Kestab lõppeva aasta 30. jaanuaril alanud Eesti Raamatu Aasta. Sel puhul palusime kagunurga raamatukogude töötajatel nimetada nii lugejate kui ka nende endi lemmikraamatud ning eelseisvateks vabadeks ja lühikese valgusega päevadeks mõne lugemissoovituse. Huvitusime ka, kellega lugejad lõppeval aastal raamatukogudes kohtusid. Ürituste arvukus kinnitab, et raamatukogud pole ainult raamatulaenutuse kohad.

„Endalegi üllatuseks on tänavuseks lemmikuks lastekirjanik Triinu Laane „Poiss ja papa”, mida täiskasvanutelgi on hea lugeda. See on südantsoojendav lugu poisist ja tema vanaisast,” ütles Kätlin Konks, Võrumaa keskraamatukogu raamatukoguhoidja.

Kuid mida on eelistanud lõppeval aastal lugejad? Konks märkis, et kodumaistest autoritest on enam laenatud Urmas Vadi teost „Kuu teine pool”, järgnevad Sven Mikseri „Vareda” ja Kristiina Ehini „Südametammide taga”.

Välisautoritest on esikohal prantslanna Valerie Perrini „Lilledele värsket vett,” järgnevad ameeriklanna Colleen Hooveri „Ei iial enam” ja itaallanna Bianca Pitzorno „Unistus õmblusmasinast”.

Soovitud teose ootamise aeg raamatukogus sõltub sellest, kui palju ühte või teist raamatut kogus on. Võru keskkogus on nimetatud Vadi teost koguni seitse, Ehini oma vaid kaks.

„Perrini loetumale teosele on siiani järjekord,” lisas Konks.

Ta märkis veel, et viimasel ajal loevad nii naised kui ka mehed palju kriminaalromaane, eelistatud on Põhjamaade autorid. Kriminaalromaanid haaravad lugejad endaga kaasa ja selleks ajaks on tal elumured meelest läinud.

Kuldre raamatukogu direktor Saima Tell eelistab lugeda elulooraamatuid: „Tänavu jäi meelde Jaan Tootseni raamat „Fred Jüssi ja inimesed tema ümber”. Meeldis Jüssi eluterve suhtumine loodusse ja endasse, samuti tähelepanekud tema kaasteelistelt, sõpradelt ja lastelt.”

Kuldrelastel on direktori sõnul samuti esikohal Vadi juba nimetatud teos, järgneb Sirje Salu kolmeosaline „Prouad ja nende lustilised seiklused”. Välisautoritest eelistavad nad Perrini raamatut „Kolm” ja teise prantslanna Katherine Pencoli „Pruudil olid jalas kollased saapad”.

Vastse-Kuuste raamatukogu juhataja Mall Kõpp nimetas enda tänavuseks lemmikuks Tõnu Õnnepalu „Õhtupäike väikestel majadel”, kus on põimitud minevik ja olevik ning vananemine on kui reis läbi lapsepõlve.

„Meie populaarse lugemisvara edetabel on väga tasavägine, sest mitme autori teoseid on pea võrdselt loetud, nagu Mart Sanderi „Värvide sosinad”, Marje Ernitsa „Sirelililla”, Urmas Vadi „Kuu teine pool”, Sven Mikseri „Vareda” ja Urve Tinnuri „Tulemärgiga naine”,” loetles Kõpp.

Välisautoritest eelistasid vastsekuustelased Perrini „Lilledele värsket vett” ja „Pühapäeva rüppe unustatud”, jaapanlase Durian Sukegawa „Oamoosi” ning ameeriklanna Kelly Harmsi „Kuhu tuul meid ka viib”.

Põlva keskraamatukogu direktor Kati Maidla märkis, et nende lugejad eelistasid samuti juba märgitud Vadi ja Mikseri teoseid, lisaks Eet Tuule loomingut. Väliskirjandusest huvitas ka põlvamaalasi Perrini „Lilledele värsket vett”, järgnesid Hooveri „Ei iial enam” ja „Kõik algab meist” ning samuti ameeriklanna Freida McFaddeni „Koduabiline”.

