanus Mark. „Seega on toetatud praeguseni projekte, kus kortermaja tehakse korda vundamendist katuseni.”

Sealjuures on mõistagi ka neid ühistuid, kes teevad ilma toetust taotlemata hädapäraseid osalisi renoveerimistöid. Näiteks vahetavad välja lekkiva eterniitkatuse, paigaldavad keldrisse koguneva sademevee tõrjumiseks vundamendile hüdroisolatsiooni, vahetavad ühiskasutuses olevates ruumides välja elektrijuhtmestiku, paigaldavad lekkivate kanalisatsioonitorude asemele uued, soojustavad otsaseinu, vundamenti või fassaadi.

„Hajaasustuse piirkondades märkab sügiseti huvi tõusu amortiseerunud lokaalsete kütteseadmete asendamise vastu,” tõi Mark välja. „Ebaefektiivsete küttekatelde vahetus energiatõhusamate vastu on täisrekonstrueerimise korral abikõlblik kulu. Lisaks võib paigaldada päikesepaneele, mida mitmed ühistud on täisrenoveerides hoonete energiasäästu tarbeks ka Võrus teinud. Ehitusekspertide sõnul annab renoveerimisel suurima energiasäästu just kogu hoone soojustamine, nii fassaadi, vundamendi kui katusealuse. Terviklik lähenemine hoiab ära soojuslekked ja külmasillad, osaline remont seda kõike ei lahenda.”

Kortermaja kolm võimalust
Mida ütleb korterelamute toetusmeetmete spetsialist inimestele, kes tahaksid ka oma koduse kortermaja soojapidavamaks ja moodsamaks teha, aga kardavad aastakümnete pikkust laenu?

„Terviklik rekonstrueerimine on majanduslikult mõistlik, sest nii ei tule järgneva paarikümne aasta jooksul suuremaid töid ette võtta. Arusaadavalt on laenukoormus suur, kuid pikemas perspektiivis aitab üldine inflatsioon laenumaksetega toime tulla,” sõnas Mark.

Enamiku „eakate“ kortermajadega on mehe hinnangul kolm võimalust.

„Jätta kõik nii, nagu on, ja lihtsalt loota, et maja veel mõned aastad elamiskõlblikuna vastu peab. Teine variant on kasutada omafinantseerimist ja hakata otsast kõige hädavajalikumate töödega pihta, mis päästaksid esmajärjekorras hoone lagunemisest. Kolmas võimalus on alustada ettevalmistusi toetuse taotlemiseks ja saada seeläbi juurde lisaraha, et majaelanikud ei peaks oma taskust kõike kinni maksma,” kirjeldas ta.

Renoveerimise peamine eesmärk on saavutada energiasääst. Keskmiselt on Margi sõnul pärast renoveerimist kortermajades küttekulude pealt kokku hoitud enam kui poole võrra. Laenu võtmisest siinjuures tema kinnitusel ei pääse, ilma laenuta nii suuremahulist tööd pole võimalik ära teha.
Viieaastase valdkonnas toimetamise kogemusega Mark julgustas võrumaalasi ja põlvamaalasi endalt korteriühistutele mõeldud EISi renoveerimise toetusmeetmete alast tasuta nõustamist küsima. Sealjuures on ta enda sõnul korteriühistute koosolekutel infot jagades korduvalt öelnud: toetuse taotlemine pole kohustus, vaid hea võimalus parendada soodsamalt oma elukeskkonda.

„Kogemusest tean, et energiasäästlik renoveerimine pakub majaelanikele hiljem väiksemaid küttekulusid, kinnisvara turuväärtuse kasvu, tervislikumat sisekliimat, silmailu nii elanikele kui möödujatele ning pikemat eluiga kogu hoonele. Kas alustada rekonstrueerimist või mitte, see kõik on korteriühistus osanike enda otsustada,” ütles Jaanus Mark lõpetuseks.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 26/02/2026 09:14:04