Mitmes Kagu-Eesti koolis toimub juhtprogrammi käigus drooniõpe ning droonide lennutamisest on saanud ka ajateenistuse lahutamatu osa. Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus ehk EWERS pakkus Kuperjanovi pataljonile välja võimaluse anda ajateenijatele droonitehnika väljaõpet ning edaspidi tahaks kutsekool arendada sellest välja eraldi õppesuuna, küll aga mitte eraldi erialana.

Septembrikuus teatati, et kaitseressursside amet koostöös Eesti Lennuakadeemiaga alustab sel õppeaastal uue ja innovaatilise valikkursuse „Mehitamata õhusõiduki käitamine“ juhtprogrammi, mis toob droonitehnoloogia õppimise esmakordselt nüüdisaegsel ja süsteemsel kujul gümnaasiumiõpilaste õppekavasse. Kursus annab noortele põhiteadmised mehitamata õhusõidukitest ja nende ohutust käitamisest, et kujundada teadlikke ja hoolivaid droonikasutajaid. Lisaks tehnikateadmistele saavad õpilased praktilise droonilennutamise kogemuse ning tugevneb riigikaitseteadlikkus.

Kursus kestab 35 akadeemilist tundi ning koosneb e-õppe vormis teooriast ja praktilisest õppepäevast. Teooriaosa hõlmab muu hulgas droonide ajalugu, regulatsioone, ohutust, lennuplaanide koostamist, meteoroloogiat ning drooni ehituse põhimõtteid. Praktika käigus juhivad õpilased FPV droone, lahendavad ülesandeid simulaatoritel ning teevad ohutusnõuetele vastavaid lende. Juhtprogramm viiakse läbi 12 koolis üle Eesti, valikkursusena meie kandis ka Räpina ühisgümnaasiumis ja Valgamaa kutsehariduskeskuses.

„On eriti rõõmustav näha, et koolis rakendatakse ka uuenduslikke ja tulevikku vaatavaid õppevorme: sügisel alustas drooniõppe valikaine, mis annab noortele praktilisi oskusi ning tutvustab nüüdisaegseid tehnoloogiaid,” muljetas oma esimesel töönädalal Räpina gümnaasiumi külastanud vastne Räpina vallavanem ja sama kooli vilistlane Mikk Tarros sotsiaalmeedias.

Droonilennutajad ka Kuperjanovis
20. oktoobril alustas diviisi 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis mehitamata õhusõidukite nooremallohvitseri erialakursus, mille eesmärk on ette valmistada pädevaid mehitamata õhusõidukite operaatoreid, kes suudavad toetada üksusi erinevates lahinguolukordades ja keskkonnatingimustes.

„Droonitehnoloogia areng on muutnud oluliselt tänapäevase sõjapidamise olemust. Meie eesmärk on tagada, et kaitseväel oleks piisavalt hästi väljaõpetatud spetsialiste, kes suudavad neid süsteeme efektiivselt kasutada ja toetada maastikul tegutsevaid üksusi,“ ütles kursuse ülem nooremleitnant Darian Tiks.

Kursuse käigus omandasid ajateenijad teadmised ja oskused mehitamata õhusõidukite juhtimiseks mitmesugustes ilmastiku-, maastiku- ja valgustingimustes. Koolitus hõlmas nii teoreetilist kui ka praktilist väljaõpet: käsitleti lennuohutust, lennumeteoroloogiat, erialaseid õigusakte ja reegleid ning õpiti droonikomplekte käsitsema ja hooldama.

„Tänapäeva julgeolekuolukorra ja kaasaegse sõjapidamise kiire arengu juures on droonitehnoloogial üha olulisem roll. Pädevate mehitamata õhusõidukite operaatorite koolitamine on seetõttu võtmetähtsusega, et tagada kaitseväe üksuste parem olukorrateadlikkus ja operatiivne võimekus,” märkis kaitseväe peastaap.

Kutsekool pakub tuge
ERR vahendas äsja, et Võrumaal asuv kutsekool EWERS tegi Kuperjanovi pataljonile ettepaneku, et nad võiks ajateenijatele pakkuda droonitehnika väljaõpet. Vajadus selleks on kaitseväes selgelt olemas, teisalt soovib kool arendada sellest eraldiseisva õppesuuna.