Maidla nimetas armsaks raamatuks Kairi Loogi „Tantsi tolmu põrandast”: „Mind sidus selle raamatuga mingi emotsionaalne side. Nautisin kirjaniku nappi ja lihtsat keelekasutust, meenus lapsepõlv ja mind valdasid nii rõõmsad kui ka melanhoolsed tunded.”

Esinejad ja esitlused raamatukogudes
Võrumaa keskraamatukogu direktor Inga Kuljus meenutas, et aasta algas Nullteatri etendusega „Endspiel. Henrik Visnapuu viimased päevad New Yorgis“ ja lõppes Lasva rahvamaja näiteringi Näitelust etendusega August Kitzbergi „Rätsep õhk ja tema õnneloos“.

Nende vahele jäi meeleolukas Hedvig Hansoni kontsertkava „Laul ja luule”.

„Maikuu külaline oli luuletaja Lauri Räpp. Kuulajad esitasid nii Räpile kui ka lugemisprogrammi „50 põnevat hetke“ peaesinejale Jaan Martinsonile palju küsimusi. Sarjas „Tõlkeraamat – eesti kultuuri hoidja“ esinesid leedu kirjanduse tõlkija Tiina Kattel ja läti kirjanduse tõlkija Margus Konnula. Viimane esitles oma äsjast tõlketeost, lõunanaabrite suurromaani „Hingetuisk“,” rääkis Kuljus.

Ta lisas, et suvel oli südamlik ja meeldejääv kohtumine Pariisis elava näitlejanna Ene Rämmeldiga, kus saalitäis inimesi oli lummatud Rämmeldi algatusel valminud filmist „Lindprii“. Hingedeaja meeldejäävad esinejad olid Epp Petrone ja Ena Mets.

Maidla sõnul olid toredad kohtumised Põlvas nii lastele kui ka täiskasvanutele autoritega nagu Märt Treier, Mika Keränen, Ilmar Tomusk, Triinu Laan, Epp Petrone, Liina Vagula ja Ene Pajula ehk Mammi.

Rahvarohkemad olid Põlva keskkogus samuti Triinu Laane juubeliseminar „Lõuna-Eesti hõnguga latsikiränduse päiv”, Anu Tauli kontserdiõhtu ja Navitrolla autoriõhtu.

Projekti „Kutse vaibale” raames käis Põlva keskkogus eesti raamatu 500. sünnipäevaks valmivat piltvaipa tikkimas kümne päeva jooksul ligi 80 tikkijat.

Väga aktiivne elu oli Vastse-Kuuste raamatukogus, kus lõppeval aastal toimus rohkelt kohtumisi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Kõpp märkis, et täiskasvanud lugejate külalisteks olid Tõnu Õnnepalu, Kristiina Ehin, Erkki Koort, Kai Vare, Helin Vill, Kristina Ruder ja Ulvi-Ingver-Kuklane. Lastega käisid Vastse-Kuustes kohtumas Mikä Keränen, Kadri Hinrikus koos ajakirja Täheke toimetaja Ilona Martsoniga, Ilmar Tomusk, Triinu Laan ja Kadri Lepp.

Kõpp lisas, et raamatukogu tähistab igal aastal eesti kirjanduse päeva. „Lõppeval aastal käis meile aabitsast rääkimas Karilatsi vabaõhumuuseumi pedagoog Marge Luude ning emakeelepäeval kohtus noorte lugejatega kirjanik Jaanus Vaiksoo.

Kuljus märkis, et Eesti Raamatu Aastal esitleti keskkogus koduloolisi raamatuid: Ulvi Ingver-Kuklase „Võrse“ ja Ene Säinaste „Lumõkibõna“.

„Meeleolukas oli Võru linna sünnipäevanädalal Veevi Hõraku raamatu „Haigla väikelinnas. Ühe õe lugu“ esitlus koos karmoškamänguga, oluline oli ka Ara Banderi „Ränduri jõuluõhtu“ tutvustus. Septembris esitles koos näitusega „Lõuna. Kooskõla“ oma teost „Liig aasta“ Võru juurtega Marianne Mikko ning jõulukuul oma mälestusteraamatut „Muinasjutu kuma“ Ilmar Vananurm.

