Kui viimastel aastatel on maailmas ja majanduses toimunu tõttu tuju pigem morn olnud, siis alanud aasta annab mitu põhjust, miks tuju võiks sel aastal parem olla. Eesti majanduskasv saab sel aastal kauaoodatud hoo sisse. Seda veavad nii välisturgude kosumine kui ka tulumaksureform, mis jätab palgapäeval rohkem raha kätte. Lisaks aeglustuv hinnatõus, madalamad laenuintressid ja tugev tööturg.

Kauaoodatud majanduskasv saab hoo sisse
Ebakindlus geopoliitikas ja maailmamajanduses pole küll kusagile kadunud ning paraku tuleb meil heitlikkuse ja ootamatustega harjuda. Sellest hoolimata on hakanud meie majandus taastuma ning saab sel aastal arvestatava hoo sisse. See ei ole liigse optimismi küüsi langenud inimese väide, vaid usk majanduse helgemasse tulevikku on igati põhjendatud – kõik näitajad ja prognoosid viitavad sellele.

Pangad prognoosivad, et majandus kasvab sel aastal 2-3 protsenti ja on selles vahemikus ka järgnevatel aastatel. See on tubli kasv ning selle positiivne mõju jõuab tasapisi ka ettevõtete ja inimesteni. Kommertspankade majandusekspertide sõnul on Eesti inimeste ja ettevõtete kindlustunne tasapisi paranemas. Kasvav kindlustunne on eelduseks ka investeeringute tegemiseks ja tarbimiskindluse kasvuks. Kui on nõudlust, on vaja juurde ka rohkem töökäsi.

Tänavust majanduskasvu toetavad peamiselt tulumaksumuudatused ja riigi suuremad investeeringud majandusse, st julgeolekusse, teedesse ja ühendustesse, inimeste sissetulekute kasvu. Näiteks teedesse suuname sel ja järgnevatel aastatel juurde täiendavalt sadu miljoneid eurosid, mis aitab kiiremini põhimaanteed ehitada neljarealiseks ning kruusateed viia tolmuvaba katte alla.

Majandusele on positiivse mõjuga ka pea kahekordselt alanenud intressimäärad, mis vähendavad laenumakseid, ning aeglustuv hinnatõus, mis jääb sel aastal alla kolme protsendi.

Tundub ehk uskumatu, aga ka energia muutub soodsamaks. Elektri hind oli mullu Eestis keskmiselt 80,39 eurot megavatt-tunni eest ning võrreldes 2024. aastaga langes see 6,86 euro võrra megavatt-tunni kohta. Järjepidev riigi investeerimine taastuvenergeetikasse aitab elektri hinda veel rohkem vähendada.

Ajaloo suurim tulumakslangetus jätab rohkem raha kätte
Aastaid töökaid ja edasipüüdlikke inimesi karistanud maksuküür on nüüd ajalugu. Taastasime alates 1. jaanuarist ühetaolise ja lihtsa tulumaksusüsteemi.

Nüüd jääb lausa 90 protsendile töötajatele teenitud töötasust senisest rohkem raha kätte. Maksuvaba tulu tõusis kõigil tööealistel inimestel 700 euroni kuus ehk 8400 euroni aastas. See tähendab, et maksuvaba tulu ei sõltu enam inimese sissetulekust. Kõigil tööinimestel on sama maksuvaba tulu.

Seega keskmist palka teeniv inimene võidab sellest maksulangetusest igas kuus 154 eurot rohkem kui seni, aastas üle 1800 euro – see on üks kuupalk aastas lisaks. Töötava kahe vanemaga pere netosissetulek kasvab kuus 300 euro võrra. Leevendust annavad ka automaksu muudatused. Näiteks kahe lapsega perel väheneb automaks umbes 200 euro võrra aastas, mis tähendab täiendavat rahalist tulu pere eelarvesse.

Erinevad eksperdid on välja toonud tulumaksureformi selge rolli ja mõju majanduskasvu soodustamisel ja ostujõu kasvatamisel. Jätsime ära ka selleks aastaks kavandatud tulumaksu tõusu. Seega jääb inimestelt ja ettevõtetelt madalamate maksudega kogumata ca 780 miljonit eurot. See annab hapnikku ettevõtjatele ja rohkem kindlust tarbijatele.

Aeglustuv hinnatõus kasvatab inimeste ostujõudu
Hinnatõus ei meeldi üldjuhul kellelegi, mistõttu on hea, et järgnevatel aastatel see oluliselt aeglustub. Viimasest finantskriisist alates ehk viimase 15 aasta jooksul on Eestis hinnad tõusnud keskmiselt neli protsenti aastas. Tänavu langeb Eesti Panga prognoosi järgi hinnatõus 2,9 protsendini ja tuleval aastal lausa 2,4 protsendini. Sealjuures palgakasv jääb ligi kaks korda kiiremaks ehk on tänavu 5,4 protsenti ja järgmisel aastal viis protsenti. Kasvab inimeste ostujõud ja tarbijakindlus suureneb.

Hinnatõusuga on see lugu, et liiga kiire kasv ei ole hea, aga samas pikemaajaliselt ei ole ka hindade langus ehk deflatsioon ühiskonnale kasulik. Majandusteadlased on jõudnud konsensusele, et ca kaheprotsendiline aastane inflatsioon on kõige mõistlikum. Ühest küljest hoiab majanduse liikumas. Investeeringuid ja oste ei lükata edasi lootuses midagi odavamalt saada. Teisalt ei kulutata liiga kiiresti säästude väärtust.

Praegused arengud viitavad, et just sellisele tasemele peakski meie hinnatõus langema ning seeläbi jätkuma nii ostujõu kasv kui ka üldine eluolu paranemine.

Ka pessimistidel on põhjust olla optimistlik
Kui kõik need tegurid ja ka paljud muud meie majandusele positiivselt mõjuvad tegevused valemisse ritta panna, saab päris kena tulemuse, mis võiks ka kõige suuremale pessimistile korraks puhkust anda. Lubame endil olla üle pika aja optimistlikud – kasulik nii meie kui ka majanduse tervisele. Mõlemad ju elavad organismid.

 

Autor: ERKKI KELDO, majandus- ja tööstusminister, Reformierakond
Viimati muudetud: 05/02/2026 09:14:35