„Drooniõppest on saanud ajateenistuse lahutamatu osa. Võrus asuvas Kuperjanovi jalaväepataljonis on esimesed kümmekond ajateenijat läbimas ka droonitehniku väljaõpet. Vajadus on aga palju enama järele,” tõdes Mirjam Mõttus.

Väimelas asuvas Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuses ehk EWERSis on olemas kõik vajalik, nii ruumide, tehnika kui ka ajude seisukohalt, et pakkuda droonitehnika õpet ehk seda, kuidas droone ehitada, hooldada, arendada ja komplekteerida. Nii tegigi kool kaitseväele ettepaneku alustada koostööd. Nüüdseks on kokku lepitud, et nii ajateenijad kui ka tegevväelased saavad EWERSis uuel aastal umbes paarinädalase droonide remontimise ja hooldamise kursuse. Kool loodab aga koostööst välja arendada eraldiseisva õppesuuna.

EWERSi direktor Eveli Kuklane selgitas LõunaLehele idee sünni kohta, et kutseõppeasutuste erialade ja koolituste valik lähtub sellest, mida töömaailm küsib ja milliseid signaale annab ühiskond.

„Kui kusagil on oskuste puudusest tulenev arengutakistus, siis oleks meie asi võimalusel aidata seda pudelikaela lahendada. Näeme, et ehkki riik kulutab 5% SKPst kaitsekuludeks, siis Kagu-Eestis kaitsetööstus ei idane,” nentis Kuklane. „Koolitus aitab tuua tähelepanu sellele tegevussuunale ja anda hoogu juurde. Nii ehk nii on mehitamata sõidukite tehnoloogia kiires arengus ning mehitamata sõidukite rakendamine nii tsiviil- kui kaitseotstarbel areneb samuti kiiresti. Ühtlasi sisaldab droonitehnika õpe tehnoloogiaalaseid osaoskusi, milletaolistest on puudus ka mujal töömaailmas.”

Milline on praeguse seisuga kooli valmidus sellist õpet pakkuda – seda nii õppejõudude kui tehnika vallas?

„Arvestades, et EWERSil on väga tugev õppebaas ja kogemus elektroonika ja automaatika valdkonnas, mehaanika ja metallitöös ning materjalide töötlemises, siis droonitehnika õpe on tegelikult tegutsemine koduväljakul,” hindas koolijuht. „Samas, täiesti uus tehnoloogiaalane koolitus vajab kahtlemata testimist ning lisaressursse. Kuperjanovi pataljoni poole pöördusime küsimusega, kas neil on sarnase koolituse vastu huvi ning kas oleks mõistlik teha koostööd. Samuti pöördusime Eesti Lennuakadeemia poole. Mul on hea meel, et mõlemaga tekkis koostöönägemus kiiresti, sest head koostööd saabki teha siis, kui vajadused ja tegutsemise eesmärgid ühtivad.”

Spetsiaalselt ja spetsiifiliselt droonitehnikuid ei kavatse EWERS siiski välja õpetama hakata – Kuklase sõnul ei tasu droonitehnoloogiat ülemüstifitseerida. Tema sõnul saavad praegused EWERSi mehhatroonikud ja tööstuse digitehnoloogid juba valdava osa droonitehnoloogia alusoskusi kätte ning rohkemgi veel.

„Nende oskuste kokku sidumine näiteks droonitehnoloogia spetsialistina rakendumiseks saab toimuda valikainetes, mille koostamine on samuti kavas. Seega, praegu me droonitehnoloogia tasemeõpet eraldi ei plaani, sest mehhatroonika ja tööstuse digitehnoloogia õppekavad on märksa mitmekülgsemat rakendumist võimaldavad, sealhulgas ka rakendumist droonitehnoloogias. Aga paraku mitte vastupidi. Planeerime täienduskoolitusi ja võimalusel ka mikrokvalifikatsiooni pakkumist,” ütles Võrumaa kutsekooli juht.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 22/12/2025 09:03:00