Maidla sõnul tutvustasid oma uusi teoseid Põlvas Liina Vagula – „Kingitus südamest” – ja Ene Pajula – „Aegade tuhmumatu kuld” –, Andrus Kahn tõlget „Dhammavärsid” jt.

Laste kahanev lugemishuvi paneb muretsema
Põlva keskraamatukogus on kõige aktiivsemad lugejad 7–12-aastased, kuid neist veidi vanemad loevad enamasti õpetaja soovitatud raamatuid. Maidla teab, et raamatukogus käib noori, kes meeleldi vabal tahtel loevad: „Laste laenutustes on hea meel näha, et nad loevad ka Lõuna-Eesti autorite raamatuid, näiteks Triinu Laane ja Liina Vagula omi.”

Eestis tuntud autoritest pakuvad noortele huvi Andrus Kivirähk, Ilmar Tomusk ja Piret Raud. Noorte lugejate seas on ülekaalus tütarlapsed, kuigi ka poistele on põnevat lugemist.

Kõpp tunnistas, et kuigi Vastse-Kuuste lapsed käivad küll sagedasti raamatukogus, ei ole paljud neist paraku aktiivsed lugejad. Ta lisas, et vanuse kasvades laste huvi lugemise vastu väheneb, välja arvatud üksikud erandid.

„Lugemishuvi ärgitamiseks osaleme üleriigilises laste lugemisprogrammis Lugemisisu, samuti kutsume raamatukokku lastekirjanikke, teeme nende loomingust näitusi ja korraldame ettelugemisi,” kõneles Kõpp. Tema sõnul on Lugemisisu programm tänuväärne, sest selle eesmärk on suurendada 5–13-aastaste huvi raamatute lugemise vastu.

Raamatukogude töötajad soovitavad
See muidugi ei tähenda, et lugejad peaksid neid raamatuid kindlasti laenama. Vahel osutuvad asjatundjate soovitused kasulikuks. Ees on pühad ja paljud veedavad need kodus, tasub selleks ajaks varuda sisukat lugemist.

Tell märkis, et iga lugeja teab oma hingelist seisundit ja huvi ning tulenevalt sellest valib raamatud. Ta lisas siiski, et reisihuvilised võiksid Petrone „Minu ...” sarja lugeda, rahuliku elustiiliga inimesed ehk vahelduseks kriminaalromaane kätte võtta ning võib-olla leiab mõnigi puuduva armastuse armastusromaanidest.

Kuljus soovitas sarja „Säravad naised” raamatuid, sest neist saab lähiminevikus tegutsenud väljapaistvate naiste (Marie Curie, Maria Callas, Marlene Dietrich jpt) elust, tegemistest ja ajastust läbi kirjaniku loodud narratiivi piisavalt teada.

„Õnnepalu „Õhtupäike väikestel majadel”, Ehini „Südametammide taga”, Jüssi „Mõttemustrid” ja Laane „Poiss ja papa” ning Toivo Tänavsuu „Arstitudengipäevik”,” soovitas Kõpp. Ta lisas, et tohter Tänavsuu raamat on väga mahlakas, näitab kannapöörde võimalikkust ka vanemas eas ning on kokkuvõttes positiivne.

Konks soovitas elulooraamatuid, mille hulgas on nii maailmas laiemalt tuntud inimeste elulugusid kui ka Eestis millegagi silma paistnutest kirjutatut. Esimeste hulka loeb ta Henrik Meinanderi „Gustaf Mannerheim Aristokraat maavillases”.

Maidla ütles, et talle sobivad Andrus Kivirähki raamatud, kuid ei riski ühte ja ainumast teost soovitada, kuna lugejate eelistused on erinevad.

Eesti Raamatu Aasta lõpeb tuleva aasta märtsis, emakeelepäeval.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 18/12/2025 09:05:16