Põlvamaa vapimärgi pälvis Georg Pelisaar.

22. veebruaril anti Põlva Kultuurikeskuses üle Põlvamaa kõrgeimad autasud, tunnustades neid, kes on andnud oma panuse meie maakonna ja riigi arengusse.

Põlva maakonna kõrgeima autasu Põlvamaa vapimärgi pälvis Georg Pelisaar.

Tema lugu on kui põnev rännak läbi Eesti uue ärkamisaja, kus kohtuvad terav ajakirjanikusilm, riigimehelik vastutustunne ja sügav kultuurijanu. Kui rääkida mehest, kelle käekiri on Põlva linna ja valla loosse sügavalt sisse kirjutatud, siis tema puhul ei ole tegemist lihtsalt ametnikuga, vaid tõelise kohaliku elu edendajaga. Tema teekond ühiskondlikul areenil sai tuulde tiivad juba märgilisel ajal – aastatel 1990–1992 seisis ta Eesti Kongressi liikmena meie riigi iseseisvuse taastamise eest.

Põlva on olnud tema südameasjaks aastakümneid. Ta on tüürinud kohalikku elu nii volikogu liikme kui ka esimehena, hoidnud kindlat kurssi Põlva linnapeana ning hiljem kandnud vastutust ka vallavanema ja volikogu juhina. Tema juhtimisstiili on alati iseloomustanud tasakaalukus ja oskus näha suurt pilti, hoides samal ajal sidet kohalike inimeste ja nende muredega.

Kuid lisaks poliitilisele kindlameelsusele on ta mees, kes on andnud Põlvale uue ja heliseva identiteedi. Just tema visiooni ja eestvedamise tulemusena sündis traditsioon, mis on tänaseks tuntud üle Eesti – tänu temale kannab Põlva uhkusega Eesti lõõtsapealinna tiitlit. Aastatel 2015–2026 on ta olnud lõõtsapealinna linnapea, hoides elus meie rahvuskultuuri pärlit ja pannes Põlva õhu lõõtspillimuusikast värelema.

See on teekond, kus riigimehelik vastutus kohtub rahvaliku kultuurikirglikkusega, jättes maha jälje, mis heliseb Põlvamaal veel kaua.

Põlvamaa teenetemärgiga pälvisid Galina Kruusla, Helje Põvvat ja Heli Adamson.

Mõne inimese kohalolu on nagu kingitus kogukonnale. Galina Kruusla on justkui see haruldane viieõieline sirel, mida iga päev ei kohta, kuid mille leidmine toob õnne ja muudab maailma märkamatult ilusamaks. Juba üle 26 aasta on ta pühendanud oma elu ja südame asendushooldusel kasvavatele lastele, pakkudes neile turvatunnet siis, kui seda on kõige enam vaja olnud.

Tema tähendust saab kirjeldada läbi viie erilise kroonlehe: pühendumus, mis ei küsi kellaaega ega väsimust; hoolivus ja empaatia, mis soojendavad ka kõige kargemaid hetki; vastutus ja sisemine tugevus, mis on kandnud teda läbi keeruliste aegade; kohanemisvõime, mis on teinud temast kindlakäelise eestvedaja muutuste tuultes; kestev armastus, mis ei lõpe siis, kui noor pesast välja lendab, vaid jääb hoidma ja toetama ka aastaid hiljem.

Tema pikaajaline ja sügavalt inimlik töö  Tilsi Perekodus on jätnud kustumatu jälje lugematute laste eluteele. Tänu temale on asendushooldus Põlvamaal saanud palju soojema, lapsesõbralikuma ja hoolivama näo. See ei ole olnud lihtsalt töö, vaid elukutse selle kõige pühamas tähenduses.

On inimesi, kes ei vali kultuuriteed, vaid kelle jaoks kultuur ongi tee ise. Helje Põvvati  rännak sellel nõudlikul, kuid kaunil põllul sai alguse juba verinoorelt – vaid aasta pärast keskkooli lõpetamist 1975. aastal. Sellest hetkest alates on ta olnud justkui kultuuri multitalent, kandes korraga ja vahetpidamata kümneid erinevaid rolle: ta on olnud juht ja ametnik, korraldaja ja õpetaja, lavastaja ja ringijuht ning kirglik isetegevuslane.

Tema eriline tugevus peitub haruldases oskuses: ta suudab korraga hoida silma peal suurel tervikul ja lihvida paika kõige peenema detaili. See anne on säranud eriti eredalt laulupeoliikumises ning tema käe all sündinud sisukates ja täpsetes stsenaariumites.

Kuid tema loominguline ampluaa on veelgi laiem – ta ei pelga katsetada ega üllatada. Kes meist ei teaks tema panust tsirkusekunsti, kus ta on ise areenil säranud ja jaganud trikimeistrite tarkust ka lastele. Ometi on tema suurim armastus ja panus kuulunud teatri- ja sõnakunstile ning rahvatantsule, kus ta on kasvatanud põlvkondi ning hoidnud meie rahvuslikku pärandit elavana nii hallis argipäevas kui ka säravatel pidupäevadel.

Ta on unikaalne ja asendamatu kultuuritegelane, kelle töö ja isiksus on voolinud meie kultuurimaastiku just selliseks, nagu me seda täna armastame.

Kui astuda sisse Kanepi rahvaraamatukokku, tervitab teid rahu ja kindlustunne. Seal toimetab tasa ja targu  Heli Adamson, kelle usaldusväärsus ja koostöövalmidus on saanud kohaliku kogukonna üheks tugisambaks. Ta ei ole lihtsalt raamatute väljalaenutaja, vaid sild, mis ühendab lasteaeda, kooli, noortekeskust ja seltsimaja ühtseks kultuuriliseks tervikuks.

Ta usub meeskonnatöösse ning tema panus kogukonna suursündmuste õnnestumisse on hindamatu. Erilise säraga jääb kohalike mällu Kanepi kihelkonna 350. aastapäev, mille puhul ta pani kokku erakordse näituse kihelkonna kirjanikest ja nende loomingust. See põhjalik väljapanek pakkus avastamisrõõmu ja uusi teadmisi nii staažikatele lugejatele kui ka külalistele, saades ääretult sooja ja tänuliku vastuvõtu osaliseks.

Kuid tema pilk on suunatud ka tulevikku. Suure pühendumusega kogub ta Kanepi kandi koduloolist materjali, talletades kilde meie ajaloost, mis muidu võiksid hääbuda. See on tänuväärne ja sügav kummardus meie juurtele, mis pakub väärtuslikku teadmistepagasit veel paljudele tulevastele põlvedele. Ta on Kanepi raamatukogus justkui hea haldjas, kelle tasane toimetamine muudab ümbritseva rikkamaks ja kogukonna ühtsemaks.

Põlvamaa aukirja pälvisid:

Siiri Raig - Ppikaajalise ja südamega tehtud töö eest Krootuse Lasteaias

Anu Olesk - pikaajalise ja südamega tehtud töö eest

Kalev Kajaste - pikaajalise ja pühendunud sportlaskarjääri eest

Malle Kivi - pikaajalise ja südamega tehtud töö eest

Taisto Uuslail - Põlvamaa kultuurielu eestvedamise, arendamise ja hoidmise eest

Aivar Täpsi - silmapaistva panuse eest Postitee piirkonna ja Ihamaru küla kultuuri- ja seltsielu edendamisel

Arhanna Sandra Arbma - Põlvamaa eduka esindamise eest rahvusvahelistel ning vabariiklikel laulukonkurssidel

Ene Lellep - Väärikate Ülikooli loengute korraldamise eest Põlvamaal

Gete-Ly Vija - Põlvamaa eduka esindamise eest vabariiklikel laulukonkurssidel

Lauri Saare - pühendumise ja südamega tehtud helitehnilise töö eest Põlvamaa kultuuri valdkonnas

Karl-Markkus Rebane - Põlvamaa eduka esindamise eest vabariiklikel laulukonkurssidel

Annika Aust - tõukeratta kriteeriumsõidus Euroopa meistritiitli Põlvamaale toomise eest

Eliisa Villako - tõukeratta sprindis Euroopa meistritiitli Põlvamaale toomise eest

Anari Lannajärv - Eesti koondise liikmena indiaca maailmameistri tiitli Põlvamaale toomise eest

Kaidi Möldre - Eesti koondise liikmena indiaca maailmameistri tiitli Põlvamaale toomise eest

Keit Kuklase - Eesti koondise liikmena indiaca maailmameistri tiitli Põlvamaale toomise eest

Janika Usin - Eesti koondise liikmena indiaca maailmameistri tiitli Põlvamaale toomise eest

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 24/02/2026 11:41:04